2-12-41674/127 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Narva kohtumaja

lahend.ee

2 – 12 – 41674 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS §187 lg.6 ja §442 lg.6). Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja poolt esitatud asjaolud Egeria Kinnisvara OÜ esitas 15.10.2012.a Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagiavalduse HEINO TOURS OÜ vastu nõuetega: 1) mõista kostjalt välja hageja kasuks välja 11195,54 eurot, millest 5597,77 eurot on tagastamata rahasumma ja 5597,77 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning 2) mõista kostjalt Heino Tours OÜ-lt hageja Egeria Kinnisvara OÜ kasuks välja viivised protsendina põhinõudelt (5597,77 eurot), alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni, lepingus sätestatud viivisemääras 0,2 % päevas võlgnetavalt rahasummalt. Hagiavalduse kohaselt on hageja hotelli, ja turismi pakkumisele orienteeritud äriühing, ta pakub Meresuu SPA & Hotellis: majutust, koolitusi, SPA pakette, toitu ja meelelahutust. Kooskõlas kehtiva seadusandlusega ja meresuu SPA & Hotel tingimustega toimub poolte vahel lepingu sõlmimine. Hageja, Egeria Kinnisvara OÜ, ja kostja, Heino Tours OÜ, sõlmisid 04.10.2008. a lepingu ja 25.11.2009. a lepingu, mille raames oli kokku lepitud, et Meresuu SPA & Hotel võtab vastu kostja, Heino Tours OÜ, poolt saadetud grupid, organiseerib nende majutamise, toitlustamise ja muud lepinguga sõlminud tingimused. Kostja oma allkirjaga oli kinnitanud, et on tutvunud esitatud lepingu tingimustega ja nendest täielikult aru saanud. Samuti on kostja kinnitanud, et tingimused vastavad tema tahtele ja ta nõustub nende täitmisega. Pärast läbirääkimisi olid pooled sõlminud lepingu kooskõlas VÕS § 9 lg 1, mis sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 78 lg 3, mis sätestab, et kirjaliku lepingu puhul võib lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taas esitada. Käesoleval juhul on hageja poolt pakkumus esitatud lepingu sõlmimiseks ning kostja on väljendanud oma nõustumist sõlmida leping ja kinnitades, et on tutvunud lepingu tingimustega. Osundatud lisadest nähtuvalt on täidetud seadusest tulenevad nõuded lepingu vormi osas. Märgitust tulenevalt puudub vaidlus, et pooled on omavahel sõlminud lepingu. Märgitud lepingu alusel alates 01.06.2008. a – 31.12.2009. a ja 01.10.2010. a – 31.12.2010. a Meresuu SPA & Hotel, Egeria Kinnisvara OÜ, võtab vastu agenti poolt Heino Tours OÜ saadetud grupid, organiseerib nende majutamise, toitlustamise ja teised ettetellitud lisateenused. Vastavalt lepingule kõik grupi tellimised ja muutmised tuleb teha kirjalikus vormis ja loetakse kehtivaks peale hotellipoolselt kirjaliku kinnitust. Agent Heino Tours OÜ peab saatma gruppi nimekirja koos gruppi saabumise ja lahkumise kellaaegadega Meresuu SPA & Hotelli vähemalt kaks tööpäeva enne gruppi saabumist. Agent Heino Tours OÜ oli kohustatud Hotelli poolt esitatud arve tasuma 7 päeva jooksul. Arve mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist 0,2 % päevas

2 – 12 – 41674 maksmisele kuuluvast summast. Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused püüavad pooled lahendada läbirääkimise teel. Juhul kui see ei ole võimalik, lahendatakse vaidlused kohtus. Samas ei ole kostja, Heino Tours OÜ, oma kohustusi tähtaegselt täitnud ja ei ole täielikult Hotelli poolt esitatud arvet tähtaegselt tasunud. Sellega on ta rikkunud oma kohustusi vastavalt VÕS § 100. Samuti pole kostja vastavalt VÕS § 102 teatanud hagejale kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele. Kostjal oli kohustus tasuda hageja poolt esitatud arve 7 päeva jooksul. Seda kohustust kostja rikkus korduvalt. Arve mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist 0,2 % päevas maksmisele kuuluvast summast. Tulenevalt eeltoodust, võla sissenõudmise menetluse läbiviimiseks edastas Hotell kostjale e-postiga teatised maksekohustuste meelde tuletamiseks. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelne menetlus jäi tulemuseta, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. Hageja rõhutas hagiavalduses, et vastavalt VÕS § 8-11 ja § 208 kohaselt Meresuu SPA & Hotel, Egeria Kinnisvara OÜ, ühel poolt ja Heino Tours OÜ, Heino Tours Finland OY agent, teiselt poolt sõlmisid lepingu, et alates 01.06.2008. a – 31.12.2009. a ja 01.10.2010. a – 31.12.2010. a Meresuu SPA & Hotel, Egeria Kinnisvara OÜ, võtab vastu agendi, Heino Tours OÜ, poolt saadetud grupid, organiseerib nende majutamise, toitlustamise ja teised ettetellitud lisateenused. Vastavalt lepingule kõik grupi tellimised ja muutmised tuleb teha kirjalikus vormis ja loetakse kehtivaks peale hotellipoolselt kirjaliku kinnitust. Agent peab saatma gruppi nimekirja koos gruppi saabumise ja lahkumise kellaaegadega Meresuu SPA & Hotelli vähemalt kaks tööpäeva enne gruppi saabumist. Agent Heino Tours OÜ oli kohustatud hotelli poolt esitatud arve tasuma 7 päeva jooksul. Agent maksab pangaülekande teenustasu. Arve mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist 0,2 % päevas maksmisele kuuluvast summast. Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused püüavad pooled lahendada läbirääkimise teel. Juhul kui see ei ole võimalik, lahendatakse vaidlused kohtus. Teine pool, Meresuu SPA & Hotel, Egeria Kinnisvara OÜ, on oma kohustuse täitnud aga klient, Heino Tours OÜ, ajavahemikul alates 04.06.2009. a kuni 03.11.2010. a oli tasumata jätnud Meresuu SPA & Hotel, Egeria Kinnisvara OÜ, järgmised arved: Tasumata arved seisuga 27.03.2012. a Klient: Heino Tours OÜ Tasumata arved seisuga 27.03.2012. a Arve Summa, Tasumise Tasutud, Võlg, Viivis, % Pvd Viivis, Arve kp nr EUR kp EUR pvs arv EUR EUR 42578 04.06.2009 2 522,90 05.06.2009 1 345,00 1177,90 0,20% 1020 2402,92 16.06.2009 2 850,46 43238 14.06.209 2 869,63 0,20% 1010 23,23 11,50 21.07.2009 7,67 50800 05.10.2009 127,82 0,00

2 – 12 – 41674 Hageja asub seisukohal, et käesolevas asjas ei saa olla vaidlust asjaolu osas, et poolte vahel on sõlmitud müügileping, kostja on saanud selle alusel võimalust saata oma grupid Meresuu SPA & Hotelli, saada neid teenuseid mis, olid lepinguga ette nähtud, kuid pole Hotelli poolt esitatud arve tasunud. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahelise õigussuhte aluseks on sõlmitud VÕS § 208 kohaselt müügileping. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja ei ole täitnud endale lepinguga võetud kohustusi ega ole hagejale tasunud arveid summas 5 597,77 eurot. Oma võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmise ja täitmisega viivitamisega on kostja toime pannud kohustuse rikkumise VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on täiendavalt sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Antud juhul on ilmne, et kostja rikub raha maksmise kohustust, kuna on jätnud maksmata hotelli poolt esitatud arved. Hageja esitab hagiavalduses ka viivise nõue summas 8680,94 eurot, mida põhjendab järgmiselt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Antud juhul on üheselt selge, et kostja on oma kohustusi rikkunud, mistõttu tal on kohustus tasuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul olid pooled lepingu maksetingimusega kokku leppinud, et kui agent Heino Tours OÜ ei tasu hotelli poolt esitatud arve 7 päeva jooksul on Heino Tours OÜ kohustatud tasuma hotelli tähtaegselt tasumata arvest viivist 0,2% päevas maksmisele kuuluvast summast. Kuna kostja seda ei teinud, siis oli tema viivisvõlgnevus seisuga 