Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja on Hollandis registreeritud äriühing (osaühing). Hageja on järgmiste Eestis kehtivate kaubamärkide omanik: 1) IKEA (sõnamärk; Euroopa Ühenduse registreering nr 000109652, registreerimise kuupäev 01.10.1998, sh klassi 41 teenuste osas), 2) IKEA (kujutismärk; Euroopa Ühenduse registreering nr 000109637, registreerimise kuupäev 08.10.1998, sh klassi 41 teenuste osas). Kaubamärgilehes nr 01/2011 avaldatust nähtub, et Patendiamet registreeris kostja nimele kaubamärgi KEA KESK-EESTI ARENDUSKESKUS+kuju (taotlus nr M200500796, taotluse esitamise kuupäev 15.06.2005, klassi 9, 16, 35, 41 ja 42 kuuluvate kaupade ja teenuste osas). 28.06.2011 piiras kostja kaubamärgi loetelu, jäid vaid klassi 41 teenused (haridus-, koolitusteenused; täiskasvanute täiend- ja ümberõpe; kutsenõustus). Hageja vaidlustas Patendiameti 03.03.2011 otsuse. TOAK oma 14.10.2013 otsusega 1313-o hageja vaidlustusavaldust ei rahuldanud. Hageja arvates eksis TOAK hinnangute andmisel kostja kaubamärgi domineerivale elemendile, ei arvestanud IKEA kaubamärgi tugeva eristusvõimega, tuvastas KEA märgi kasutamise 1993.aastast ( sellist väidet kostja ei esitanud), ei arvestanud üldtuntust tõendavaid dokumente (tugines vaid küsitlusele), mis tõi kaasa väära otsuse. KaMS § 41 lg 5 ja TÕAS § 64 lg 1 alusel esitab hageja hagi kostja vastu õiguskaitset välistava asjaolu tuvastamiseks (KaMS § 10 lg 1 p 2). Hageja leiab, et: 1) märgid on sarnased; sarnasus põhineb eelkõige nende identsel osal „KEA“ ning ovaali kasutusel. KaMS tõlgendamisel on analoogia alusel kohaldatavad Euroopa Kohtu lahend (C251/95) ja Nõukogu direktiiv 2008/95EÜ (endine number 89/104 EEC). Nende kohaselt tuleb äravahetamise tõenäosust hinnata globaalselt, arvesse võttes kõiki tegureid, mis on asjakohased juhtumi asjaoludega; globaalne hinnang kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse üle peab tuginema kaubamärkide üldmuljele, arvestades nende eristavaid ja domineerivaid komponente; arvestada tuleb, et tarbija ei analüüsi kaubamärke detailselt, kuid pöörab tähelepanu eristusvõimelistele ja domineerivatele elementidele, mis ühest küljest peavad olema visuaalselt koheselt haaratavad, kuid samas ka omama eristusvõimet ning olema olulised vastavate kaupade tavapärase kasutamise tingimustes, et tarbijatel puudub võimalus üldjuhul märke üheaegselt vaadelda ja nad peavad usaldama oma mällu sööbinud pilti varasemast märgist, meelde jääb aga eelkõige kaubamärgi domineerivad ja eristusvõimelisem osa. Seetõttu on märkide sarnasused (mällu talletuv ühine element) olulisemad, kui nende erinevused. Vaadeldavate kaubamärkide reproduktsioonid: IKEA

Visuaalne sarnasus Mõlemas märgis domineerivad sõnad (IKEA ja KEA) on lühikesed, erinevad vaid ühe tähe poolest. Visuaalselt on märgid sarnased ka ovaali kujutise kasutuse tõttu. Mõlema märgi sõnad

on kirjutatud ovaali sisse, mistõttu märgid loovad visuaalselt sarnase üldmulje. Lisaks domineerivale KEA elemendi kasutusele on kostja kaubamärgis lisaks kirjeldavad sõnad „KeskEesti Arenduskeskus“ ja selle inglisekeelne tõlge „Central Estonian Development Center“. Need sõnad on paigutatud domineeriva elemendi KEA alla ja on sellest väiksemad. Hageja arvates ei ole kirjeldava iseloomuga sõnadest tulenevad visuaalsed erinevused piisavad, et pidada märke visuaalselt erinevateks. Seda kinnitab ka Euroopa kohtupraktika (T-6/01, p 30), mille kohaselt on kaubamärgid sarnased, kui need on asjaomase avalikkuse silmis vähemalt osaliselt ühe või mitme asjaomase aspekti osas sarnased. Foneetiline sarnasus