Kohtulahend

osa. Seetõttu on märkide sarnasused (mällu talletuv ühine element) olulisemad, kui nende erinevused. Kaubamärkide sarnasus põhineb eelkõige nende identsel osal „KEA“ ning ovaali kasutusel. IKEA

Mõlemas märgis domineerivad sõnad IKEA ja KEA on lühikesed, erinevad vaid ühe tähe poolest. Visuaalselt on märgid sarnased ka ovaali kujutise kasutuse tõttu. Mõlema märgi sõnad on kirjutatud ovaali sisse, mistõttu märgid loovad visuaalselt sarnase üldmulje. Lisaks domineerivale KEA elemendi kasutusele on kostja kaubamärgis lisaks kirjeldavad sõnad „Kesk-Eesti Arenduskeskus“ ja selle inglisekeelne tõlge „Central Estonian Development Center“. Need sõnad on paigutatud domineeriva elemendi KEA alla ja on sellest väiksemad. Kirjeldava iseloomuga sõnadest tulenevad visuaalsed erinevused ei ole piisavad, et pidada märke visuaalselt erinevateks. Hageja IKEA kaubamärgid koosnevad kolmest silbist „i-ke-a“, kostja kaubamärk ühest silbist „kea“. Hageja kaubamärgi kaks silpi „i-kea“ on identsed kostja kaubamärgi silbiga „kea“. Hageja kaubamärgi esimest tähte „i“ hääldatakse lühidalt, ülejäänud tähti identselt kostja kaubamärgi tähtedega. Tähest „i“ tulenev erinevus ei ole niivõrd suur ja mõjuv, et muudaks vaadeldavad kaubamärgid foneetiliselt erinevateks. Kostja väitel on KEA Kesk-Eesti Arenduskeskuse akronüüm, millest tulenevalt on tõenäoline, et tarbijad viitavad kostja kaubamärgile kasutades akronüümi KEA kuna Kesk-Eesti Arenduskeskuse Central Estonian Development Center on kohmakas ja pikk. See asjaolu suurendab foneetilist sarnasust, kuna sõna KEA on foneetiliselt äärmiselt sarnane sõnale IKEA. Vaadeldavate kaubamärkide teenuste loetelud klassis 41 on identsed või äärmiselt sarnased. Hageja kaubamärgi registreeringute teenused klassis 41 on haridusalased kursused ning kostjal haridusteenused, koolitusteenused; täiskasvanute täiend- ja ümberõpe; kutsenõustus. Hageja haridusalased kursused on lai mõiste, mis hõlmab haridusteenuseid, koolitusteenuseid ja täiskasvanute täiend- ja ümberõpet. Seega on nimetatud teenused identsed. Kostja kutsenõustuse teenus on hageja teenusega sarnane. Kaubamärkide teenuste identsusest tulenevalt on kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse oht suurendatud. Kostja kaubamärgi sõnad „Kesk-Eesti Arenduskeskus“ ja selle inglisekeelne vaste „Central Estonian Development Center“ kirjeldavad kostja kaubamärgiga tähistatud klassi 41 teenuseid (haridusteenused, koolitusteenused ; täiskasvanute täiend- ja ümberõpe; kutsenõustus). KaMS § 9 lg. 1 p. 3 alusel ei saa õiguskaitset tähis, mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud. „Kesk-Eesti Arenduskeskus“ kirjeldab teenuste liiki (arenduskeskus), selle osutamise ja/või pärinemise asukohta (Kesk-Eesti) ehk tegemist on Kesk-Eestis asuva arenduskeskusega. Seega nimetatud sõnad ei ole eristusvõimelised klassi 41 teenuste osas ja ei saa toimida kaubamärgi eristuva elemendina. Keskenduda tuleks kaubamärgi sõnale „KEA“

