Egeria Kinnisvara OÜ hagi Heino Tours OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
11 538,37 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. aprilli 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Heino Tours OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. detsember 2015
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Heino Tours OÜ (rk: 11291868), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein ja seaduslik esindaja Oiva Pohjaranta Vastustaja (hageja): Egeria Kinnisvara OÜ (rk: 10318996), lepinguline esindaja Artur Pärnoja
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 30. aprilli 2015 otsus osaliselt osas, millega maakohus mõistis Heino Tours OÜ-lt Egeria Kinnisvara OÜ kasuks välja põhivõla 4226,51 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 4226,51 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2) ning
osas, millega maakohus mõistis Heino Tours OÜ-lt Egeria Kinnisvara OÜ kasuks välja viivise põhivõlalt 4226,51 eurot määras 0,2% päevas alates hagiavalduse esitamisest 15.10.2012 kuni nõude täitmiseni (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Heino Tours OÜ-lt Egeria Kinnisvara OÜ kasuks välja põhivõlg 2775,29 eurot ja viivis 2775,29 eurot, muutes ühtlasi maakohtu otsuse põhjendusi.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: ”Rahuldada Egeria Kinnisvara OÜ hagi Heino Tours OÜ vastu osaliselt ning mõista Heino Tours OÜ-lt Egeria Kinnisvara OÜ kasuks välja põhivõlg 2775,29 eurot ja viivis 2775,29 eurot.”
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Egeria Kinnisvara OÜ esitas 15.10.2012 maakohtule Heino Tours OÜ vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 11 195,54 eurot, sh 5597,77 eurot põhivõlg ja 5597,77 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, ning viivise protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,2% päevas võlgnetavalt summalt. Hagiavalduse kohaselt pakub hageja Meresuu SPA hotellis majutust, koolitusi, SPA-pakette, toitu ja meelelahutust. Pooled sõlmisid 04.10.2008 ja 25.11.2009 lepingud, mille raames lepiti kokku, et Meresuu SPA hotell võtab vastu kostja saadetud grupid ning organiseerib nende majutamise, toitlustamise ja teised tellitud lisateenused. Kostja oli kohustatud hotelli esitatud arve tasuma 7 päeva jooksul. Arve mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist 0,2% päevas maksmisele kuuluvast summast. Kostja on jätnud alates 04.06.2009 kuni 03.11.2010 tasumata hageja arved summas 5597,77 eurot. Tasumata on järgmised arved: nr 42578 summas 1177,90 eurot; nr 43238 summas 11,50 eurot; nr 50800 summas 127,82 eurot; nr 55695 (-kreeditarve nr 56781) summas 1,29 eurot; nr 67279 summas 79,96 eurot; nr 72319 (-kreeditarve nr 72672) summas 25,56 eurot; nr 74068 summas 238,26 eurot; nr 74556 (-kreeditarve nr 80218) summas 2564,22 eurot; nr 51720 summas 1371,26 eurot. Kostja viivisevõlgnevus oli 27.03.2012 seisuga 8472,02 eurot. Lähtuvalt kohtupraktikast ei nõua hageja viivist suuremas ulatuses kui põhinõue, s.o 5597,77 eurot. Kuivõrd kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega teinud midagi selleks, et võlgnevust likvideerida või vähendada, peab hageja kostja distsiplineerimiseks otstarbekaks mõista kostjalt lisaks välja viivis alates hagiavalduse esitamisest (01.09.2012) kuni põhinõude täitmiseni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja kõik oma kohustused hageja ees täitnud. Hageja ei ole osutanud kostjale kõiki teenuseid, mille eest ta tasu nõuab, ja