Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Imbi SidokToomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.04.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-9530
Tsiviilasi
Hongkong Securities OÜ hagi Neoprom OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo ja Livigno Holding OÜ vastu nõude tunnustamiseks Neoprom OÜ pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.11.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Neoprom OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Hongkong Securities OÜ (registrikood 11910739, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant): Neoprom OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (büroo asukoht Tallinn) Kostja II (apellatsioonimenetluses kaasapellant): Livigno Holding OÜ (registrikood 12443062, asukoht Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Jaanus Silm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 11.11.2014 otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha menetluskulude jaotuse kohta uus otsus, millega jätta maakohtu menetluses kantud menetluskulud 8% ulatuses hageja Hongkong Securities OÜ kanda,
1(4)
4,13% ulatuses Neoprom OÜ (pankrotis) kanda ja 87,87% ulatuses kostja Livigno Holding OÜ kanda.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja, Hongkong Securities OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.28.02.2014 esitas hageja Harju Maakohtule kostjate vastu hagi, milles palus tunnustada hageja pandiga tagamata varalist nõuet Neoprom (pankrotis) pankrotimenetluses summas 2 416 228,18 eurot.
2.Hageja esitas 29.10.2013 nõudeavalduse 2 428 912,88 euro suuruse nõude tunnustamiseks Neoprom OÜ pankrotimenetluses pandiga tagamata nõudena. 06.02.2014 nõuete kaitsmise koosolekul esitas hageja nõudele 64 187,38 euro ulatuses vastuväite pankrotihaldur (kostja I) ja 1 246 550,13 euro ulatuses Livigno Holding OÜ (kostja II). Kostjate vastuväited
3.Kostja I vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja I leidis, et hageja viivisenõuet tuleb vähendada 51 502,68 euro võrra, et intressi- ja viivisenõuded kokku ei ületaks põhinõuet.
4.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja II toetas ka kostja I poolt hagile esitatud vastuväiteid. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus tegi 11.11.2014 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt, tunnustas hageja pandiga tagamata nõuet Neoprom OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 2 212 019,46 eurot pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena ning jättis menetluskulud 8% osas hageja kanda ja 92% osas solidaarselt kostjate kanda.
6.Maakohus leidis, et kuna hageja nõue summas 2 416 228,18 eurot kuulus osaliselt, summas 2 212 019,46 eurot rahuldamisele, tuleb jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1) ehk 92% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 8% ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
7.Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud
2(4)
maakohtus 8% ulatuses hageja kanda, 4,13% ulatuses Neoprom OÜ (pankrotis) kanda ja 87,87% ulatuses kostja II kanda.
8.Maakohus on jaotanud menetluskulud kostjate vahel ebaõiglaselt ega ole sellist vahekorda põhjendanud. Kostjad on kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 tähenduses. Maakohus oleks pidanud lähtuma TsMS § 165 lg-st 1 ja võtma aluseks vastuväite esitanud võlausaldaja osalise ulatuse. Kostjad osalesid menetluses oluliselt erinevas ulatuses. Kostja I vastuväite suhe kogu vastuväidetesse, mis hageja nõudele esitati, on 4,13%.
9.Lisaks ei saa menetluskulude jaotust määrata selliselt, et menetluskulud jäävad pankrotihalduri kanda. Menetluskulud saavad jääda siiski pankrotivõlgniku kanda. Vastustajate seisukohad
10.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas tühistada. Uue otsusega tuleb maakohtu menetluses kantud menetluskulud jätta 8% ulatuses hageja kanda, 4,13% ulatuses Neoprom OÜ (pankrotis) kanda ja 87,87% ulatuses kostja II kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
12.Ringkonnakohus märgib, et lähtuvalt Riigikohtu käsitlusest otsuses tsiviilasjas nr 3-21-64-14 (p 12) on nõudele vastuväite esitanud pankrotihaldur ja võlausaldaja nende vastu nõude tunnustamiseks esitatud sama hagiavalduse menetluses kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes. Sellest johtuvalt tuleb kostjaid pidada käesolevas asjas TsMS § 639 lg 2 kolmanda lause järgi ka kaasapellantideks, kuigi kostja II ei ole maakohtu otsust vaidlustanud.