27.03.2012. a on 8 472,02 eurot. Samas lähtuvalt kohtupraktikast ei nõua hageja kostjalt viivist suuremas summas kui on tema käesoleva põhinõue, so summas 5597,77 eurot, mis on ka käesoleva hagi hinnaks, millelt hageja on tasunud riigilõivu. VÕS § 113 lg 1 tulenevalt on seaduseandja tahe suunatud üheselt sellele, et viivist arvestatakse arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Selline regulatsioon on põhjendatud kuivõrd viivis on eelkõige kohustuse täitmise instrument. Ka TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sisse nõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud ning teinud mitte mingeid tegusid selleks, et võlgnevust likvideerida või vähendada, peab hageja kostja edasiseks distsiplineerimiseks otstarbekaks kohaldada TsMS § 367 sätestatud võimalust ning taotleda lisaks eeltoodule kohtuotsuses ka viiviste väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest (01.september 2012.a) kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 0,2 % päevas võlgnetavalt summalt. Hageja rõhutab hagiavalduse, et TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Lõige 4 alusel aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sisse nõutavaks. Kui nõue muutub sisse nõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kui esimesed arved, mis kostja Heino Tours OÜ ei ole tähtaegselt tasunud olid esitanud temale juunis 2009. a, siis aegumistähtaeg kehtib kuni 31. detsember 2012.a.. Palub hagi rahuldada. Kostja poolt esitatud vastuväited

2 – 12 – 41674 Kirjalikus vastuses kohtule (I.kd;tl.123-133) kostja, HEINO TOURS OÜ, haginõudega ei nõustunud, kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu ning asub seisukohale, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt on hagi aegunud, hageja väited on pahatahtlikud ja täielikult põhjendamata. Kostja väidab, et 2008.a oli hageja kahjumis ning hagi esitamisega püüab hageja parandada oma majanduslikku seisu. Kostja toonitab kirjalikus vastuses, et kõik HEINO TOURS OÜ poolt Egeria Kinnisvara OÜ-le esitatud arved on tasumata alates 2009.a algusest kuni 2013.a., samas kui HEINO TOURS OÜ on kõik oma kohustused Egeria Kinnisvara OÜ ees täitnud. Hageja ja Heino Tours OÜ vahel 25.11.2009.a sõlmitud lepingu koopia kohta selgitab kostja, et seda lepingut ja ka nö 2010.a aastalepingut (standardlepingut) pole kasutatud Egeria Kinnisvara OÜ ja Heino Tours OÜ vahelises äris aastal 2010 kordagi, olid tehtud vaid suulised kokkulepped ja läbirääkimised Ida-Viru ringreiside osas (5 gruppi) - Egeria Kinnisvara OÜ arvete numbrid ja kuupäevad: 70874 7.07.2010, 72319 23.07.2010, 73100 3.08.2010, 74556 17.08.2010. Eripakkumine oli tehtud ajavahemikuks 15.08. - 30.09.2010 Küllike Tammelaani poolt e-posti teel 08.07.2010 kell 10.04 AM ja saadetud ka müügiosakonna juhatajale Gerly Piiristele. Eripakkumised 2010. aasta lõpus olid näiteks pikkujoulu pakett 9.11.-13.12.2010. Heino Tours OÜ 05.05. 2010 a tellimus - see pole tellimus, vaid grupi majutusnimekiri. Heino Tours OÜ 17.07.2010 a tellimus - see pole tellimus, vaid grupi majutusnimekiri. Heino Tours OÜ 06.08.2010 a tellimus - see pole tellimus, vaid grupi majutusnimekiri. Heino Tours OÜ 10.08.2010 a tellimus - see pole tellimus, vaid grupi majutusnimekiri. Tellimused on saadetud müügiosakonnale (Küllike Tammelaanile) ja need on müügiosakonna töötajate käes ja nendega läbirääkimisel kokku lepitud. Hageja nõuded ja kostja vastuväited kohtuistungil Hageja, Egeria Kinnisvara OÜ, lepingulised esindajad: Artur Pärnoja ja Jüri Sakkart, jäid kohutistungil hagiavalduses esitatud nõuete juurde ning palusid hagiavalduse rahuldada. Esindajad selgitasid kohtuistungil täiendavalt, et 04.10.2008.a oli hageja ja kostja vahel sõlmitud leping. 