(kostja kaubamärgi domineeriv element), mis on äärmiselt sarnane hageja kaubamärkide domineeriva elemendiga „IKEA“. Hageja kaubamärgiga „IKEA“ tähistatud kaup ja teenused omavad Eestis kõrget mainet. Inetrbrandi poolt koostatud maailma TOP 100 kaubamärgi seas oli 2004 hageja kaubamärk „IKEA“ 40. kohal ja selle väärtuseks oli hinnatud 7 biljonit USD. 2013 oli „IKEA“ kaubamärk

märkide omanikke. Nähtuvalt kaubamärgi reproduktsioonist esitas kostja registreerimiseks kombineeritud kaubamärgi, milline koosneb nii erinevatest kujundelementidest kui ka mitmetest sõnalistest osadest. Kostja kaubamärk koosneb kujundelementidelt paremale osundavast noole kujutisest, mille all ovaal, omakorda millise sees kostja ärinime esitähtedest moodustatud akronüüm

„KEA“.

Ovaali all suurtähtedega

„KESK-EESTI

ARENDUSKESKUS“ ning inglise keelne sõnaline element „Central Estonian Development Centre“. Hageja kombineeritud kaubamärk koosneb musta värvi ristküliku sees asetsevast valget värvi ovaalist, milles musta värvi ebatavalise šriftiga kirje „IKEA“. Kaubamärgid muudab tervikuna erinevateks eelkõige erineva kujunduse kasutamine. Kombineeritud kaubamärkide kujundusi võrreldes nähtuvad ilmsed erinevused, mis väljenduvad kostja märgi puhul eriomase noole kasutamises. Noole kujundus lisab kostja kaubamärgile selgelt täiendavat eristatavust. Vähem oluline ei ole ka noole ja ovaali kombinatsioon ning ovaali sees akronüümi kasutamine. Tarbijale on visuaalselt koheselt tajutav ka sõnaline element „KESK-EESTI ARENDUSKESKUS“ ning selle esitähtedest moodustuv akronüüm „KEA“. Keskmiselt haritud ning tähelepanelik tarbija saab kerge vaevaga aru, et lühend „KEA“ pärineb „KESK-EESTI ARENDUSKESKUS“ esitähtedest ning inglise keelne sõnaline osa „Central Estonian Development Centre“ on viimase tõlge. Ristküliku ja ovaali kui matemaatiliste kujundite kasutamine paljude erinevate isikute kaubamärkide koosseisus on tavapärane, mistõttu mainitud elementide kasutamise õigus ei ole monopoliseeritud hagejale. Tervikuna kombineeritud kaubamärke võrreldes, ilmnevad olulised visuaalsed erinevused märkide vahel, s.o erinev kujundus, erinev sõnaline osa, selle maht ning paigutus. Kui võrrelda