Hageja IKEA kaubamärgid koosnevad 3-st silbist „i-ke-a“, kostja kaubamärk ühest silbist „kea“. Hageja kaubamärgi kaks silpi „i-kea“ on identsed kostja kaubamärgi silbiga „kea“. Hageja kaubamärgi esimest tähte „i“ hääldatakse lühidalt, ülejäänud tähti identselt kostja kaubamärgi tähtedega. Hageja leiab, et tähest „i“ tulenev erinevus ei ole niivõrd suur ja mõjuv, et muudaks vaadeldavad kaubamärgid foneetiliselt erinevateks. Kostja väitel on KEA Kesk-Eesti Arenduskeskuse akronüüm, millest tulenevalt on tõenäoline, et tarbijad viitavad kostja kaubamärgile kasutades akronüümi KEA kuna Kesk-Eesti Arenduskeskuse Central Estonian Development Center on kohmakas ja pikk. See asjaolu suurendab foneetilist sarnasust kuna sõna KEA on foneetiliselt äärmiselt sarnane sõnale IKEA. Kontseptuaalne sarnasus Mõlemad sõnad on tehissõnad ja seetõttu ei oma kontseptuaalselt mingit tähendust. Teenuste sarnasus Vaadeldavate kaubamärkide teenuste loetelud klassis 41 on identsed või äärmiselt sarnased. Hageja kaubamärgi registreeringute teenused klassis 41 on haridusalased kursused ning kostjal haridusteenused, koolitusteenused ; täiskasvanute täiend- ja ümberõpe; kutsenõustus. Hageja haridusalased kursused on lai mõiste, mis hõlmab haridusteenuseid, koolitusteenuseid ja täiskasvanute täiend- ja ümberõpet. Seega on nimetatud teenused identsed. Kostja kutsenõustuse teenus on hageja teenusega sarnane. Euroopa Kohtu otsus järgi väiksem sarnasuse tase kaupade või teenuste osas võib olla ülekaalutud kaubamärkidest pärineva suurema märkide sarnasusega ja vice versa (C-39/97, p 17). Seega kaubamärkide teenuste identsusest tulenevalt on kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse oht suurendatud. Äravahetamise tõenäosus Hageja leiab, et kostja kaubamärgi sõnad Kesk-Eesti Arenduskeskuse ja selle inglisekeelne vaste Central Estonian Development Center kirjeldavad kostja kaubamärgiga tähistatud klassi 41 teenuseid (haridusteenused, koolitusteenused ; täiskasvanute täiend- ja ümberõpe; kutsenõustus). KaMS § 9 lg 1 p 3 alusel ei saa õiguskaitset tähis, mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud. Kesk-Eesti Arenduskeskuse kirjeldab teenuste liiki (arenduskeskus), selle osutamise ja/või pärinemise asukohta (Kesk-Eesti) ehk tegemist on Kesk-Eestis asuva arenduskeskusega. Seega nimetatud sõnad ei ole eristusvõimelised klassi 41 teenuste osas ja ei saa toimida kaubamärgi eristuva elemendina. Keskenduda tuleks kaubamärgi sõnale KEA (kostja kaubamärgi domineeriv element), mis on äärmiselt sarnane hageja kaubamärkide domineeriva elemendiga IKEA. Segiajamise tõenäosus on seda suurem, mida eristusvõimelisem on varasem kaubamärk (C342/97, p 20; SABEL, p 24). Hageja kaubamärgiga IKEA tähistatud kaup ja teenused omavad Eestis kõrget mainet. Inetrbrandi poolt koostatud maailma TOPP 100 kaubamärgi seas on hageja kaubamärk IKEA 2004 (enne kostja taotluse esitamist 15.06.2005) 40.kohal ja selle väärtuseks

on hinnatud 7 biljonit USD. 2013 oli IKEA kaubamärk 26.kohal ja selle väärtuseks hinnati 13,8 biljonit USA. IKEA poode on 349 ja need asuvad 43-s riigis. IKEA ajalugu ulatub aastasse 1943. IKEA käive oli 2010 23 biljonit USD (www.vikipedia.org). IKEA kaubamärk on läbi aastate teeninud laitmatu reputatsiooni oma kaupade ja teenuste osas; tarbijad usaldavad IKEA kaubamärgiga tähistatud kaupa/teenust ja selle kvaliteeti. Eeltoodust tulenevalt on hageja kaubamärgid IKEA tugeva eristusvõimega, mis tuleneb omandatud tuntusest ja seega eksisteerib suurendatud äravahetamise tõenäosuse oht. Kostja kaubamärk on vastuolus KaMS § 10 lg 1 p-ga 2.