25.11.2009.a oli kokku lepitud, et Meresuu SPA Hotell võtab vastu kostja, Heino Tours OÜ, poolt saadetud turismi grupid, organiseerib nende majutuse, toitlustamise ja muud lepinguga kokkulepitud tingimused. Kostja allkirjaga kinnitas, et ta on nõus lepingu tingimustega. Tingimused vastasid tema tahtele ja kostja nõustus nende täitmisega. Alates 01.06. 2008.a kuni 31.12.2009.a, 01.10.2010.a kuni 31.12.2010.a Meresuu SPA Hotell võttis vastu grupid, organiseeris majutamise, toitlustamise. Tellimused oli vaja teha kirjalikus vormis. Kostja pidi saatma nimekirja kaks päeva enne grupi saabumisest. Arve pidi kostja tasuma seitsme päeva jooksul. Tasumata arvest tulenes viivis 0,2 % päevas. Kostja ei ole kohustust täitnud, ei ole arveid tasunud Viitavad VÕS § 100, 102. Kostja rikkus korduvalt arvete maksmise kohustust. Hageja edastas kostjale teatised kohustuste rikkumisest. Kostja ei täitnud kohustust korrektselt. Hageja ütles lepingu üles ja pöördus kohtu poole. Tasumata arved: 27.03.2012. nr 42578 summas 1177,90 eurot, viivis summas2402,92 eurot. Arve nr 43238 summas 11,50 eurot, viivis 23,23 eurot. Arve nr 50800 summas 127,82 eurot, viivis-229,31 eurot. Arve nr 67279 summas 79,96 eurot, viivis-108,43 eurot. Arve nr 74068 summas 238,26 eurot, viivis-279,24 eurot. Arve nr 51720 summas 1371,26 eurot, viivis-2416,16 eurot. Arve nr 55695. 2009.a oli tehtud kreeditarve nr 56781 summas 1,29 eurot, viivis-2,14 eurot. Arve nr 72319. Oli tehtud kreeditarve nr 72672 summas 25,56 eurot, viivis-30,98 eurot. Arve nr 74556. Oli tehtud kreeditarve nr 80218 summas 2564,22 eurot, viivis-2979,62 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale 5597,77 eurot teenuse eest. Viivis moodustub kokku 8680,94 eurot. Lähtuvalt kohtupraktikast ei nõua hageja viivist üle põhivõla summa. Seega nõuab hageja kostjalt viivist summas 5597,77 eurot. Viivise arvestus on välja toodud hagiavalduses. Kostja, HEINO TOURS OÜ, seaduslik esindaja, Oiva Veikko Kalervo Pohjaranta, vaidleb kohtuistungil hagile vastu. Esindaja, Oiva Veikko Kalervo Pohjaranta, selgitas kohtuistungil täiendavalt, et hagi on põhjendamata. Esitas kohtule kirjalikult kohtukõne teesid, mille kohaselt on hagi alusetu, see on tehtud valede andmete alusel ning ei ole põhjendatud. Hageja avaldus on

2 – 12 – 41674 tehtud 15.10.2012 ja esitatud Viru Maakohtusse ebaseaduslikult ning kostja poolt kätte saadud 01.02.2013, niisiis on see aegunud (VÕS). Hageja hagiavaldusel puudub õiguslik alus (aastalepingud pole kasutatud praktikas). See asjaolu on dokumentaalselt tõendatud Viru Maakohtus (arved, e-posti kirjad ning Küllike Tammelaani tunnistused). Härra Artur Pärnojale 12.10.2012. a välja antud volikiri on ebaseaduslik, sest see on allkirjastatud raamatupidaja/finantsjuht Tatjana Lunevitši poolt, kellel ei olnud õigust hageja poolt dokumentide allkirjastamisele, kuid selle alusel oli algatatud 15.10.2012.a kohtumenetlus kostja vastu Narva kohtumajas. See volikiri ei olnud esitatud kohtule koos hagiavaldusega ja teiste dokumentidega lisana 01.02.2013.a, vaid alles siis, kui kostja esitas kohtule 27.01.2014.a taotluse, kuna temal tekkisid suured kahtlused volikirja seaduslikkuses. Tatjana Lunevitši sõnul on tehtud Egeria Kinnisvara OÜ raamatupidamises vigu, mida ta tunnistas ka kohtuistungil tsiviilasja nr 212-41674 raames. Hiljem olid raamatupidamises andmed muudetud, mis pole korrektne ja mida ei tohi teha Eesti Vabariigi seaduse järgi. Viitame ka kostja poolt 07.05.2013.a esitatud kirjalikule tõendile „Täiendava seisukoha edastamine hagejale tsiviilasjas 2-12-41674“. Lõpuks asus kostja seisukohale, et hageja võlgneb siiski kostjale 1 371,26 eurot arve nr 51720 alusel, mida hageja on ise väljastanud. Kohtu