kostja on osa hageja nõudeid tasaarvestanud. Hageja võlgneb kostjale 1371,26 eurot arve nr 51720 alusel. Kostja esitas vastuväited ka hageja nõude aluseks olevate arvete kaupa: - arve nr 50800 summas 127,82 eurot – tegemist on topeltarvega, sama isik E.S. kajastub juba arvel nr 49463; - arve nr 55695 (-kreeditarve nr 56781), tasumata väidetavalt 1,29 eurot – tegemist on ilmselt eksitusega, mis tuleneb kreediti arvestusest. Kostjale saadeti mitte arve nr 55695, vaid 55694; - arve nr 67279, tasumata väidetavalt 79,96 eurot – kostja esitas hagejale transfeeri eest 05.05.2010 arve nr 242/10 summas 79,96 eurot ja nõuded tasaarvestati; - arve nr 72319 (-kreeditarve nr 72672), tasumata väidetavalt 25,56 eurot – arvel olid kaks tuba ja bussijuhi majutus kallima hinnaga, mille kohta tehti osaline kreeditarve nr 72672. Kuna hageja ei teinud kreeditarvet vastavalt kokkuleppele, siis kandis kostja iseseisvalt nõude maha; - arve nr 74556 (-kreeditarve nr 80218) – kostjale on saadetud skanneeritud arve, kuhu on märgitud, et kreedit puudutab hageja arvet nr 74068. Arve nr 74556 tasus kostja 23.08.2010 summas 546,81 eurot. 2744 eurot tasaarvestati kostja kahju katteks esitatud arvega nr 278/10 summas 2744 eurot (hagejaga kokkulepitud 16.–17.07.2010 majutuse tühistamisest tulenevad kahjud). Kostjale on ka esitatud mitte arve nr 74556, vaid 74554; - arve nr 51720 – see arve peab olema hüvitusarve kostja poolt hagejale osutatud transfeeri teenuse eest. Seega on tegemist kreeditarvega; - arve nr 42578 – kostja tasus 05.06.2009. a 1345 eurot, lisaks on vormistatud kreeditarve nr 42853 summas 812,96 eurot. Jäägi 364,96 eurot suhtes ei oska kostja seisukohta võtta, sest kostja on tasunud kõik arved vastavalt teenustele. Arve juures pole majutatavate nimekirja, et saaks üle kontrollida; - arve nr 43238 summas 2869,63 eurot – kostja on tasunud 16.06.2009. a 2850,46 eurot, eraldi 7,67 eurot ei ole kostja tasunud. Ilmselt on tegemist järjekordse iseseisva korrigeerimisega hageja poolt, mis vajaks hageja poolt dokumentide esitamist. Tegemist võib olla jällegi bussijuhi majutuse soodustusega, mille kohta hageja on jätnud kreeditarve tegemata; - arve nr 74068 summas 545,04 eurot – kostja tasus 19.08.2010. a 306,78 eurot ja selle juurde oli tehtud kreeditarve nr 80218 summas 179,78 eurot (mainitud eespool). Seega on arvelduste saldo 54,48 eurot. Nimetatud saldo vajaks täpsustamist, kuna tegemist on tõenäoliselt hageja poolt tegemata kreeditarvega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 30. aprilli 2015 otsusega hagi osaliselt ning mõistis Heino Tours OÜ-lt välja Egeria Kinnisvara OÜ kasuks põhivõla 4226,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4226,51 eurot ja viivise protsendina põhivõlast (4226,51 eurot) iga viivitatud päeva eest 0,2% päevas alates hagiavalduse esitamisest 15. oktoobril 2012 kuni täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tõlgendas kohus poolte vahel 04.10.2008 sõlmitud lepingut ja lepingu sõlmimise hetkel kehtinud üldtingimusi ning 25.11.2009 sõlmitud lepingut ja lepingu sõlmimise hetkel kehtinud üldtingimusi. Kohus leidis, et pooled olid kokku leppinud selles, et hageja töövõtjana kohustus saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, s.o majutusteenuse ja SPA-hoolduste osutamise kostja klientidele, ning kostja kohustus maksma hagejale majutusteenuse osutamise eest tasu, mistõttu kvalifitseeris kohus hageja nõude kostja vastu VÕS § 635 lg 1 järgi ehk töövõtja tasunõudena tellija vastu.