Kostja kaubamärgi registreerimine on vastuolus ka KaMS § 10 lg 1 p-ga 3, mis ei näe ette, et märkide sarnasus esineks määral, mis võiks kaasa tuua vaadeldavate kaubamärkide äravahetamise, piisab vaid sarnasusest (üks märk meenutab teist, kuid segi neid ei aeta). Seega piisab, kui hageja tõendab märkide sarnasust, mitte nende äravahetamise tõenäosuse olemasolu (C-487/07, p 36, 40-41). Ülalmärgitust järeldub hageja kaubamärkide maine ja eristusvõime võimalik ebaaus ärakasutamine või kahjustamine. Maine olemasolu ja selle kahjustamine Hageja kui mööblitootja kaubamärki ajalugu ulatub aastani 1943. Tegemist on pika ajaloo ning märkimisväärse ülemaailmse tuntusega kaubamärgiga. Hageja kaubad on Eestis tuntud, mainekad. Tõendina esitatud uuringust tulenevalt tunneb IKEA kaubamärki üle 50% Eesti elanikkonnast. Teise uuringu järgi pidas 73% vastanutest IKEA kaubamärki mainekaks või pigem mainekaks. Eesti otsingumootoris www.neti.ee sõna IKEA otsides tuleb 14 750 vastust; Google otsingu tulemus on 10 lehekülge vastuseid, kus sõna IKEA on kasutatud enne 15.06.2005 (kostja kaubamärgi taotluse esitamise kuupäev). IKEA kaubamärk on olnud kasutuses ka Eesti meedias, mis tähendab, et Eesti tarbijad olid teadlikud mainekast ja tuntud kaubamärgist enne 15.06.2005 ja paljud ettevõtted Eestis tootsid juba siis allhankena tooteid hageja jaoks. 2008 tuli müüki Saale Randalu rootsi keelest tõlgitud raamat „IKEA lugu“, mis on läbimüüdud. Eeltoodu alusel leiab hageja, et IKEA kaubamärk on üldtuntud ning palub lugeda IKEA kaubamärki Eestis üldtuntuks enne 15.06.2005. Ülalmärgitu tõendab ka IKEA kaubamärgi maine olemasolu Eestis enne 15.06.2005. Kostja kaubamärgi registreerimine kahjustab hageja mainekate kaubamärkide mainet. Tarbijad usaldavad hageja kaubamärkidega tähistatud kaupu ja teenuseid ning nende kvaliteeti. Kostja kaubamärgi registreerimine seaks ohtu hageja kaubamärkidega seonduvat head mainet eelkõige sellepärast, et tegemist on kahe autonoomse isikuga, mis ei ole omavahel majanduslikult seotud, kuid märkide sarnasusest tulenevalt võivad tarbijad ekslikult seostada kostja kaubamärgiga tähistatud teenuseid mainekate hageja kaubamärkidega tähistatud kaupade või teenustega ning selle taga seisva hagejaga. Hagejal ei ole mingit võimalust kontrollida ega mõjutada kostja kaubamärgiga tähistatud teenuste kvaliteeti ja sellega seotud mainet. Varasema kaubamärgi maine võib saada kahjustatud ka siis, kui hilisem märk vähendab põhjendamatult varasema märgi imidžit või prestiiži. Hageja kaubamärkidega sarnase kostja kaubamärgi registreerimine võib kaasa tuua tarbijate poolt nende seostamise. Sellest tekib kostjal võimalus ebaausalt ära kasutada hageja kaubamärkidega seostatud head mainet, sh laitmatut reputatsiooni, kõrget kauba ja teenuse kvaliteeti ning usaldusväärsust (C-408/01, p 39, C-487/07, p 49-50, C-375/07, p 30). Hageja tugineb ka rahvusvahelisele õigusele. Kostja kaubamärk on hageja üldtuntud kaubamärgi jäljendiks. Pariisi konventsiooni art 6bis laieneb ka juhtudele, kus märgi oluline osa kujutab endast niisuguse üldtuntud märgi taasesitust või jäljendit, mis võib põhjustada äravahetamist teise märgiga.

Hageja kaubamärgi eristusvõime kahjustamine Kostja kaubamärgi registreerimine kahjustab hageja mainekate kaubamärkide eristusvõimet. Varasema kaubamärgiga sarnase kaubamärgi registreerimine toob esile kaubamärkide assotsieerumise, mis kahjustab varasemat kaubamärki nõrgestades tema eristusvõimet (C252/07, p 37-38, C-197/07, p 22, C-408/01 kohtujuristi arvamus). Hageja kaubamärgid on suure eristusvõimega- seda nii olemuslikult kui ka intensiivse kasutuse tõttu. See tuleneb vaid hageja aktiivsest tegutsemisest üle maailma, mille tulemusena on välistatus sarnaste kaubamärkide kasutamine ning kindlustatud oma kaubamärkide ainulaadsus. Seega kostja kaubamärk oma suure sarnasuse tõttu hageja kaubamärkidega vähendab ja kahjustab seda eristusvõimet, mida hageja kaubamärgid omavad.