hageja sõnalist kaubamärki „IKEA“ kostja kaubamärgiga „KEA KESK-EESTI ARENDUSKESKUS Central Estonian Development Centre + kuju“ esinevad ka siin olulised visuaalsed erinevused kaubamärkide vahel. Lisaks kujundusest tulenevatele erinevustele esinevad olulised erinevused ka sõnalises osas. Hageja kaubamärk koosneb ühest sõnast „IKEA“, kostja märk seevastu kaheksast sõnast. Seega on hageja sõnalise kaubamärgi ja kostja kombineeritud märgi vahel selge erinevus. Asjaolu, et kostja 57-st tähemärgist koosnevast kaubamärgist 3 märki langevad kokku hageja kaubamärgiga ei saa kuidagi olla ei taotluslik ega sarnasust kinnitav või toetav argument. Sedavõrd väike kokkulangevus on selgelt juhuslik. Isegi kui jätta kõrvale kostja kaubamärgi enamik sõnaline osa ning võrrelda hagiavalduses toodud kujul üksnes hageja kaubamärki „IKEA“ ning kostja kaubamärgi ühte osa „KEA“, esinevad ka siin selged erinevused, mis ei kinnita kaubamärkide vahelist kollisiooni. Nimelt on kaubamärkide eristamisel kaubamärgi lõpuosa vähem tähtis kui algusosa, sest sõnaliste tähiste teineteisest eristamisel on määravaimaks sarnasus nende algusosades. Kui võrreldavad tähised on väga sarnased või identsed nende algusosas, siis on nad suure tõenäosusega segiaetavamad, kui selline sarnasus on nende lõpuosas. Ka foneetiliselt on võrreldavad kaubamärgid erinevad. Erinevused tulenevad nii sõnade ning silpide arvust, erinevast rõhuasetusest kui ka erinevustest tähemärkide hulgas. Isegi kui võrrelda häälduslikult omavahel üksnes elemente „IKEA“ ja „KEA“, muudab erinev algusosa, erinev silpide arv ning erinev rõhuasetus sõnad foneetiliselt selgelt eristavateks. Ka hageja nõustub sellega, et hageja kaubamärk koosneb kolmest silbist, samas kui kostja kaubamärgi osa „KEA“ üksnes ühest silbist. Seega on häälduslikult tegemist erinevate kaubamärkidega. Kontseptuaalselt on kostja kaubamärgis selgelt tajutav ning üheselt arusaadav seos akronüümi „KEA“ ning ülejäänud sõnalise elemendi, s.o eesti keelse „Kesk-Eesti Arenduskekus“ ja inglise keelse „Central Estonian Development Centre“ vahel. Hageja kaubamärgil analoogne kontseptsioon puudub. Kostja kaubamärgi üks element „KEA“ omab seoseid nii naisenime kui