Hageja esitatud 04.06.2009 arvega nr 42578, 05.06.2009 maksekorraldusega, 02.04.2009 kirjadega, 14.06.2009 arvega nr 43238, 16.06.2009 maksekorraldusega, 05.10.2009 arvega nr 50800, 13.12.2009 arvega nr 55695, 28.12.2009 arvega nr 56781, 15.12.2009 maksekorraldusega, 12.05.2010 arvega nr 67279, 17.05.2010 maksekorraldusega, kostja 05.05.2010 tellimusega, 23.07.2010 arvega nr 72319, 27.07.2010 maksekorraldusega, kostja 17.07.2010 tellimusega, 29.07.2010 arvega, 12.08.2010 arvega nr 74068, 19.08.2010 maksekorraldusega, kostja 06.08.2010 tellimusega, 18.08.2010 arvega nr 74556, 23.08.2010 maksekorraldusega, 03.11.2010 arvega nr 80218, kostja 10.08.2010 tellimusega, 10.08.2010 ja 10.09.2010 kirjadega ning 21.10.2009 arvega nr 51720 luges kohus tuvastatuks, et kostja tellis hagejalt majutust hagiavalduses näidatud ulatuses ning võlgneb hagejale hagiavalduses näidatud summa. Kostja võlgnevust kinnitas ka tunnistaja V.T., kes andis ütlusi, et saatis kostjale arveid, kuid kostja väitis, et kostjal hageja ees võlga ei ole. Kostja võlgnevust kinnitavad ka tunnistaja T. L ütlused. Tunnistajad G. P. ja K. T.T ei teadnud kostja võlgnevusest midagi, kuid selgitasid, et kostjaga oli keeruline töötada, sest pidevalt kerkisid üles probleemid broneeringute ja majutusega. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud hageja osutatud majutusteenused piisvas mahus ja piisava kvaliteediga, palju on juurdekirjutusi, mistõttu kostja ei pea vajalikuks arveid tasuda. Maakohus viitas Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-148-08 (p 12) ning leidis, et kuna kostja ei ole oma vastuväidetes viidanud ei VÕS §-le 112 ega ka § 648 lg-le 2, siis puudus kostjal õigus hinda alandada, sest hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohustuste vahel. Hinna alandamisel tuleb arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet. Kostja on esitanud kirjalikke tõendeid, mis viitavad muudele probleemidele, mis olid seotud majutuse ja teenuste kvaliteediga, segadustele majutusega ja väidetavatele juurdekirjutustele, mistõttu luges kohus kostja kirjalikud tõendid ning vastuväited mitteasjakohasteks, paljasõnalisteks ja tõendamatuteks. Maakohus viitas ka Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08 (p-d 16, 32, 33) ja leidis, et kostjal on õigus tasaarvestada oma nõue hageja vastu. Kostja on tõendanud, et hageja võlgneb kostjale 1371,26 eurot arve nr 51720 alusel. Hageja esindajad võtsid kohtuistungil kostja väite õigeks. Tasaarvestades hageja nõude summas 5597,77 eurot kostja nõudega hageja vastu summas 1371,26 eurot, kuulub hagi rahuldamisele põhivõla osas summas 4226,51 eurot. Sama summani vähendas kohus ka viivisenõude.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Heino Tours OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. aprilli 2015 otsuse tühistamist osas, millega kohus hagi rahuldas, ning uue otsuse tegemist, millega jätta Egeria Kinnisvara OÜ hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) luges kohus hageja poolt majutusteenuse osutamise kostjale hagiavalduses näidatud mahus tuvastatuks hageja esitatud arvete, maksekorralduste ja tellimustega. Kostja tellimusi ei ole esitatud kõigi nõuete osas. Kostja väitel ei osutanud hageja kostjale majutusteenust arvetel kajastatud mahus. Kostja on toonud iga arve osas välja omapoolse vastuväite ning esitanud tõendid. Kohus rikkus oluliselt menetlusnorme (TsMS § 436 lg 1; § 442 lg 8), jättes kostja väited ja tõendid analüüsimata ning põhjendamata, miks kohus kostja väidetega ei nõustu. Kostja märkis, et arve nr 50800 on topeltarve, kuna Ekonen Sirkka majutusteenuse eest oli arve varasemalt juba esitatud ja tasutud. Arve nr 42578 puhul tõi kostja välja, et majutusteenuse osutamine arvel kajastatud mahus on tõendamata. Arvele pole lisatud majutatavate nimekirja. Kostja on arve maksnud mahus, milles