Hageja on varasemate IKEA kaubamärkide omanik KaMA § 11 lg 1 p 6 mõistes: reg nr 000109652, reg kuupäev 01.10.1998, reg nr 000109637, reg kuupäev 08.10.1998. Kostja kaubamärgi taotluse kuupäev on hilisem – 15.06.2005. Kostja ärinime korrektne akronüüm oleks KEAK, mitte KEA. Liitsõna arenduskeskus akronüüm on pigem AK kui lihtsalt A (Eesti ortograafia raamatu seisukoht ka selline). Kui kohus leiab, et KEA võib ka olla, siis kostja valis teadlikult KEA, mis sarnasem hageja kaubamärgiga, mitte

KEAK.

Kostja vastuväited Kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud järeldustega kaubamärkide sarnasuse osas ning leiab, et ülaltoodud kaubamärgid ei ole tervikuna KaMS § 10 lg 1 p 2 ja p 3 tähenduses sarnased. Kostja arvates ei ole identse osa "-KEA" ning ovaali kasutamine piisavad muutmaks kaubamärke tervikuna sarnasteks kujul, mis muudaks tõenäoliseks tarbijatel märke omavahel segi ajada või seostada märkide omanikke. Hageja küll viitab osaliselt asjakohasele kohtupraktikale, kuid on samas vastupidiselt praktikas väljendatule ekslikult kaubamärgid tervikuna võrdlemata jätnud. Ka tööstusomandi apellatsioonikomisjon jõudis hageja argumente analüüsides samale järeldusele. Nähtuvalt ülalesitatud kaubamärgi reproduktsioonist esitas kostja registreerimiseks kombineeritud kaubamärgi, milline koosneb nii erinevatest kujundelementidest kui ka mitmetest sõnalistest osadest. Kostja kaubamärk koosneb kujundelementidelt paremale osundavast noole kujutisest, mille all ovaal, omakorda millise sees kostja ärnime esitähtedest moodustatud akronüüm KEA. Ovaali all suurtähtedega KESK-EESTI ARENDUSKESKUS ning inglise keelne sõnaline element Central Estonian Development Centre. Hageja vastandab hagiavalduses sõnalise ja kombineeritud kaubamärgi "IKEA". Kombineeritud kaubamärk koosneb musta värvi ristküliku sees asetsevast valget värvi ovaalist, milles musta värvi ebatavalise šriftiga kirje IKEA. Tulenevalt kaubamärgi valdkonna kohtupraktikast tuleb tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel aluseks võtta tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja domineerivaid osi. Otsustav tähtsus on seejuures asjaolul, kuidas asjaomase kauba või teenuste keskmine tarbija tähiseid tervikuna tajub. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ja ei analüüsi selle erinevaid detaile (Riigikohtu 29. septembri 2010 otsuse nr 3-2-177-10 punkt 11). Kokkuvõtvalt tuleb KaMS § 10 lg 1 p 2 ja p 3 toodud õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamisel analüüsida kaubamärke tervikuna ning võrrelda neid visuaalselt, häälduslikult ja tähenduslikult. Visuaalne võrdlus Kostja arvates muudab kaubamärgid tervikuna erinevateks eelkõige erineva kujunduse kasutamine.