põhjendused Kohus asub uurinud kõiki tsiviilasjas kogutud tõendeid, hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid, aga samuti tunnistajate: V T, G P, T L ja K T ütlusi kogumis, asus seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavaldusega ja kostja vastusega luges kohus tuvastatuks asjaolu, et poolte vahel puudub üksmeel ja selgus selles osas, millised lepingulised suhted Egeria Kinnisvara OÜ ja HEINO TOURS OÜ vahel olid. Egeria Kinnisvara OÜ tugineb hagiavalduses seisukohale, et HEINO TOURS OÜ vastutab hageja ees VÕS § 208 järgi. VÕS §208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hagiavaldusega ja kostja vastusega luges kohus tuvastatuks asjaolu, et poolte vahelised suhted ei seisnenud teineteisele raha eest kas olemasoleva asja või tulevikus omandatava asja omandiõiguse ülemineku tagamise, mille tõttu ei kuulu see säte käesolevas vaidluses rakendamisele. VÕS §208 lg 2 kohaselt kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Kohus luges tuvastatuks, et Egeria Kinnisvara OÜ ja HEINO TOURS OÜ vahelised suhted ei seisnenud valmistatava asja tellimises või asja muretsemises ning selle eest töö tegemises või teenuse osutamises, mille tõttu ei ole ka see säte kohaldatav. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud Egeria Kinnisvara OÜ ja HEINO TOURS OÜ vahel allkirjastatud lepingutes nimetatakse HEINO TOURS OÜ-d agendiks, milline suhe on reguleeritud VÕS §670 sätetega. VÕS §670 lg.1 sätestab, et agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja)

2 – 12 – 41674 jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. Kohtule esitatud lepingutega ja Egeria Kinnisvara OÜ arvetega luges kohus tuvastatuks, et HEINO TOURS OÜ ei saa olla Egeria Kinnisvara OÜ ning Egeria Kinnisvara OÜ ei saa HEINO TOURS OÜ suhtes olla käsundiandjaks, kuna agendilepingu puhul peaks Egeria Kinnisvara OÜ maksma HEINO TOURS OÜ-le käsundi täitmise eest tasu. Tegelikult nõuab aga hoopiski Egeria Kinnisvara OÜ HEINO TOURS OÜ-lt tasumata arvete maksmist. Kohtule esitatud Egeria Kinnisvara OÜ 2010.a majandusaasta aruande tegevusaruande kohaselt on hotellimajanduse korraldamine, SPA opereerimine, konverentside, seminaride korraldamine jne.. TurS § 2 lg 2 punktide 2 kuni 5 kohaselt on turismiteenuseks majutus- ja toitlustusteenuse osutamine, ainult majutusteenuse osutamine, konverentsiteenuse osutamine ning majutus- ja taastusraviteenuse osutamine. Kohus luges tuvastatuks, et Egeria Kinnisvara OÜ on käesolevas tsiviilasjas turismiteenuse osutajaks, kellel on lepinguline suhe HEINO TOURS OÜ-ga. Kohtule esitatud HEINO TOURS OÜ 2011.a majandusaasta aruande tegevusaruende kohaselt on kostja põhieesmärgiks osutada reisikorraldusteenuseid. VÕS § 866 lg 1 sätestab, et pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Kohus luges tuvastatuks, et HEINO TOURS OÜ on käesolevas tsiviilasjas reisikorraldaja VÕS §866 lg.1 mõttes, kellel on lepinguline suhe turismiteenuse osutajaga Egeria Kinnisvara OÜ-ga. Lahendamaks küsimust, milline lepinguline suhe poolte vahel oli, pidas kohus vajalikuks pöörduda Riigikohtu praktika poole. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-14 18.06.2014.a. tehtud otsuse p.13 asus seisukohale, et VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4) (vt ka nt Riigikohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-13, p 11; Riigikohtu 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Maakohus nõustus Riigikohtu seisukohaga ja asus seisukohale, et Egeria Kinnisvara OÜ ja HEINO TOURS OÜ vahel sõlmitud kirjalikke lepinguid ning suulisi kokkuleppeid tõlgendades tuleb lähtuda muu hulgas ka VÕS §29 lg.5 ja lg.6, mille kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: poolte vahel lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, vastaval