ka papagoi liigiga. Hageja kaubamärk „IKEA“ seevastu on tuletatud hageja asutaja ja tema päritolu esitähtedest. Seega on kaubamärkide vahel selge nii tähenduslik kui ka kontseptuaalne erinevus. Kuivõrd eelnevast nähtuvalt ei ole antud juhul kostja kaubamärk sarnane ei hageja sõnalise ega ka kombineeritud kaubamärgiga, ei saa esineda ka äravahetamise tõenäosust. Hageja kaubamärk eristub selgelt teistest, sh kostja kaubamärkidest. Kuivõrd maine olemasolu või selle puudumine ei ole KaMS § 10 lg. 1 p. 2 kohaldamise tingimuseks, on hageja sellekohased argumendid ning lisatud materjalid antud kontekstis asjakohatud. Kostja kaubamärgi „KEA KESK-EESTI ARENDUSKESKUS Central Estonian Development Centre + kuju“ osas ei esine KaMS § 10 lg. 1 punktis 2 sätestatud õiguskaitset välistavat asjaolu ning seda eelkõige erinevusest hageja kaubamärkide ning kostja kaubamärgi vahel. Toodust tulenevalt ei esine ka tõenäosust kaubamärkide äravahetamiseks tarbija poolt, kuivõrd tarbija suudab selgelt märkide vahel vahet teha ning ei aja segamini ei märke, nende omanikke ega märkidega tähistatud teenuseid. Hageja ei ole kunagi oma kaubamärki Eestis kasutanud, samal ajal kui kostja on oma kaubamärki probleemideta kasutanud juba aastaid. Kõige ilmekamaks hageja väiteid ümber lükkavaks tõendiks on hageja enda poolt esitatud uuringud. Nimelt on kostja oma kaubamärki Eestis kasutanud juba alates 1993.a, s.o ajast, mil registreeriti äriühing. Uuringud teostati 2012.a ning kinnitasid, hageja sõnade kohaselt hageja kaubamärgi head mainet ning eristusvõimet. Kui vastaks tõele hageja väide, et kostja kaubamärk oma sarnasuse tõttu hageja kaubamärkidega vähendab, kahjustab ning/või kasutab ebaausalt ära hageja kaubamärgi eristusvõimet ning mainet, siis ei saanuks ju uuringu vastuseks tulla hageja kaubamärkide hea maine ning eristusvõime. Praktika näitab, et hoolimata kostja poolt oma kaubamärgi kasutamisest alates 1993.a, ei ole enam kui 20 aasta jooksul kostja kaubamärk ei kahjustanud ega ebaausalt ära kasutanud hageja kaubamärgi mainet, eristusvõimet ega tuntust. Hageja väited on väheveenvad ja paljasõnalised, kuna puuduvad selgitused, kuidas isegi teoreetiliselt saaks koolitus ja haridusteenuste tähistamiseks kasutatav ning registreeritav kaubamärk kahjustada või ära kasutada sisustus- ja kodukaupadega seotud kaubamärgi mainet või eristusvõimet. Tegemist on täiesti erinevate valdkondadega, mis mingilgi moel ei ole omavahel konkureerivad või kaudseltki seotud. Puuduvad alused KaMS § 10 lg. 1 p. 3 kohaldamiseks. Maakohtu põhjendused Kohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. KaMS § 3 alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesandeks eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab seda, et tarbijal oleks võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta ja kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri toodete vahel ning see võimaldab tal korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on kaubamärk vastuolus varasema kaubamärgiga, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada või tekitada seoseid varasema kaubamärgiga (C-251/95 p. 22). Segiajamise tõenäosust tuleb hinna terviklikult, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid tegureid – märkide