Kombineeritud kaubamärkide kujundusi võrreldes nähtuvad ilmsed erinevused, millised väljenduvad kostja märgi puhul eriomase noole kasutamises, milline hageja kaubamärkidel puudub. Noole kujundus lisab aga kostja kaubamärgile selgelt täiendavat eristatavust. Vähem oluline ei ole ka noole ja ovaali kombinatsioon ning ovaali sees akronüümi kasutamine. Tarbijale on visuaalselt koheselt tajutav ka sõnaline element KESK-EESTI ARENDUSKESKUS ning selle esitähtedest moodustuv akronüüm KEA. Keskmiselt haritud ning tähelepanelik tarbija saab kerge vaevaga aru, et lühend KEA pärineb KESK-EESTI ARENDUSKESKUSe esitähtedest ning, et inglise keelne sõnaline osa Central Estonian Development Centre on viimase tõlge. Samuti võib lühend KEA osundada Eestis laialt kasutatavale naisenimele või ka teadlikumale tarbijale teatavale papagoi liigile. Hageja kaubamärk koosneb üksteise sisse paigutatud ristkülikust, ovaalist ning sõnalisest osast IKEA. Ristküliku ja ovaali kui matemaatiliste kujundite kasutamine paljude erinevate isikute kaubamärkide koosseisus on tavapärane, mistõttu mainitud elementide kasutamise õigus ei ole monopoliseeritud hagejale. Samas saab eriomaseks pidada sõnalise elemendi IKEA kirjašrifti, millist ei saa kuigi tavapäraseks lugeda. Tervikuna kombineeritud kaubamärke võrreldes, ilmnevad olulised visuaalsed erinevused märkide vahel, s.o erinev kujundus, erinev sõnaline osa, selle maht ning paigutus. Kui võrrelda hageja sõnalist kaubamärki "IKEA" kostja kaubamärgiga "KEA KESK-EESTI ARENDUSKESKUS Central Estonian Development Centre + kuju" esinevad ka siin olulised visuaalsed erinevused kaubamärkide vahel. Lisaks kujundusest tulenevatele, eelnevalt juba analüüsitud erinevustele, esinevad olulised erinevused ka sõnalises osas. Hageja kaubamärk koosneb ühest sõnast IKEA, kostja märk seevastu kaheksast sõnast. Tähemärkide ja silpide erinevus võrreldavate märkide vahel on nähtavalt sedavõrd suur, et kostja ei pea vajalikuks siinkohal seda täiendavalt analüüsida. Seega on hageja sõnalise kaubamärgi ja kostja kombineeritud märgi vahel selge erinevus. Hageja on viitega kohtupraktikale (Matratzen otsus) sedastanud, et kõnealuste kaubamärkide vaheline sarnasus tuleneb elementide IKEA ja KEA kokkulangevast osast KEA. Kostja arvates on hageja ekslikult kohaldanud mainitud lahendit antud kaasuses ning teiseks jätnud tähelepanuta kogu kostja kaubamärgi sõnalise osa, võrreldes kaubamärke üksnes valikuliselt. Asjaolu, et kostja 57-st tähemärgist koosnevast kaubamärgist 3 langevad kokku hageja kaubamärgiga ei saa kuidagi olla ei taotluslik ega sarnasust kinnitav või toetav argument. Sedavõrd väike kokkulangevus on selgelt juhuslik. Isegi kui jätta kõrvale kostja kaubamärgi enamik sõnaline osa ning võrrelda hagiavalduses toodud kujul üksnes hageja kaubamärki IKEA ning kostja kaubamärgi ühte osa KEA, esinevad ka siin selged erinevused, mis ei kinnita kaubamärkide vahelist kollisiooni. Vastupidi, lükkavad selle selgelt ümber. Nimelt on kaubamärkide eristamisel kaubamärgi lõpuosa vähem tähtis kui algusosa, sest sõnaliste tähiste teineteisest eristamisel on määravaimaks sarnasus nende algusosades. Kui võrreldavad tähised on väga sarnased või identsed nendes algusosas, siis on nad suure tõenäosusega segiaetavamad, kui selline sarnasus on nende lõpuosas. Eelöeldut kinnitavad ka Euroopa Kohtu seisukohad, milliste kohaselt pööravad tarbijad üldjuhul rohkem tähelepanu kaubamärkide algusele, kui lõpule (T183/02 ja T-184/02 p-d 81 ja 832, T-112/03 p 643, T-38/04 p 404). Antud põhimõte on väljendunud ka Eesti kohtupraktikas. Seega on kaubamärkide sõnaosade algustel märkimisväärne mõju kaubamärkide üldmuljele. Ka tööstusomandi apellatsioonikomisjon on oma otsuses välja toonud, et "sõnade IKEA ja KEA erinev algusosa on tunnus, mis on tarbijale koheselt hoomatav ja eristav." Toodust tulenevalt leiab kostja, et visuaalselt on tegemist selgelt eristavate kaubamärkidega. Foneetiline võrdlus Ka foneetiliselt on võrreldavad kaubamärgid erinevad. Erinevused tulenevad nii sõnade ning silpide arvust, erinevast rõhuasetusest kui ka erinevustest tähemärkide hulgas. Isegi kui taaskord minna, hagiavalduses toodu kohaselt, mööda kaubamärkide analüüsimise põhireeglist (so kaubamärke tuleb võrrelda tervikuna) ning võrrelda häälduslikult omavahel üksnes elemente