2 – 12 – 41674 tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust, tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat, aga samuti tuleb lepingutingimusi tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohus pidas vajalikuks tõlgendada hageja ja kostja vahel 04.10.2008 sõlmitud lepingut ja lepingu sõlmimise hetkel kehtinud üldtingimusi ning hageja ja kostja vahel 25.11.2009 sõlmitud lepingust ja lepingu sõlmimise hetkel kehtinud üldtingimusi. Tõlgendamise tulemusena luges kohus tuvastatuks, et Egeria Kinnisvara OÜ ja HEINO TOURS OÜ olid kokku leppinud selles, et Egeria Kinnisvara OÜ töövõtjana kohustus saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse so majutusteenuse ja SPA –hoolduste osutamise reisikorraldaja, HEINO TOURS OÜ, klientidele ning HEINO TOURS OÜ omakorda kohustus maksma Egeria Kinnisvara OÜ-le majutusteenuse osutamise eest tasu, mille tõttu kvalifitseerib kohus Egeria Kinnisvara OÜ nõude HEINO TOURS OÜ vastu VÕS §635 lg.1 järgi ehk töövõtja tasunõudeks tellija vastu. Sama on leidnud kinnitust ka tunnistajate V T, G P, T L ja K T ütlustega, mille kohaselt pidi HEINO TOURS OÜ tasuma tema poolt toodud turistide majutamise ja SPA teeninduse arved. Hageja poolt kohtule esitatud arvega 04.06.2009 a nr.42578, maksekorraldusega 05.06.2009 a; kirjadega 02.04.2009, invoice arvega 14.06.2009 a nr.43238, maksekorraldusega 16.06.2009, Invoice copi arvega nr 50800,05.10.2009, invoice ,arvega 13.12.2009 a nr.55695, invoice arvega 28.12.2009 nr.56781, maksekorraldusega 15.12.2009, invoice arvega 12.05.2010 nr.67279, maksekorraldusega 17.05.2010, Heino Tours OÜ 05.05.2010 a tellimusega, invoice arvega 23.07.2010 nr.72319, maksekorraldusega 27.07.2010, Heino Tours OÜ 17.07.2010 a tellimusega, Invoce kopi 29.07.2010, invoice arvega 74068 12.08.2010, maksekorraldusega 19.08.2010, Heino Tours OÜ 06.08.2010 tellimusega, invoice arvega 74556 18.08.2010, maksekorraldusega 23.08.2010, Invoice kopi arvega nr.80218, 03.11.2010, Heino Tours OÜ 10.08.2010 tellimusega, kirjadega 10.08.10 ja 10.09.10 a ning Invoice arvega 51720, 21.10.2009 luges kohus tuvastatuks asjaolu, et HEINO TOURS OÜ tellis Egeria Kinnisvara OÜ-lt majutust hagiavalduses näidatud ulatuses ning võlgneb Egeria Kinnisvara OÜ-le hagiavalduses näidatud summa. HEINO TOURS OÜ poolse võlgnevuse olemasolu kinnitab ta tunnistaja Viktoria Timohhina, kes kinnitas, et saatis kostjale arveid, kuid kostja väitis, et HEINO TOURS OÜ-l Egeria Kinnisvara OÜ ees võlgu ei ole. Kostja poolse võlgnevuse olemasolu kinnitab ka tunnistaja Tatjana Lunevitši ütlused. Tunnistajad Gerly Piirist ja Küllike Tammelaan ei teadnud HEINO TOURS OÜ võlgnevusest midagi, kuid selgitasid, et HEINO TOURS OÜ-ga oli keeruline töötada, sest pidevalt kerkisid üles probleemid broneeringutega ja majutusega. HEINO TOURS OÜ on esitanud menetluses vastuväited ning neid asjaolusid ka kinnitavaid kirjalikke tõendeid, mille kohaselt ei olnud Egeria Kinnisvara OÜ poolt osutatud majutusteenuseid piisvas mahus ja piisava kvaliteediga, palju on juurde kirjutusi, mille tõttu HEINO TOURS OÜ ei pea vajalikuks esitatud arveid tasuda. Hinnates HEINO TOURS OÜ vastuväiteid pidas kohus vajalikuks pöörduda Riigikohtu praktika poole. Riigikohus tsiviilasjas nr.3-2-1-148-08 27.veebruaril 2009.a tehtud otsuse p.12 asus seisukohale, et kolleegium leiab, et kohtud on asjas ekslikult kohaldanud VÕS § 648 p 2. VÕS § 648 sätestab töövõtulepingus tasu vähendamise piirangud. VÕS § 648 p 2 kohaselt ei või tellija vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui ta keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Seega on

