Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
30. aprill 2015, Võru kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
Karula Vallavavalitsuse hagiavaldus A. V. vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest
Tsiviiasja hind
2000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Karula Vallavalitsus (registrikood 75001678, asukoht Lüllemäe küla Karula vald Valgamaa, e-post [email protected])
2-14-57862
Hageja esindaja Rain Ruusa (isikukood: xxxxxxxxxxx, epost [email protected]) Kostja A. V. : xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad
elukoht
07.aprill 2015 hageja esindajad Rain Ruusa, Margus Teder, kostja A. V.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnustada Karula Vallavalitsuse omandiõigust mootorsaanile Y. V. 540 I. V. –koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx ja kohustada A. V. andma mootorsaan Y. V. 540 I. V. –koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx üle Karula Vallavalitsusele.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
3.Jätta Karula Vallavalitsuse menetluskulud A. V. kanda, A. V. menetluskulud tema enda kanda.
Välja mõista kostjalt, A. V. hageja, Karula Vallavalitsuse kasuks menetluskulud 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused 1.Hagiavalduse kohaselt kuulub Karula Vallavalitsusele mootorsaan Y. V. 540 I. V. –koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx registreerimismärgiga nr 21 MK. 26.11.2008 alustati kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 2 p 8 alusel selle kohta, et Lüllemäe Põhikooli garaaži oli sisse murtud ja varastatud Karula vallale kuuluv mootorsaan Y. V. 540 I. V. -koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx väärtusega 60 000 krooni. 24.11.2009 lõpetati kriminaalmenetlus prokuratuuri loal, kuna kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalide alusel ei olnud võimalik tuvastada kuriteo toimepannud isikut. Karula vallale teadaolevalt Peipsi järvel teostatud kontrolli käigus tuvastati antud mootorsaan ja paigutati Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo Mehikoorma kordonisse hoiule. Politsei- ja Piirivalveameti töötajate sõnul on mootorsaani omanik A. V. . Hagi eesmärk on saada tagasi vallale kuuluv mootorsaan.
2.Hageja esitab vastuväited kostja väidete mootorsaani ostmise kohta. Kostjat ei saa pidada heauskseks omanikuks, sest mootorsaan on omanikult varastatud ja AÕS § 95 lg 3 kohaselt sellisel juhul heauskset omandamist ei toimu. Mootorsaani ostuhind 1 300 eurot äratab kahtlust, kostja on väitnud küll mootorsaani remondi teostamist, kuid ei ole oma väidet dokumentaalselt tõendanud. Raske on uskuda, et nii mahukaid remonditöid oleks teostatud ilma vormistamata. Vallavalitsuselt varastati täiesti töökorras mootorsaan. Ostu-müügileping on vormistatud vähem kui 4 kuud pärast kriminaalasja algatamist. Portaalis www.auto24.ee algavad selliste mootorsaanide müügihinnad 2000 eurost, 7-8 aasta vanused maksvad 4 000 – 6 000 eurot. Hagejale kuulunud saan oli vana 6 aastat ja selle müügihind 1300 eurot on kaheldav. Hageja ise soetas mootorsaani 17.12.2002 hinnaga 7 827,58 eurot, millele lisandus käibemaks. 2.1 Hageja kahtleb müügilepingu autentsuses. M. J. aadressiks on märgitud Võru linn, Läti Vabariigi registreerimistunnistusel aga Läti Vabariik. 21.märtsi 2009 aastal sõlmitud lepingus on ostuhinnaks märgitud 20 000 = 1300 eurot, euro tuli kasutusele 01. jaanuar 2011. Arusaamatu on sellisel kujul ostuhinna märkimine. Tegemist võib olla tagantjärgi vormistatud müügileping, sellist müügilepingut pole tegelikult 2009 aastal sõlmitud, vaid dokument on vormistatud tagantjärgi. Kostja vastus
3.Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid. Kostja ostis mootorsaani Y. V. 540 I. V. koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx M. J. lt 21.03.2009.a, kes oli selle omakorda ostnud Läti vabariigist.
2 (4)
Seetõttu on mootorsaan ka kuni käesoleva ajani Läti vabariigi registris. Mootorsaani mootor oli purunenud ja kostja ostis selle remontivajavana. Kostja on mootorsaaniga sõitnud korduvalt Peipsi järvel ja seda on piirivalvurite poolt kontrollitud. 3.1 Kohtuistungil selgitas kostja, et mootorsaan Yamaha on tema valduses, ostis selle M. J. käest, kelle kasutuses oleku ajal jooksis mootor kokku ja kostja tõi selle kaldale. Mootorsaani ostis 20 000 krooniga, ostu-müügilepingus võib hind olla kirjas nii kroonides kui ka eurodes. Odav oli hind sellepärast, et mootor oli kokku jooksnud. Uus väntvõll maksis 26 tuhat krooni, pluss kolvid, hetkel dokumente selle kohta esitada ei ole. Kui saani ostis, lasi seda Võru ARK-is kontrollida, mootorsaan ei ole Eestis arvele võetud. Remondis oli saan pärast ostmist. Kohtu põhjendused
4.Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.