IKEA ja KEA, muudab erinev algusosa, erinev silpide arv ning erinev rõhuasetus sõnad foneetiliselt selgelt eristavateks. Ka hageja nõustub sellega, et hageja kaubamärk koosneb kolmest silbist, samas kui kostja kaubamärgi osa KEA üksnes ühest silbist. Seega on häälduslikult tegemist erinevate kaubamärkidega. Semantiline/kontseptuaalne võrdlus Kostja ei nõustu semantilise võrdluse osas on hageja seisukohaga, et mõlemad sõnad on tehissõnad ja seetõttu ei oma mingit kontseptuaalset tähendust. Kontseptuaalselt on kostja kaubamärgis selgelt tajutav ning üheselt arusaadav seos akronüümi KEA ning ülejäänud sõnalise elemendi, so eesti keelse Kesk-Eesti Arenduskekus ja inglise keelse Central Estonian Development Centre vahel. Hageja kaubamärgil analoogne kontseptsioon puudub. Kostja kaubamärgi üks element KEA omab seoseid nii naisenime kui ka papagoi liigiga. Hageja kaubamärk IKEA seevastu on tuletatud hageja asutaja ja tema päritolu esitähtedest. Mainitut kinnitab ka hageja ise hagiavaldusele lisatud Vikipedia väljatrükiga. Veelgi enam, hageja on lisanud hagile ka 2008 ilmunud raamatu tutvustuse "IKEA LUGU", milles kirjutatu eelduslikult kinnitab Eesti tarbija teadlikkust IKEA kaubamärgi tähendusest ning loomisest. Seega on kaubamärkide vahel selge nii tähenduslik kui ka kontseptuaalne erinevus. Märkide äravahetamise tõenäosuse väidetav esinemine Kuivõrd eelnevast analüüsist nähtuvalt ei ole antud juhul kostja kaubamärk sarnane ei hageja sõnalise ega ka kombineeritud kaubamärgiga, ei saa esineda ka äravahetamise tõenäosust. Hageja viitab taaskord hagiavalduses arvukatele kohtulahenditele kuid eksib taaskord lahendites väljendatud põhimõtete alusel antud kaasuses järelduste tegemisel. Nimelt on hagiavalduses toodud, et segiajamise tõenäosus esineb identsete või sarnaste kaubamärkide, identsete või sarnaste kaupade/teenuste ning tugeva eristusvõimega varasema kaubamärgi tõttu. Antud juhul aga ei esine äravahetamise tõenäosust kuna esimene tingimus (märkide sarnasus) ei ole täidetud. Mis puutub hageja kaubamärgi eristusvõimesse, siis nimetatud asjaolu ei ole keegi kahtluse alla seadnudki. Kostja nõustub hageja väitega, et hageja kaubamärk eristub selgelt teistest, sh kostja kaubamärkidest. Kuivõrd maine olemasolu või selle puudumine ei ole KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaldamise tingimuseks, on hageja sellekohased argumendid ning lisatud materjalid, antud kontekstis asjakohatud. Kostja kaubamärgi "KEA KESK-EESTI ARENDUSKESKUS Central Estonian Development Centre + kuju" osas ei esine KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestatud õiguskaitset välistavat asjaolu ning seda eelkõige erinevusest hageja kaubamärkide ning kostja kaubamärgi vahel. Toodust tulenevalt ei esine ka tõenäosust kaubamärkide äravahetamiseks tarbija poolt, kuivõrd tarbija suudab selgelt märkide vahel vahet teha ning ei aja segamini ei märke, nende omanikke ega märkidega tähistatud teenuseid. Haginõue sisaldab ka KaMS § 10 lg 1 p 3 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu tuvastamist. KaMS § 10 lg 1 p-ga 3, mille kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet. Toodud normikoosseisust nähtuvalt peavad KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamiseks üheaegselt esinema järgmised tingimused: - hilisem kaubamärk on kas identne või sarnane varasema kaubamärgiga; - varasem kaubamärk omab kaitset teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks; - hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet. Kostja hinnangul ei ole täidetud mitte ükski loetletud tingimus. Kaubamärgid on erinevad. Mis puudutab hilisema kaubamärgi mainet, eristusvõimet ning nimetatu väidetavat ebaausat ärakasutamist või kahjustamist hilisema kaubamärgi poolt, on kostja seisukoht alljärgnev.