2 – 12 – 41674 VÕS § 648 olemuselt erinorm, mis piirab VÕS §-s 112 sätestatud hinna alandamise võimalikkust töövõtulepingute puhul. Seega eeldas VÕS § 648 p 2 kohaldamine, et kostja on VÕS § 112 järgi alandanud hinda. Riigikohus on 30. novembri 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-131-05 leidnud, et kuna hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohutuste vahel, siis tuleb hinna alandamisel arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet. Maakohus nõustub Riigikohtu ja hageja seisukohaga ning asub seisukohale, et kuna kostja ei ole oma vastuväidetes viidanud ei VÕS §112 ega ka §648 lg.2, siis puudus kostjal õigus alandada hinda, sest hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohutuste vahel. Hinna alandamisel tuleb arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet. Kostja on esitanud kohtule kirjalikke tõendeid, mis viitavad muudele probleemidele, mis oli seotud majutuse ja osutatud teenuste kvaliteediga, samuti ka segadustele majutusega, aga samuti ka väidetavatele juurde kirjutustele, mille tõttu loeb kohus kostja kirjalikud tõendid mitteasjakohasteks, aga vastuväited mitteasjakohasteks, paljasõnalisteks ja tõendamatuks. Kohus asus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohus tsiviilasja nr.3-2-1-80-08 28.oktoobril 2008.a tehtud otsuse p. 16 asus seisukohale, et töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis) tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises) suhtes. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuli kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sisse nõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Sama lahendi p.32 asus kolleegium seisukohale, et kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. Sama lahendi p.33 selgitab Riigikohus, et lisaks võib tellija keelduda VÕS § 111 lg 1 järgi tasu maksmast, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, selle täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine, st sellele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või kindel. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine. Seeläbi tagab VÕS § 111 lg 1 esmajoones lepingupoole jaoks vastu soorituse saamist. Et sellele sättele tugineda, peab tellijal olema õigus vastu sooritusele. Seega peab tal olema nõue töövõtja vastu lepingu täitmiseks. Töövõtja lepingutingimustele mittevastava soorituse korral, esmajoones kvantitatiivselt osalise või ebakvaliteetse täitmise korral tagatakse kohustuse täitmisest keeldumise õigusega esmajoones tellija nõudeid kohaseks täitmiseks, st esmajoones lepingutingimustele mittevastava täitmise asendamiseks või parandamiseks VÕS § 108 lg 6 mõttes. Et tellija võiks VÕS § 111 lg-le 1 tuginedes keelduda lepingujärgset tasu maksmast, peab ta ühtlasi tuginema mingile nõudele töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab. Maakohus nõustub Riigikohtu seisukohtadega ning luges tuvastatuks, et kostjal on õigus tasaarvestada oma nõue hageja vastu. Kostja on kohtule tõendanud, et hageja võlgneb kostjale 1 371.26 eurot arve nr 51720 alusel, mille hageja on ise kostjale väljastanud. Hageja esindajad võtsid kohtuistungil kostja väite õigeks. Tasaarvestades hageja nõude kostja vastu 5 597.77 eurot