visuaalset, kõlalist, kontseptuaalset sarnasust (C-39/97). Samuti peab arvestama, et tarbija tajub märki tervikuna ega analüüsi märgi iga elementi eraldi (C-251/95 p. 22). Viidatud kohtuasjades tegi Euroopa Kohus järelduse, et mida eristusvõimelisem ja tuntum on varasem märk, seda suurem on segiajamise tõenäosus. Arvestada tuleb ka keskmisele tarbijale asjaomasest märgist jäävat muljet. Keskmine tarbija on isik, keda saab pidada mõistlikult informeerituks, tähelepanelikuks ja valvsaks, kuid kelle mälu pole kindlasti täiuslik, ja kuna erinevate kaubamärkide vahetuks võrdluseks on harva võimalust, peab tarbija usaldama oma ebatäiuslikku mälupilti. Seega tuleb Euroopa Kohtu seisukohti arvestades hinnata kaubamärkide visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust, lähtudes kaubamärkidest kui tervikutest, pöörates tähelepanu nende eristusvõimelistele ja domineerivatele osadele. Kostja omab käesoleval ajal hageja poolt vaidlustatud kaubamärki vaid klassi 41 teenuste – haridus-, kooliteenused; täiskasvanute täiend- ja ümberõpe; kutsenõustus – osas. Vaidlus puudub selles, et klassi 41, millises muuhulgas on registreeritud ka hageja kaubamärk, teenused on samaliigilised. Lähtudes kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja semantilise sarnasuse hindamisest, on tegemist piisavalt erinevate kaubamärkidega. Visuaalselt ei ole kaubamärke tarbijal võimalik segi ajada. Samade elementide: šrift (tavakirjas suured tähed), ovaal (hageja kaubamärgil valge, kostja kaubamärgil must) kasutamine ei muuda kaubamärke äravahetamiseni sarnasteks. Hageja kaubamärk koosneb sõnast „IKEA“ (millel eesti keeles tähendus puudub), kostja kaubamärk tähtedest „KEA“, mis on kostja ärinime esitähed. Äriühingute puhul on tavapärane kasutada äriühingu nimetuse (lühendina) selle esitähti, eriti kui need tähed on hõlpsasti hääldatavad. Kostja nimetuseks on „Kesk-Eesti Arenduskeskus“, kostja kasutab ja taotles kaubamärgina registreerida selle lühendit „KEA“. Maitseküsimus on, kas Kesk-Eesti Arenduskeskuse akronüümina kasutada „KEA“ või „KEAK“. Nii hageja kui kostja kaubamärkide šrift on lihtne, kirjutatud suurtähtedega. Hageja ühe kaubamärgi puhul on sõna „IKEA“ valge ovaali sees, mis omakorda asub musta ristküliku sees, hageja teine kaubamärk koosneb lihtsas šriftis suurtähtedest „IKEA“. Kostja kaubamärk koosneb samuti lihtsas šriftis suurtähtedest „KEA“, mis on musta ovaali sees. Ovaali kohal on kaarjas otsapoole laienev nool, mille ülemine serv on raamitud kitsa musta kontuuriga ning ovaali all on lihtsas šriftis suurtähtedega kiri „KESK-EESTI ARENDUSKESKUS“, mis on paigutatud kahele reale ja mille all on inglise keelne tekst „Central Estonian Development Centre“. Isegi nimetatud sarnasusi arvestades on kaubamärgid selgelt eristuvad. Mõlema kaubamärgi identne sõnaline osa „kea“ ei ole domineerivaks eristusvõimeliseks osaks, mis visuaalselt köidaks tarbija tähelepanu määral, mis ei võimalda tal kaubamärkide vahel vahet teha. Igal juhul ei ole ühine sõnaosa „kea“ hageja kaubamärkide domineeriv osa, hageja kaubamärgi domineerivaks osaks on tema kaubamärgi kogu sõnaline osa „ikea“ mõlema kaubamärgi puhul (sõnaline kaubamärk „IKEA“ vaid sellest sõnast ilma igasuguse kujundusliku osata koosnebki). Ovaal on kaubamärkide kujunduses tavapärane element, mistõttu sellele ei saa liialt suurt tähtsust omistada ning mõlema poole kaubamärkidel ovaali olemasolu tõttu ei ole alust lugeda kaubamärke sarnaseks segiajamise kontekstis. Foneetiliselt on kaubamärgid erinevad. Sõnad „ikea“ ja „kea“ häälduvad erinevalt. Hageja kaubamärgi häälduses hääldub ka esitäht „i“, mis eristab teda foneetiliselt kostja kaubamärgist, mis hääldub „k-e-a“. Kuigi sõnade kolm viimast tähte „kea“ häälduvad identselt, ei muuda see kaubamärke segiaetavateks, kuna need kolm tähte ei ole kaubamärgi eristusvõimetuks elemendiks.