Et ebaaus ärakasutamine, kahjustamine saaks juhtuda, peab varasemal kaubamärgil eelkõige olema maine ning eristusvõime ning seda hilisema kaubamärgi registreerimiseks esitamise kuupäeva seisuga, so hiljemalt 15.06.2005. Maine kinnituseks on hagile lisatud Turu-uuringute AS poolt läbiviidud uuringud . Esimene uuring käsitleb kaubamärgi IKEA tuntust ning teine sama kaubamärgi mainet. Kaubamärgi IKEA tuntuse uuringu esilehelt nähtub, et uuring on läbi viidud 2012 aprillis. Kostja on seisukohal, et kõnealune uuring ei kinnita hageja kaubamärgi tuntust kostja kaubamärgi registreerimiseks esitamise kuupäeva seisuga, so. 15.06.2005. Seetõttu on uuring antud tsiviilasjas asjakohatu. Peale selle uuringust ei nähtu, millist IKEA kaubamärki vastajatele esitati. Hagiavaldusele lisatud tabelitest IKEA erinevate kaubamärkide registreeringute kohta nähtub, et hageja kaubamärk IKEA on registreeritud vähemalt neljas erinevas kujunduses. Kui siia juurde lisada veel Vikipeedia väljatrükkidelt nähtuv kollase ja sinise värvi kombinatsioonis kaubamärgi kasutamine, tuleb erinevaid kombinatsioone veelgi. Seega ei saa uuringu alusel üheselt väita, milline IKEA kaubamärk ja mis kujul on 50,5%le vastanute jaoks tuntud märk. Rääkides kaupadest/teenustest millistega seonduvalt võimalikkust tuntus võiks kõne alla tulla, kinnitab uuringu tulemus, et 50,5% vastanutest teavad IKEA kaubamärki ning 71 % neist seostavad seda otsesõnu sisustuskaupade tootmise ja müügiga. Kostjal ja kostja kaubamärgil puudub igasugune seos ja puutumus sisustuskaupadega, nende tootmise või müügiga. Kostja on haridusteenuseid pakkuv ettevõtte. Kaubamärgi IKEA maine uuringu esilehelt nähtub, et ka see uuring on läbi viidud 2012 aprillis. Kostja on seisukohal, et kõnealune uuring ei kinnita hageja kaubamärgi mainet kostja kaubamärgi registreerimiseks esitamise kuupäeva seisuga, so. 15.06.2005. Seetõttu on uuring antud tsiviilasjas asjakohatu. Samuti ei nähtu uuringust millise IKEA kaubamärgi maine kohta vastuseid küsiti. Uuringu tulemustest nähtuvalt esitati neile 50% vastanutest kes esimese uuringu järgi teadsid hageja kaubamärki küsimus: kuidas suhtute väitesse "Ikea kaubamärk on hea mainega kaubamärk?". Tegemist on suunava küsimusega, mis sisaldab kahte küsitavat eeldust. Esiteks IKEA kaubamärk on mainekas ja teiseks kaubamärk on hea mainega. Ka nimetatu annab alust uuringu arvestamata jätmiseks mistahes ajalises määratluses. Interneti väljatrükkides väljendatule tuginedes kaubamärgi IKEA enne 15.06.2005 üldtuntuks lugemise nõue on antud kaasuses asjakohatu, kuivõrd hagis ei tugineta näiteks üldtuntusele kui varasemale õigusele. Ka ei ole hageja oma nõude esitamist põhjendanud. Hagiavalduses jääb selgusetuks, millist asjaolu kinnitab hageja kaubamärgi üldtuntuks lugemine. Hageja üldtuntuse nõue tuleb asjakohatuks lugeda või alternatiivselt rahuldamata jätta. Rääkides väidetava üldtuntuse aluseks esitatud tõenditest, on otsingumootorites teostatud otsingud kõik hilisemast perioodist kui taotleb hageja. Hageja on esitanud asjasse puutumatuid tõendeid, mis kajastavad kristliku heategevusorganisatsiooni tegevust Eestis, mitte hageja poolt oma kaubamärgi kasutamist registreeringutes märgitud kaupade ja teenuste tähistamisel; ei puuduta hageja kaubamärgi kasutamist Eestis ja isegi seda, et Ikea ei plaanigi Eestisse laieneda; et Eesti ettevõte toodab kaupa, mis suundub Ameerika Ühendriikidesse. Tõendist ei nähtu, et kaubamärki oleks Eestis kasutatud. Artiklist selgub, et "Eestile lähim kauplus asub Soomes Espoos"; väljatrükki foorumist ei saa tõsiseltvõetava tõendina võtta. Tegemist ei ole kaubamärgi kasutamist Eestis ja kostja taotluse esitamise ajal kinnitava tõendiga. Samuti puuduvad andmed, et Eestis üldsegi foorumis kõne all olevaid IKEA reklaame avaldatud on. Kostja on seisukohal, et hagiavaldusest ning lisatud materjalidest ei nähtu, millist kaubamärki hageja üldtuntuks lugeda palub ning milliste kaupade/teenuste osas. On toodud üksnes kuupäev millise seisuga üldtuntuks palutakse kaubamärk lugeda. Hageja nõue kaubamärgi üldtuntuks tunnistamiseks tuleb lugeda asjakohatuks, põhjendamatuks ning jätta rahuldamata.