2 – 12 – 41674 kostja nõudega hageja vastu, summas 1 371.26 eurot, asus kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele põhivõla osas osaliselt, summas 4 226.51 eurot. Sama summani vähendab kohus ka viiviste nõude. Ülejäänud osas kuulub hagi rahuldamisele. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on rahalist kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1 nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sisse nõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hinnates kostja vastuväiteid hageja esindajate Artur Pärnoja ja Jüri Sakkarti volitustele käesolevas menetluses, asus kohus seisukohale, et kuna hageja esitas kohtule 07.08.2014.a (IIIkd; tl.71-72) notariaalses vormis heakskiidu Artur Pärnoja ja Jüri Sakkarti poolt tehtud menetlustoimingutele, aga samuti kiitis heaks ka nende volitused, käesolevas tsiviilasjas, siis asus kohus seisukohale, et HEINO TOURS OÜ vastavad vastuväited ei ole asjakohased. TsMS §221 lg 2 esimene lause sätestab, et lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. TsMS §227 lg 7 kohaselt, menetlusosalise nimel tehtud menetlustoimingud kehtivad ka juhul, kui menetlusosaline andis esindajale volituse muus vormis kui kirjalikult või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna või kui menetlusosaline kiitis esindaja menetluses osalemise sõnaselgelt või vaikivalt heaks. Eeldatakse, et menetlusosaline on teda menetluses esindanud isiku volituse heaks kiitnud, kui ta andis talle hiljem volituse. Kohus asus seisukohale, et Artur Pärnoja ja Jüri Sakkarti poolt Egeria Kinnisvara OÜ nimel tehtud menetlustoimingud tuleb lugeda kehtivaks, kuna Egeria Kinnisvara OÜ kiitis esindajate menetluses osalemise sõnaselgelt heaks, aga samuti väljastas Egeria Kinnisvara OÜ Artur Pärnojale uue volikirja, mille puhul kehtib seaduses eeldus, et menetlusosaline on teda menetluses esindanud isiku volituse heaks kiitnud, kui ta andis talle hiljem volituse. Seda seaduse eeldust ei ole HEINO TOURS OÜ suutnud ümber lükata. Hinnates HEINO TOURS OÜ poolt esitatud hagi aegumise vastuväidet, asus kohus seisukohale, et hagi ei ole aegunud ja hagi aegumine ei kuulu kohaldamisele. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt, tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 teine lause sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kohus tuvastas, et Egeria Kinnisvara OÜ on esitanud kohtule hagiavalduse HEINO TOURS OÜ vastu 15.10.2012.a. Hagi aegumine ei kuulu rakendamisele kuna 2019.a. esitatud arvete järgi algab nende nõuete aegumistähtaeg 2009.a lõppemisest so alates kell 00.00 01.01.2010.a.. Egeria

2 – 12 – 41674 Kinnisvara OÜ on esitanud hagi kohtusse enne kolme aasta möödumist. Eeltoodu alusel pidas kohus vajalikuks rahuldada Egeria Kinnisvara OÜ hagi HEINO TOURS OÜ vastu osaliselt ning mõista HEINO TOURS OÜ-lt välja Egeria Kinnisvara OÜ kasuks põhivõlg, summas 4226.51 eurot, aga samuti ka sissenõutavaks muutunud viivis, summas 4226.51 eurot. Kohus mõistab HEINO TOURS OÜ-lt välja Egeria Kinnisvara OÜ kasuks viivise protsendina põhivõlalt (4 226.51 eurot) iga viivitatud päeva eest, lepingujärgses suuruses 0,2% päevas, alates hagiavalduse esitamisest 15.10.2012.a kuni täitmiseni. Kohus pidas vajalikuks teha kohtuotsus avalikult teatavaks 30.04.2015.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS §173 lg.1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS §174 lg.2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus tegi tsiviilasja toimiku materjalide põhjal kindlaks, et hagejat esindas käesolevas menetluses kaks TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastavat lepingulist esindajat. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Riigikohus on lahendis 3-1-1-66-12 (p 16) asunud seisukohale, et õigusabi tunnihinna mõistlikuks suuruseks võib lugeda 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Egeria Kinnisvara OÜ lepinguline esindaja Artur Pärnoja on kohtule esitanud taotluse menetlukulude kindlaksmääramiseks summas 1860.00 eurot. Taotlusest ja sinna juurde lisatud arvetest ei selgu kui suur on Artur Pärnoja õigusabiteenuse tunnihind, samuti ei selgu, kui palju

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(IK XXX)

Sarnased lahendid