Kaubamärkide puhul ei oma kaubamärgi koosseisu kuuluvad sõnad „ikea“ ja „kea“ tähendust. Kostja kaubamärgi koosseisu kuuluvate tähtede „K“, „E“ „A“ tähendus selgub kaubamärgi ovaalialust teksti lugedes, nimelt et tegemist on Kesk-Eesti Arenduskeskuse lühendiga. Euroopa kohtupraktikas on asutud küll seisukohale, et kaubamärkide hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et visuaalselt köidab tarbija tähelepanu koheselt tähise esiosa, kuid segiajamise tõenäosuse hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, arvestades eelkõige nende eristavaid ja domineerivaid osi (Esimese Astme Kohtu (Üldkohtu) kohtuasjad T-292/01 p. 47, T-296/02 p. 62). Kaubamärkide ühine osa „kea“ ja ovaal ei ole piisavad, et pidada kaubamärke äravahetamiseni sarnasteks. Pigem teeb tarbija, kes sõna tähendust teab, sellest järelduse teenuste ja kaupade ehituse valdkonda kuulumise kohta ning need tähed eraldi ei ole kaubamärkide eristusvõimeline element (C-191/01 P punktid 30, 31). Vastavalt KaMS § 5 lg 8 võetakse kaubamärkide õiguskaitse ulatuse määramisel aluseks kaubamärgi reproduktsioon. See hõlmab nii kaubamärgi visuaalselt tajutavat osa kui kaubamärgis sisalduvate sõnaühendite kaitset (Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-110-02, p 7). Kooskõlas Euroopa Kohtu seisukohaga (otsus C-342/97 p. 26) on keskmine tarbija eeldatavalt piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas ning arvestades ka seda, et tarbija võib poolte kaubamärke näha mitte kõrvuti ja mitte samal ajahetkel, ei ole tõenäoline kaubamärkide segiajamine tarbija poolt. Pealegi tuleb arvestada sellega, et hageja kaubamärkidega „IKEA“ tähistatud tooted ei ole Eesti turul. Arvestades ülalmärgitud erinevusi, on põhjendatud arvata, et piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas tarbija ei aja kaubamärke segi. Kostja kaubamärgi registreerimine ei ole vastuolus KaMS § 10 lg. 1 punktiga 3. Kuna intellektuaalse omandi puhul kehtib territoriaalsuse põhimõte, on ka kaubamärgi õiguskaitse seotud kaubamärgi kasutamisega Eesti territooriumiga või EÜ määruse alusel Euroopa Liidu territooriumiga. Hageja poolt esitatud tõendid (Turu-uuringute AS-i läbiviidud uuringud, IKEA Systems B.V. peajurist Gabrielle Olsson Skalini kirjalik tunnistus, www.net.ee sõna IKEA 14 750 vastust, www.google.com sõna IKEA sisaldavad kodulehed (kasutamine enne 15.06.2005), raamat „IKEA lugu“) seonduvad küll kaubamärgiga „IKEA“, kuid mitte klassi 41 teenustega, vaid mööbli tootmisega. Seega puudutavad hageja väited ja esitatud tõendid „IKEA“ kaubamärgi üldtuntuse võimalikkust mitte poolte kaubamärkide kattuvas klassis 41, vaid klassis, millises kostja kaubamärk kaitset ei oma. Hageja ülalmärgitud väited ja tõendid kaubamärgi üldtuntuse kohta on asjasse puutumatud. Hageja ei ole tõendanud ega väitud, et üldtuntud oleks tema kaubamärk „IKEA“ klassi 41 teenuste osas. Poolte kaubamärkide eristusvõime on piisav nende segiajamise vältimiseks tarbija poolt. Arvestades ülalmärgitud põhjendusi kaubamärkide võrdlemise kohta, on põhjendatud arvata, et piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas tarbija ei aja kaubamärke segi. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohtu otsus on vastuoluline, kuna ühes osas tuvastab kohus asjaolu, et klassi 41 teenuste osas on kaubamärgid samaliigilised kuid hiljem leiab, et samaliigilisust klassis 41 pole vaja analüüsida. Euroopa kohus on korduvalt väljendanud, et äravahetamise tõenäosus sõltub paljudest elementidest, nimelt kaubamärgi tuntusest, assotsiatsioonidest kasutatud või