teenust osutati. Majutusteenuse osutamist ja selle mahtu ei saa tõendada üksnes arvega. Majutusteenuse osutamise, sh selle mahu tõendamiskoormis lasub hagejal (TsMS § 230 lg 1). Kostja väitis, et tal on hageja vastu kahjunõue, mille kostja on tasaarvestanud hageja arvel nr 74556 kajastatud tasunõudega. 23.09.2011 e-kirjast nähtuvalt on kostja edastanud hagejale kahjunõude ja teatanud, et „võtab selle ära arvest nr 74554“. Kirja saab käsitleda tasaarvestusavaldusena, kuna kirja sisu viitab selgelt tahtele nõuded tasaarvestada. Kostja väitel on ta tasaarvestanud ka nõude summas 79,96 eurot, mille aluseks on arve nr 67279. Kostja esitas hagejale 05.05.2010 samasuguses summas arve sõiduteenuse (transfer) eest ja nõuded tasaarvestati. Seda, et nimetatud nõude osas pakkus tasaarvestamise võimalust ka hageja, kinnitas tunnistaja T. L.. Samuti on tunnistaja kinnitanud, et hagejal on kostjale vastav arve maksmata. Seega on tunnistaja kinnitanud, et kostjal oli vastavas ulatuses nõue hageja vastu, mida ka hageja soovis tasaarvestada; 2) tugines kohus ebaõigesti VÕS § 648 regulatsioonile. Hinna alandamine ei ole ainus alus, mis võimaldab jätta hagi osaliselt või täielikult rahuldamata. Kostja ei ole mitte alandanud hinda, vaid on väitnud, et talle ei ole osutatud teenust arvetel kajastatud mahus. Samuti on kostja tuginenud tasaarvestamise vastuväitele ja sellele, et arvetel esitatud tasunõuded erinesid poolte vahel kokkulepitust; 3) mõistis kohus alusetult välja viivise põhivõlga ületavas summas, kuna hageja loobus 04.03.2015 kohtuistungil põhivõlga ületavas osas viivise nõudmisest. Hageja märkis 04.03.2015 kohtuistungil, et lähtuvalt kohtupraktikast ei tohi viivis olla suurem kui põhivõlg ja seega nõuab hageja viivist 5597,77 eurot. Sama kinnitas hageja 04.03.2015 kohtule esitatud kirjalikus kohtukõnes. Lisaks on otsus viivise väljamõistmise osas vastuolus kohtu enda põhjendustega. Kui kohus vähendas viivisenõuet põhinõude summani, siis puudus kohtul õigus viivist põhinõudest suuremas summas kostjalt välja mõista. Kohus on seda aga teinud; 4) ei nähtu kohtuotsuse reolutsioonist sissenõutavaks muutunud viivise õige suurus. Arvestades, et hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni oli möödunud rohkem kui 2,5 aastat, on sissenõutavaks muutunud viivis, mille kohus välja mõistis, oluliselt suurem kui 4226,51 eurot, mida kohus otsuse resolutsioonis sissenõutavaks muutunud viivisena käsitleb. Põhinõude põhjendatuse korral on sissenõutav kuni otsuse tegemiseni, s.o kuni 30.04.2015 arvestatud viivis. Otsuse tegemisel tuleb sissenõutavaks muutunud viivise õige suurus välja tuua. Sellele viitab ka TsMS § 367 teine lause, mis näeb ette, et eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest; 5) on Riigikohus korduvalt asunud seisukohale, et viivise väljamõistmine põhinõudest suuremas summas saab olla põhjendatud siis, kui võlausaldaja tõendab vastava kahju olemasolu (3-2-1-162-12; 3-2-1-66-05). Praegusel juhul ei esine asjaolusid ega ole esitatud tõendeid, mis annaksid alust põhinõudest suurema viivise väljamõistmiseks; 6) ei ole hageja käitumine kooskõlas hea usu põhimõttega ja viivisenõue tuleks ainuüksi sel põhjusel rahuldamata jätta. Hagi esitati kohtule 15.10.2012 ning selles on kajastatud 2009. ja 2010. a tekkinud nõuded. Hageja tegevusetus tõi kaasa selle, et väidetav viivisenõue on kasvanud suuremaks kui väidetav põhinõue. V. T. 16.02.2012 e-kirja järgi soovib hageja unustada möödunud arusaamatused ja jätkata kostjaga koostööd. Kostja võis ja sai kirjast järeldada, et hageja ei esita tema vastu mingeid täiendavaid, sh viivise, nõudeid.
