Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

2-13-61626 kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; nr EE513300333522160001 Danske Bank; EE221700017003510302 Nordea Bank kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavalduse kohaselt on Xxx Xxx kantud kinnistusraamatusse korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omanikuna. Nimetatud elamus ei ole korteriühistut moodustatud. Hageja on võrguettevõtjana elamut s.h. kostjale kuuluvat korteriomandit kütnud ja esitanud korteriomanikule arved. Korteriomanik on kohustatud kütteteenuse (soojusenergia) kasutamise eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja võlgnevus on tekkinud ajavahemikul 01.08.2003 – 30.12.2013 ja 30.12.13 seisuga on võlasumma 856,37 eurot. Arvestades nõude aegumist, mis tuleneb TsÜS § 146 lg 1, omab hageja nõuet kostja vastu summas 399,60 (856,37 – 456,72) eurot ajavahemiku eest alates 01.12.2010 kuni 30.12.2013. Kostja ei ole tarbitud soojuse eest vastavalt esitatud arvetele tasunud. Hageja tugineb korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1018 lg 1, 1023 lg 1; 2, § 113 lg 1 ning palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 399,60 eurot ja viivis protsendina (0,023 % päevas) põhinõudest (399,60 eurot) alates hagi 31.12.2013 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot kostja kanda ja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt (alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast) VÕS § 113 lg 1 alusel VÕS § 94 sätestatud määras, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohtul ei õnnestunud kostjale hagimaterjale koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetada aadressil xxx ka pädeva välisriigi kohtu kaudu. Dokumendid tagastati kahel korral (04.12.2014 ja 19.03.2015) selgitusega elu-või asukoht teadmata. Kohus toimetas kohtudokumendid kostjale 2(4)

2-13-61626 kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuteade avaldati 23.03.2015. Menetlusdokumendid loeti Xxx Xxxile (Xxxle) avalikult kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast so 07.04.2015.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kui korteriomanik tarbib ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid ja teisi korteriomandi kasutamiseks vajalikke teenuseid (nt küte) lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 järgi (RKTKo 3-2-1-33-13 p 13). Seega saab hageja nõude kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel kui käsundita asjaajaja tasunõude. Hageja soojusettevõtjana nõuab kostjalt tasu tarbitud soojusenergia eest ja see vastab kostja, kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele. Samuti on korteriomanike varustamine soojusenergia elutähtis teenus (avalikes huvides oluline) ja soojusettevõtja on üldhuviteenuse osutaja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et VÕS §-s 1018 sätestatud eeldused käsundita asjaajamise regulatsiooni kohaldamiseks on täidetud. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Seega saab hageja VÕS § 1023 järgi nõuda kostjalt mõistliku tasu käsundita asjaajamise eest. Hageja vähendas seoses nõude osalise aegumisega kostjalt väljamõistmisele kuuluvat summat 456,72 euro võrra ja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 399 eurot. Kohus leiab, et hageja nõuab mõistlikku tasu, kuna soojusettevõtjale on kehtestatud müüdava soojuse piirhind, millest kallimalt soojusettevõtja soojust müüa ei tohi. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 399 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist protsendina (0,023 % päevas) põhinõudest (399,60 eurot) alates hagi 31.12.2013 kuni põhinõude täitmiseni. Ka käsundita asjaajamisest tuleneva hüvitiskohustuse täitmata jätmise korral peab soodustatu maksma asjaajajale viivist VÕS § 113 järgi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sisse nõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt tuleb välja mõista viivis, mis ei ole veel sisse nõutavaks muutunud. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks korteriomandi asukohaga xxx soojusenergia võlgnevuse 399, 60 eurot perioodi 01.12.201030.12.2013 eest ning viivise põhinõudelt (399,60 eurot) 0,023% päevas alates 31.12.2013 kuni põhinõude täitmiseni Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud 3(4)

2-13-61626 menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on riigilõiv. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2). Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud sh hagi esitamisel 30.12.2013 tasutud riigilõivu 75 eurot ja viivise väljamõisteud menetluskuludelt. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 75 eurot ja viivised menetluskuludelt (75 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Kuna hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, tuleb ka käesoleva kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord toimetada kostjale kätte avalikult. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale hagimaterjale kätte toimetada, kuna kostja tegelik viibimiskoht on teadmata. Avaldada vastav teade väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1). Kohus toimetab kohtuotsuse resolutsiooni ja edasikaebamise korra kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded ja loeb selle kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.