registreeritud tähisega, sarnasuse astmest kaubamärgi ja tähise vahel ning määratud kaupade ja teenuste osas. Seega äravahetamise tõenäosust peab hindama globaalselt, arvesse võttes kõiki tegureid, mis on asjakohased juhtumi asjaoludega. Eeltoodust tulenevalt on teenuste sarnasus oluline asjaolu, millega tuleb äravahetamise tõenäosuse hindamisel arvestada. Samuti on kohtuotsuse tuginemine asjaolule, et sõna „KEA“ tähendus viitab ehituse valdkonda kuulumisele, arusaamatu ja kontekstiväline. See on samuti vastuolus kohtu järeldusega, et semantiliselt võrreldes ei oma kaubamärgi koosseisu kuuluvad sõnad „ikea“ ja „kea“ tähendust. Samuti jääb arusaamatuks antud kontekstis kohtu viide Euroopa Kohtu otsusele C-191/01, kuna viidatud punktid 30 ja 31 kõnelevad tähistest, millel puudub eristusvõime tulenevalt nende kirjeldavast iseloomust ja kirjeldavusest pole kohus midagi maininud. Kohus ei ole põhjendanud, miks KaMS § 10 lg. 1 p. 2 hindamisel ei ole arvestatud hageja kaubamärkide kõrget mainet ja eristusvõimet. Maine ja tuntus on üks asjaoludest, mida tuleb äravahetamise tõenäosuse hindamisel arvestada. Seega on kohus põhjendamatult jätnud arvestamata tõenditega, mis tõendavad hageja mainet ja tuntust. Maakohus pole arvestanud asjaoluga, et hageja kaubamärgid on mainekad ja tuntud ning sellest tulenevalt on suurem äravahetamise tõenäosus. Hageja tõendas oma kaubamärkide kõrget mainet, tuntust ja eristusvõimet hagiavalduse lisades 7-32 ja tugines sellele äravahetamise tõenäosuse tõendamisel. Kohus ei arvestatud hageja kaubamärkide maine ja tuntusega KaMS § 10 lg. 1 p. 2 hindamisel ja seega eksis KaMS § 10 lg. 1 p. 2 kohaldamisel. Maakohus eksis äravahetamise tõenäosuse hindamisel, kuna jättis arvestamata võrreldavate kaubamärkidega tähistatud teenuste sarnasuse. Kaubamärkidega tähistatud teenuste või kaupade võrdlemine on üks oluline osa äravahetamise tõenäosuse hindamisel ja ekslik on maakohtu seisukoht, et kuna kohus ei pea segiajamist tõenäoliseks pole vajadust kaubamärkide sarnasust hinnata. Eeltoodust tulenevalt eksis kohus KaMS § 10 lg. 1 p. 2 kohaldamisel, kuna ei arvestanud võrreldavate kaubamärkide teenuste sarnasust. Äravahetamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel tuleb vastandatud kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas lähtuda kaubamärkidest jäävast tervikmuljest, võttes arvesse eriti nende eristavaid ja domineerivaid osi. Kohus ei arvestanud kostja kaubamärgi kirjeldava iseloomuga ja ei põhjendanud, miks jättis tähelepanuta hageja väited kirjeldavuse kohta. Eeltoodust tulenevalt hindas kohus valesti võrreldavate kaubamärkide domineerivaid osasid, kuna keskendus eristusvõimetutele ja/või kirjeldavatele elementidele ja see viis väära järelduseni, et „KEA“ ei ole kostja kaubamärgi domineerivaks osaks. Kaubamärkide võrdlusel tuleb keskenduda sõnale „KEA“, mis on kostja kaubamärgi domineeriv element. Seda eelkõige tulenevalt teiste elementide kirjeldavast iseloomust, samuti asjaolust, et „KEA“ on kujundatud suurelt ja domineerivalt ning suure tõenäosusega viitavad tarbijad kostja kaubamärgile kasutades akronüümi KEA, kuna Kesk-Eesti Arenduskeskus Central Estonian Development Center on kohmakas ja pikk. Vaadeldavate kaubamärkide domineerivad elemendid „KEA“ ja „IKEA“ on äärmiselt sarnased. Kohus ei ole arusaadavalt põhjendanud oma järeldust miks kostja kaubamärgi element „KEA“ ei ole eristusvõimeline. Samuti on jõutud järelduseni, et kaubamärgid ei ole äravahetamiseni sarnased, tuginedes asjaga mitteseotud asjaoludele. Kostja kaubamärgi kõige domineerivam osa on „KEA“, kuna ülejäänud sõnad kirjeldavad klassi 41 teenuseid ja seega ei ole eristusvõimelised. Graafiliste elementide tähtsus ei ole sedavõrd suur, et välistaks äravahetamise tõenäosuse. Euroopa kohus on korduvalt leidnud, et kui kaubamärk koosneb nii sõnadest kui ka kujunduslikest elementidest, siis sõnalised elemendid on eristusvõimelisemad,