5.Egeria Kinnisvara OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) nõustub hageja kohtu seisukohaga, et töövõtulepingu puhul on kokkulepitud tasu osaline maksmata jätmine lubatud üksnes VÕS §-s 112 sätestatud korras, järgides VÕS § 648 lg 2
nõudeid, või lepingust taganemist reguleeriva VÕS § 116 lg 1 alusel. Kuivõrd kostja ei ole oma vastuväidetes viidanud ei VÕS §-s 112 ega ka § 648 lg-s 2 sätestatule, ei oma tähtsust, kas ja kuivõrd on hageja lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Seega tunnistas kohus kostja tõendid selles osas õigesti mitteasjakohasteks (VÕS § 238 lg 1 p 1) ning on tõendite arvestamata jätmist nõuetekohaselt põhjendanud; 2) on kohtuotsus lähtuvalt VÕS § 113 lg-st 1 ja TsMS §-st 367 seaduslik ja põhjendatud ka väljamõistetud viivise osas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus osas, millega mõisteti Heino Tours OÜ-lt Egeria Kinnisvara OÜ kasuks välja põhivõlg 4226,51 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4226,51 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2) tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti Heino Tours OÜ-lt Egeria Kinnisvara OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt 4226,51 eurot määras 0,2% päevas alates hagiavalduse esitamisest 15.10.2012 kuni täitmiseni (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab Heino Tours OÜ-lt Egeria Kinnisvara OÜ kasuks välja põhivõla 2775,29 eurot ja viivise 2775,29 eurot. Ühtlasi muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
7.Maakohus on tuvastanud, et pooltevaheline õigussuhe on kvalifitseeritav VÕS § 635 lg 1 järgi, mille kohaselt hageja osutas kostjale majutus-, toitlustus- ja SPA teenuseid ning kostja kohustus maksma osutatud teenuste eest hagejale tasu. Nimetatud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Kostja peamiseks vastuväiteks kogu menetluse kestel on see, et hageja ei ole osutanud talle teenuseid arvetel kajastatud mahus ning seetõttu ei ole hageja nõue põhjendatud. Maakohus on kohtuotsuse põhjendustes märkinud, et kostja esitatud kirjalikud tõendid on mitteasjakohased ning vastuväited mitteasjakohased ja paljasõnalised (III kd, t.l 159). Ringkonnakohus nõustub siinkohal apellandi seisukohaga, et sellisel (lakoonilisel) viisil kohtuotsuse põhjendavas osas kostja seisukohtade esitamine ei ole kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatuga. Kuna maakohus ei ole kostja esitatud tõendeid analüüsinud, siis ei ole võimalik kohtuotsusest aru saada, milliste tuvastatud asjaolude alusel on maakohus hageja nõude 4226,51 euro ulatuses rahuldanud.
8.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja poolt tasumata arvetest.
