2-15-1448/25 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub välja mõista XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX solidaarselt hageja kasuks 2 908,53 eurot, millest kostjalt XXX maksimaalselt 1 342,14 eurot, kostjalt XXX maksimaalselt 1 342,14 eurot ja kostjalt XXX maksimaalselt 1 521,10 eurot. XXX sõlmis 13.11.2002 AS-ga Hansapank õppelaenulepingu, mille alusel laenas AS Hansapank XXX 49 500 krooni. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega kostjad XXX XXX, XXX, XXX ja XXX. 19.05.2006 edastas AS Hansapank laenusaajale ja käendajatele teatise palvega tasuda tekkinud võlgnevus. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis AS Hansapank hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis. Hageja teavitas oma 08.08.2006 kirjas laenusaajat ja 25.10.2006 kirjas käendajaid nõudeõiguse üleminekust pangalt hagejale ja andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostjate vastused Kostja XXX hagi ei tunnistanud ning leidis, et nõue on aegunud. Kostja XXX teatas kohtule, et ta ei ole nõus. Kostja XXX palus jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Kostjad Pjotr XXX, XXX ja XXX vastust hagile ei esitanud. Kohtu põhjendused 20.03.2015 kohtumäärusega võttis kohus vastu hageja loobumise hagist XXX ja XXX vastu ning sama määrusega kinnitas hageja ja XXX vahel sõlmitud kompromissi. Kohus jätkas menetlust XXX, XXX ja XXX vastu. 31.03.2015 toimunud kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Kostja XXX teatas, et talle oleks võla tasumine rahaliselt väga raske. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. AS Hansapank ning XXX sõlmisid 13.11.2002 õppelaenulepingu nr XXX(t lk 6-7). Laenusaajale kanti laenusumma 49 500 krooni üle kolmes osas – 15 000 krooni 22.11.2002, 17 000 krooni 29.05.2004 ja 17 500 krooni 15.10.2004 (t lk 8). AS Hansapank sõlmis õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks XXX 15.11.2002 käenduslepingu nr XXXmaksimumsummas 21 000 krooni (t lk 9); XXX 21.11.2002 käenduslepingu nr XXXmaksimumsummas 21 000 krooni (t lk 10); XXX (endine XXX ) 27.05.2004 käenduslepingu nr XXXmaksimumsummas 71 400 krooni (t lk 11); XXX 28.05.2004 käenduslepingu nr XXXmaksimumsummas 23 800 krooni (t lk 12); XXX 17.09.2004 käenduslepingu nr XXXmaksimumsummas 24 500 krooni ja käenduslepingu nr XXXmaksimumsummas 49 000 krooni (t lk 13). 19.05.2006 edastas AS Hansapank kostjatele teatised võlgnevuse kohta (t lk 15-20). Vaidlust ei ole ka selles, et Eesti Vabariik omandas pangalt nõude, et hageja poolt on kostjatele saadetud teateid võlgnevuse ja võlausaldaja vahetumise kohta, samuti et on pakutud maksegraafiku sõlmimise võimalust (t lk 24-29), mida XXX ka kasutas (t lk 30-33, 36-44). Kostjad ei ole võlgnevust tasunud. Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

AS-i Hansapank ja XXX vahel sõlmitud lepingu näol on tegu laenulepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. AS-i Hansapank ning XXX ja XXX vahel sõlmitud lepingud vastavad käenduslepingute tunnustele. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 150 sätestab, et kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hagi kuulub rahuldamisele. Laenuvõtja ei ole hagile vastanud. Kostja XXX on tuginenud majanduslikule olukorrale, mis takistab nõuet tasumast, kuid halb majanduslik olukord ei vabanda maksekohustuse rikkumist ega ole aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Kohustuse täitmise nõude esitamise eeldused on kohustuse rikkumine ning rikkumise mittevabandatavus. Rahalise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav ning makseraskused ei vabasta täitmise kohustusest. Kostja XXX ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks ta hagiga ei nõustu. Kostjad ei ole vastu vaielnud nõude suurusele ega koosseisule. Kohus mõistab XXX, XXX ja XXX solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 2 908,53 eurot, seejuures XXX mitte rohkem kui 1 521,10 eurot. Pjotr XXX, XXX ja XXX vastutavad hageja ees solidaarselt XXX, kelle suhtes on menetlus lõpetatud 20.03.2015 kohtumäärusega, millega kinnitati hageja ja XXX vahel sõlmitud kompromiss. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS § 165 lg-st 3 ning jätab menetluskulud 50% ulatuses solidaarselt XXX, XXX ja XXX kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista hageja kasuks riigilõiv. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 2 908,53 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 275 eurot. 20.03.2015 kohtumäärusega lõpetas kohus menetluse kolme kostja osas ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kolme kostjaga seotud osas jäid menetluskulud poolte endi kanda, tuleb ülejäänud kolmelt kostjalt, kelle osas menetlus jätkus, välja mõista hageja menetluskuludest pool, s.o 137,50 eurot. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Lähtuvalt eeltoodust kuulub riigilõiv, mille tasumisest hageja oli hagi esitamisel TsMS § 145 alusel vabastatud, kostjatelt väljamõistmisele Eesti Vabariigi kasuks. TsMS § 179 lg 5 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ning TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda seaduses sätestatud määras viivist.