kuna tavatarbijal on kergem viidata teenusele kasutades kaubamärgi sõnalist osa kui kirjeldada kaubamärgi kujundust. Lisaks selle on hageja „IKEA“ kaubamärk kaitstud sõnamärgina. Sõnamärk on kaubamärk, mis koosneb üksnes tähtedest, sõnadest või sõnagruppidest, mis on kirjutatud trükitähtedes tavalises kirjatüübis, ilma mingi erilise graafilise elemendita. Sellise kaubamärgi kaitse on sõnale ja mitte selle graafilisele kujundusele. Eeltoodust tulenevalt tuleb võrrelda hageja sõnamärki „IKEA“ ilma mingi kujunduseta ja kostja taotlevat kaubamärgi sõnalist osa „KEA“ ning seejärel hinnata, kas kostja kaubamärgi kujundus on niivõrd eriline, et välistaks sõnadest tuleneva sarnasuse ja välistaks äravahetamise tõenäosuse. Maakohus sellist põhjaliku analüüsi ei teostanud ja sellest tulenevalt jõudis vale otsuseni. Maakohus kohaldas ebaõigesti KaMS § 10 lg. 1 p. 3. Hagiavalduse lisad 8 kuni 32, mis tõendavad „IKEA“ kaubamärkide tuntust mööbli valdkonnas, on asjakohased, kuna need puudutavad vaidlusega seotud hageja kaubamärke, mis on registreeritud sh klassis 20 (mööbel) ja klassi 35 teenuste osas. Seega tõendas hageja mainet ja tuntust teist liiki kaupade ja teenuste osas ja sellega täitnud KaMS § 10 lg. 1 p. 3 eelduse. Kohus jättis hageja tuntuse ja maine tõendid hindamata. Samuti puudub otsuses sisuline võrdlus ja hinnang, kas kostja kaubamärgi „KEA + kuju“ osas esinevad KaMS § 10 lg. 1 p. 3 õiguskaitset välistavad asjaolud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Maakohtu otsus vastab TsMS § 438 ja § 442 lg. 8 nõuetele. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab kolleegium vajalikuks rõhutada järgmist. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et äravahetamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel tuleb vastandatud kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas lähtuda kaubamärkidest jäävast tervikmuljest, võttes arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi. Maakohus ongi sellest lähtunud. Maakohus leidis õigesti, et kaubamärkide segiajamine tarbijate poolt ei ole tõenäoline. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ning ei analüüsi selle erinevaid detaile. Seega ei saa nõustuda apellandiga selles osas, et hinnata tuleb kaubamärgi sõnalist osa ilma graafilise kujunduseta, ning et kuna vaidlusaluse kaubamärgi domineerivaks osaks on tähekombinatsioon „KEA“, siis peaks keskenduma kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse hindamisel üksnes nimetatud kolmele tähele kogu kaubamärgi visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse kontekstis. Pelgalt asjaolu, et äriühingutele tavapäraselt kasutab ka kostja enda pikalt välja kirjutatud väiksema šriftiga ärinime juures lühendit „KEA“, ei anna alust arvamuseks, et sellise lühendi kasutamine muudab kaubamärgid äravahetamiseni sarnaseks. Ohtu, et asjaomane üldsus looks hageja ja kostja kaubamärgi vahel seose, maakohus ei tuvastanud. Hageja ei ole välja toonud, milles seisneb kostja soov ebaausalt ära kasutada või kahjustada hageja kaubamärgi mainet või eristusvõimet. Hageja ei ole põhjendanud, millist kahju kostja kaubamärgi kasutamine sellisel kujul, nagu ta on kasutatud enam kui 20 aastat tagasi, võiks hagejale tekitada. Hageja ei ole esitanud selliseid argumente, mille põhjal võiks kohus järeldada, et kostja kaubamärgi jätkuv kasutamine kujutab endast hageja jaoks tõenäolist riski tulevikus.

Hageja esitas tõendid oma kaubamärgi üldtuntuse kohta, põhjendamaks oma väidet kaubamärkide sarnastena tunnetamise suurest tõenäosusest. Maakohus märkis vaid, et nimetatud tõendid puudutavad hageja kaubamärgi üldtuntust seonduvalt mööbli tootmisega, mitte aga koolitusteenuste osutamisega. Tegemist on maakohtu põhjendusega, miks ta hageja sellekohast argumenti ei pea kaalukaks, ja mingit vastuolu kolleegium siin otsuse põhjendustes ei näe. Turu-uuringuid selle kohta, et võimalikud koolitusteenuse tarbijad tajuvad kostja kaubamärki sarnasena hageja kaubamärgiga, hageja esitanud ei ole, vaid ta tugines oma hagis õiguskaitset välistava asjaolu kindlakstegemiseks vaid oma argumentidele, mis nii tööstusomandi apellatsioonikomisjoni kui ka maakohtu hinnangul ei ole veenvad ega piisavad hagi rahuldamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna ka ringkonnakohtule alust asuda teistsugusele seisukohale. Et ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

Tiit Kollom

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.