8.1.Arve nr 42578. Hageja väitel on arvel nr 42578 märgitud summast 2522,90 eurot kostja tasunud 1345 eurot (I kd, t.l 41, 47). Kostja seisukohast nähtuvalt on vormistatud kreeditarve summas 812,96 eurot, jäägi 364,96 euro kohta ei oska kostja seisukohta võtta, kuna antud arve juures ei ole majutatavate nimekirja. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväide ei ole põhjendatud, kuna kreeditarve nr 42853 (II kd, t.l 38) on esitatud seoses arvega nr 41944 ning arve nr 42578 (I kd, t.l 41-43) sisaldab majutatavate isikute nimekirja. Seetõttu on hageja nõue arve nr 42578 järgi summas 1177,90 eurot põhjendatud.
8.2.Arve nr 43238. Hageja väitel on arvel nr 43238 märgitud summast 2869,63 eurot kostja jätnud tasumata 11,50 eurot. Kostja on seisukohal, et saldo peaks olema 19,17 eurot ning tegemist võib olla bussijuhi majutuse soodustusega, mille kohta on hageja jätnud tegemata kreeditarve.
Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväide on tõendamata ning tal on kohustus tasuda arve nr 43238 järgi 11,50 eurot.
8.3.arve nr 50800. Hageja väitel on kostja jätnud tasumata arvel märgitud summa 127,82 eurot. Kostja on seisukohal, et tegemist on topeltarvega, kuna arvel märgitud isik E.S. on kajastatud arvel nr 49463 (II kd, t.l 26-27). Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväide ei ole põhjendatud. Tunnistaja T. L. ütlustest (II kd, t.l 142) nähtub, et M.S.E. ööbis hotellis grupi liikmena 3 ööd ning ta maksis ise krediitkaardiga 2 öö eest. Nimetatud summa tagastati M.S.E.le, kuna tema eest pidi maksma kogu aja eest kostja. Grupi arvel puudus M.S.E. ööbimine 2 öö eest ning seetõttu esitati kostjale eraldi arve nr 50800 M.S.E. ööbimise kohta nimetatud 2 öö eest. Tunnistaja T. L. ütlusi on kinnitanud tunnistaja V. T. (II kd, t.l 55). M.S.E.le 127,82 euro tagastamist hageja poolt on kinnitanud ka kostja 16.09.2013 menetlusdokumendis (II kd, t.l 116). Samuti nähtub arvest nr 49463, et selles on kajastatud M.S.E. majutud 1 öö eest ning kostja ei ole väitnud, et M.S.E. ööbinuks hotellis vaid 1 öö.
8.4.Arve nr 55695. Hageja seisukohast nähtuvalt on kostjal tasumata arvel nr 55695 märgitud summast (arvestades kreeditarvet nr 56781) 1,29 eurot. Kostja on seisukohal, et tegemist võib olla inimliku eksitusega. Ringkonnakohus leiab, et kuna puuduvad tõendid kostja poolt 1,29 euro tasumise kohta arve nr 55695 järgi, siis on hageja nõue summas 1,29 eurot põhjendatud.
8.5.Arve nr 67279. Hageja väitel on arvel nr 67279 märgitud summast kostjal tasumata 79,96 eurot. Kostja vastuväite kohaselt tasaarvestas ta nimetatud hageja nõude enda arvest nr 242/10 (II kd, t.l 31) tuleneva nõudega hageja vastu summas 79,96 eurot. Tunnistaja T. L. on tunnistanud (II kd, t.l 141) kostja nõuet nende vastu summas 79,96 eurot, kuid tasaarvestus on tegemata, kuna puudub kostja vastav avaldus. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväide on käsitletav protsessuaalse tasaarvestuse vastuväitena VÕS § 198 tähenduses ning selle maksmapanekuks piisab kohtumenetluse kestel esitatud vastuväitest. Kuna hageja finantsjuht T. L. on tunnistanud kostja nõuet summas 79,96 eurot, siis on tasaarvestuse eeldused täidetud ning hageja arvest nr 67279 tulenev nõue kostja vastu summas 79,96 eurot on tasaarvestuse tulemusena lõppenud. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 79,96 eurot.