13.Kolleegium leiab, et maakohus on 92% menetluskuludest jätnud ebaõigesti solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 165 lg-st 3 tuleneb, et kaaskostjad vastutavad menetluskulude eest solidaarselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks. Kostjad ei olnud nõude tunnustamise vaidluses solidaarvõlgnikud (võlaõigusseaduse § 65). Ühe kostja poolt nõudele vastuväite esitamine ei mõjutanud sama õiguse kasutamist teise kostja poolt ja hageja pidi esitama nõude mõlema kostja vastu (PankrS § 106 lg 1). Maakohus on jätnud kostjate vahel menetluskulude jaotuse otsustamisel põhjendamatult kohaldamata TsMS § 165 lg-s 1 sätestatu. Sellega on maakohus ületanud ka diskretsiooni piire. Lisaks on maakohus, jättes menetluskulud osaliselt kostja I kui pankrotihalduri kanda, jätnud ebaõigesti kohaldamata PankrS § 541 lg 1 teises lauses sätestatu.
14.TsMS § 165 lg 1 teisest lausest tuleneb, et kui kaaskostjad osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Riigikohus on ülalviidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-64-14 tehtud otsuse p-s 13 leidnud, et kaaskostjate vahel menetluskulude jaotuse otsustamisel on põhjendatud arvestada kummagi kostja vastuväidete ulatust. Riigikohtu lahendis toodud seisukohtadest tuleneb, et seejuures ei arvestata vastuväidete ulatust TsMS § 165 lg 2 järgi, vaid lg 1 teise lause järgi.
3(4)
15.Hageja esitas hagi nõude tunnustamiseks summas 2 416 228,18 eurot. Maakohus, tunnustades nõuet summas 2 212 019,46 eurot, on rahuldanud hagi ligikaudu 92% ulatuses. Maakohus on võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega õigesti jätnud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 8% ulatuses hageja kanda. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
16.Kolleegium leiab, et kostjad on asja materjalidest nähtuvalt osalenud menetluses oluliselt erinevas ulatuses. Kostjate vastuväited on nii rahalist ulatust kui vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid arvestades esitatud oluliselt erinevas mahus. Seejuures hõlmavad kostja II poolt esitatud vastuväited sisuliselt ka kostja I vastuväiteid (lisaks kostja II poolt esitatud muudele vastuväidetele). Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kohaldada menetluskulude jaotusele maakohtus TsMS § 165 lg 1 teises lauses sätestatut ning võtta aluseks kummagi kostja vastuväite ulatus. Kolleegiumi arvates ei oma kohtumenetluse menetluskulude jaotuse seisukohalt iseenesest tähtsust asjaolu, et summas 2 416 228,18 eurot esitatud hageja nõudeavaldusest osutus juba nõuete kaitsmise koosolekul kaitstuks nõue summas 1 182 362,75 eurot. Kohtumenetluses on kostja II vaielnud hageja nõudele (summas 2 416 228,18 eurot) täies ulatuses vastu. Seetõttu on kostja I vastuväite suhe kogu vastuväidetesse, mis hageja nõudele kohtumenetluses esitati, isegi väiksem kui 4,13%. Samas on ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel seotud selle piiridega. Eeltoodut arvestades on põhjendatud menetluskulude jaotust kostjate vahel muuta, jaotades maakohtu menetluses kantud menetluskulud vahekorras 4,13% : 87,87%.
17.PankrS § 541 lg 1 teise lause kohaselt on halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks võlgnik. Toodust tulenevalt ei tule jätta menetluskulud 4,13% osas pankrotihalduri, vaid pankrotivõlgniku kanda.
18.Kuivõrd apellatsioonkabus rahuldatakse, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg-st 1 juhindudes täies ulatuses hageja kanda.
19.Menetluskulude rahalise suuruse määrab käesolevas asjas kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.