5.Hageja nõue põhineb asjaolul, et kostja valdab mootorsaani ilma omaniku nõusolekuta ja hageja nõuab enda asja tagasi. Hagiavaldusele lisatud sõiduki registreerimistunnistusest nähtuvalt on mootorsaani Y. V. 540 I. V. koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx omanik Karula Vallavalitsus (tl 5-6). Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et 26.11.2008 on alustatud kriminaalmenetlust selles, et Lüllemäe kooli garaaži on sisse murtud ja varastatud Karula Vallale kuuluv mootorsaan Y. V. 5. I. väärtusega 60 000 krooni (tl 7). Kostja poolt vastusele lisatud müügilepingust ja Läti Vabariigi registreerimistunnistusest AE 0791424 nähtuvalt on müüdud ja arvele võetud Y. V. 5. V. koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 21-22). Kostja on oma vastustes kinnitanud ja eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et kostja valduses on hagejalt varastatud mootorsaan Y. V. 540 I. V. koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx.
6.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Viidatud sätte lg 2 järgi omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kohus on otsuse punktis 5 tuvastanud, et hagejale kuulus mootorsaan, see varastati ja mootorsaan on kostja valduses. Seega peab kohus tuvastama, kas hageja ja kostja vahel on õigussuhe, millest tulenevalt on kostjal õigus mootorsaani vallata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 on loetletud võlasuhte tekkimise alused. Hageja ega ka kostja ei ole nendele alustele viidanud, seega puudub poolte vahel võlasuhe.
7.07.aprillil 2015 kohtuistungil selgitas kohus tõendamise asjaolusid, muuhulgas seda, et hageja peab tõendama, et on mootorsaani omanik ja kostja peab tõendama, et temal on õiguslik alus mootorsaani vallata. Kohus määras tähtaja omapoolsete seisukohtade esitamiseks. Hageja vastas kohtule ja viitas juba esitatud asjaoludele, kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostja on omapoolsete väidete tõendamiseks esitanud müügilepingu, millest nähtuvalt on 21. 03.2009 M. J. müünud ja A. V. Karula Vallavalitsuselt varastatud mootorsaani. Hageja on seadnud müügilepingu kahtluse alla ja kostja ei ole nendele kahtlustele vastanud. TsMS § 231 lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3 (4)
Kohus nõustub hageja väidetega, et muuhulgas äratab põhjendatud kahtlust odav müügihind ja kostja väide, et mootor vajas remonti on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus loeb TsMS § 231 lg 1 järgi üldtuntuks, et varastatud esemeid müüaksegi turuhinnast tunduvalt odavamalt. Kostja kinnitas kohtuistungil, et nimetatud mootorsaani ei ole kantud ARK registrisse, mis veelgi süvendab kohtu kahtlusi. Võib asuda seisukohale, et kuna antud 5. V. koodiga mootorsaan on eelnevalt varastatud, ei saagi seda kolmas isik registrisse kanda.
8.Hageja on esile toonud asjaolu, et kostjat ei saa pidada heauskseks omanikuks. Kohus nõustub hageja seisukohaga. AÕS § 95 lg 3 sätestab, et asja omandamist selle võõrandamise kaudu ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Hageja poolt esitatud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega loeb kohus tõendatuks, et mootorsaan on hagejalt varastatud. Seega ei saa kostjat pidada heauskseks omanikuks.
9.Kokkuvõtvalt loeb kohus tõendatuks, et hageja on mootorsaani Y. V. 540 I. V. koodiga xxxxxxxxxxxxxxxxx omanik, kostja ei ole usutavalt tõendanud, et temal seaduslik õigus mootorsaani vallata, samuti ei saa teda pidada heauskseks omanikuks. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi, tunnustab hageja omandiõigust mootorsaanile ja kohustab kostjat andma mootorsaan üle selle omanikule. Menetluskulud 10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ja hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on lisanud maksekorralduse nr 1412, millest nähtuvalt on hageja 23.09.2014 tasunud riigilõivu summas 225 eurot. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 järgi menetluskuludeks on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtukuluks on muuhulgas ka riigilõiv. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu so 225 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.