8.6.Arve nr 72319. Hageja seisukohast nähtuvalt on kostjal tasumata arvel nr 72319 märgitud summast (arvestades kreeditarvet nr 72672) 25,56 eurot. Kostja on seisukohal, et bussijuhi majutus oli lisakokkuleppe järgi 25,56 euro võrra soodsam ning seetõttu hageja nõue 25,56 euro osas põhjendamatu. Tunnistaja T. L. on kinnitanud, et kreeditarve nr 72672 ongi esitatud bussijuhi majutuse eest ning kostjal puudub alus 25,56 euro mittetasumiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue kostjalt arve nr 72319 järgi 25,56 euro võlgnevuse väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostja vastuväide väidetava soodustuse saamiseks summas 25,56 eurot on tõendamata.
8.7.Arve nr 74068.
Hageja seisukohast nähtuvalt on kostja jätnud arvel nr 74068 märgitud summast tasumata 238,26 eurot. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja arvestanud kreeditarvega nr 80218 summas 179,78 ning seetõttu saaks võlgnevus olla 54,48 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväide ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja arvestanud kreeditarvel nr 80218 märgitud summaga arve nr 74556 juures ning põhjendamatu on väita, et sama kreeditarvet saaks arvestada topelt kahe kostja poolt tasumisele kuuluva arve juures. Kostjal on kohustus tasuda arve nr 74068 järgi 238,26 eurot.
8.8.Arve nr 74556. Hageja väitel on kostjal arvel nr 74556 märgitud summast tasumata (arvestades kreeditarvet nr 80218) 2564,22 eurot. Kostja vastuväite kohaselt tasaarvestas ta hageja nimetatud nõude enda nõudega hageja vastu summas 2744 eurot. Kostja nõue tuleneb hageja poolt eelnevalt kokkulepitud majutuse tühistamisest, mille tõttu sai kostja kahju 2744 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostjal puudub tasaarvestatav nõue hageja vastu ning seetõttu on kostjal kohustus tasuda hagejale arve nr 2564,22 eurot. Pooltevahelisest lepingust (I kd, t.l 32-33) tuleneb, et kõik grupi broneerimised ja muutmised tuleb teha kirjalikus vormis. Agent (kostja) peab saatma grupi nimekirja koos tubades majutatavate inimeste nimekirjadega vähemalt kaks tööpäeva enne grupi saabumist. Tunnistaja K. T. ütlused (II kd, t.l 144-145) tõendavad, et kostja ei esitanud tellimust majutuse broneerimiseks Matkapojat grupile 16.-17.07.2010. Seetõttu puudus võimalus nimetatud (kostja vahendatud) grupi majutamiseks. Samuti on kinnitanud tunnistaja G. Piiriste (II kd, t.l 57), et kostja saatis alati tellimused kirjalikult. 16.-17.07.2010 kohta tellimust ei olnud ning ta aitas otsida kostja vahendatud grupile teist majutuskohta. Kostja väidet hagejale tellimuse esitamise kohta ei kinnita ka Aqva Hotels OÜ e-kiri (II kd, t.l 195), millest nähtuvalt puudub nendel hagejalt saadetud isikute nimekiri, kes ööbisid nende hotellis 16.-17.07.2010. Ülaltoodu tõendab, et kostja ei ole tellinud hagejalt Matkapojat grupi majutust 16.-17.07.2010 ning seetõttu on paljasõnaline kostja väide, et hageja rikkus lepingut ja tühistas kokkulepitud majutuse, mis põhjustas kostjale väidetava kahju. Sellest järelduvalt on põhjendatud hageja nõue arve nr 74556 alusel summas 2564,22 eurot.
8.9.Arve nr 51720. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub arvel nr 51720 (I kd, t.l 53) märgitud summas 1371,26 eurot nõue tema vastu ja tegelikult on hoopis temal nõue hageja vastu summas 1371,26 eurot, kuna tema osutas hagejale arvel märgitud transfeeri teenust. Maakohus leidis, et kostja on kohtule tõendanud, et hageja võlgneb kostjale arvel nr 51720 märgitud summa 1371,26 eurot. Maakohtu otsusest nähtuvalt nõustus hageja kostja selle väitega (III kd, t.l 159 ja 159 pöördel). Maakohtu poolt nimetatud tuvastatud asjaolu ei ole apellatsiooniastmes vaidlustatud. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tal on kostja vastu arvest nr 51720 tulenev nõue, siis moodustas hageja nõue kostja vastu mitte 5597,77 eurot, vaid 4226,51 eurot (5597,77-1371,26) ning tasaarvestuse tegemisel sai maakohus lähtuda hageja nõudest 4226,51 eurot, mitte nõudest 5597,77 eurot. Tasaarvestades kostja nõude hageja vastu summas 1371,26 eurot, moodustab hageja nõue kostja vastu 2855,25 eurot. Kokkuvõttes on hageja põhinõue tõendatud summas 2775,29 eurot (4226,51-1371,26-79,96) ning kostjalt tuleb 2775,29 eurot hageja kasuks välja mõista.
9.Viivis.
Põhjendatud on apellandi seisukoht, et maakohus mõistis temalt põhjendamatult välja viivise põhinõudest suuremas summas. 04.03.2015 kohtuistungil (III, t.l 114) ja samal kohtuistungil esitatud kohtukõne teesides (III kd, t.l 118) on hageja kinnitanud, et ta ei nõua kostjalt viivist suuremas summas kui põhinõue. Samas on hageja jäänud hagiavalduses esitatud seisukoha juurde, et TsMS § 367 alusel nõuab ta ka viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokkulepitud määras 0,2% päevas võlgnetavalt summalt. Sellises olukorras oleks maakohus pidanud välja selgitama, milline on hageja konkreetne viivise nõude suurus, st kas hageja nõuab viivist põhinõudega võrdses suuruses või lisaks ka viivist pärast kohtuotsuse tegemist. Ringkonnakohtu istungil hageja täpsustas viivisenõuet ning kinnitas, et ta nõuab kostjalt viivist võrdeliselt põhinõude suurusega ning ülejäänud viivise nõudest loobub. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 2775,29 eurot ning maakohtu otsus, millega mõisteti kostjalt välja viivis põhivõlgnevuselt iga viivitatud päeva eest määras 0,2% alates hagiavalduse esitamisest 15.10.2012 kuni otsuse täitmiseni, tühistada. Õige on apellandi seisukoht, et maakohus on kohaldanud viivise väljamõistmisel ebaõigesti TsMS § 367 sätestatut. Nimetatud sätte teise lause järgi tuleb välja mõista viivis kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Käesolevas asjas maakohus viivise suurust kohtuotsuse tegemise ajani kindlaks ei teinud, vaid lähtus hagiavalduses märgitust, et viivise suurus 27.03.2012 seisuga on 8472,02 eurot. Samas leiab ringkonnakohus, et puudub vajadus viivise suuruse kindlakstegemiseks maakohtu otsuse aja seisuga. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagiavalduses (I kd, t.l 7) esitatud viivise arvestuse õigsusele 27.03.2012 seisuga, samuti kinnitasid pooled ringkonnakohtu istungil, et viivise suurus kokkulepitud määras oli 27.03.2012 seisuga suurem põhivõlast.
10.Iseenesest õige on ka see apellandi väide, et kuna ta ei ole tuginenud oma vastuväidetes hinna alandamisele, siis ei ole asjakohased maakohtu viited VÕS §-le 112 ja § 648 lg-le 2. Maakohtu nimetatud põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta.
11.Hageja nõudis kostjalt põhivõlgnevuse 5597,77 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 5597,77 euro ning TsMS § 367 järgi lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue rahuldati osaliselt ja kostjalt mõisteti välja põhivõlgnevus 2775,29 eurot ja viivis 2775,29 eurot. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on jätta poolte menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.