Kaubamärgi üldtuntuks tunnistamisega jääb arusaamatuks ka hagiavalduses esitatud nõue, so hagis taotletakse üldtuntuks tunnistamist eraldiseisva nõudena (p. 2). Samas kui riigilõivu on hageja tasunud üksnes ühe nõude esitamiselt. Eristusvõime ja maine kahjustamine ning ebaaus ärakasutamine Kuigi hagiavalduses on esitatud väide nagu kostja kaubamärgi registreerimine kahjustaks ja kasutaks ebaausalt ära hageja mainekate kaubamärkide eristusvõimet, ei ole hagiavalduses kordagi selgitatud ega põhjendatud, milles seisneb mainitud maine ja eristusvõime kahjustamine või ebaaus ärakasutamine. Tuleb arvestada asjaoluga, et hageja ei ole kunagi oma kaubamärki Eestis kasutanud, samal ajal kui kostja on oma kaubamärki probleemideta kasutanud juba aastaid. Kõige ilmekamaks hageja väiteid ümber lükkavaks tõendiks on hageja enda poolt esitatud uuringud. Nimelt on kostja oma kaubamärki Eestis kasutanud juba alates 1993. aastast, so ajast mil registreeriti äriühing. Uuringud teostati 2012 ning kinnitasid, hageja sõnade kohaselt hageja kaubamärgi head mainet ning eristusvõimet. Kui hüpoteetiliselt tõepoolest vastaks tõele hageja väide, et kostja kaubamärk oma sarnasuse tõttu hageja kaubamärkidega vähendab, kahjustab ning/või kasutab ebaausalt ära hageja kaubamärgi eristusvõimet ning mainet, siis ei saanuks ju uuringu vastuseks tulla hageja kaubamärkide hea maine ning eristusvõime. Lühidalt praktika näitab, et hoolimata kostja poolt oma kaubamärgi kasutamisest alates 1993. aastast, ei ole enam kui 20 aasta jooksul kostja kaubamärk ei kahjustanud ega ebaausalt ärakasutanud hageja kaubamärgi mainet, eristusvõimet ega tuntust. Hageja poolt esitatud väited on seda enam väheveenvad ja paljasõnalised, et puuduvad selgitused kuidas isegi teoreetiliselt saaks koolitus ja haridusteenuste tähistamiseks kasutatav ning registreeritav kaubamärk kahjustada või ära kasutada sisustus- ja kodukaupadega seotud kaubamärgi mainet või eristusvõimet. Tegemist on täiesti erinevate valdkondadega, mis mingilgi moel ei ole omavahel konkureerivad või kaudseltki seotud. Puuduvad alused KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamiseks. Kostja kaubamärgi osas ei esine õiguskaitset välistavaid asjaolusid, hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega ning ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Patendiamet registreeris kostja nimele kaubamärgi KEA KESK-EESTI ARENDUSKESKUS+ kuju klassides 9, 16, 35, 41, 42 (taotluse esitamise aeg 15.06.2005, registreerimisteade avaldatud Kaubamärgilehes nr 1/2011). 28.06.2011 kostja piiras loetelu klassi 41 teenustega – haridus-, kooliteenused; täiskasvanute täiend- ja ümberõpe; kutsenõustus. Hageja vaidlustas Patendiameti otsuse, Tööstusomandi Apellatsioonikomisjon (TOAK) jättis 14.10.2013 otsusega nr 1313-o hageja kaebuse rahuldamata. Hageja TOAKi otsusega ei nõustunud, mistõttu esitas hagi (KaMS § 41 lg 5) kohtule kostja kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks KaMS § 7 lg 1, § 10 lg 1 p 2, 3 alusel, samuti tööstusomandi õiguskaitse Pariisi konventsiooni art 6 bis alusel. KaMS § 9 sätestab tähise absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud. Nendeks on § 9 lg 1 p-de 10 ja 12 kohaselt registreerimistaotluse pahauskne esitamine (p 10) ja tähise kasutamise keelamine muu seaduse (peale KaMS) või rahvusvahelise lepingu järgi. KaMS § 10 sisaldab kaubamärgi suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud. Nimetatud paragrahvi 1.lõike kohaselt ei saa muuhulgas õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on: 1) saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga (p 2); 2) identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti

elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet (p 3). KaMS § 7 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kaubamärgi üldtuntust kaubamärgiomaniku nõudel. Selleks ei pea eraldi nõuet, millelt kuulub tasumisele riigilõiv (kostja väide), esitama. Selline seisukoht on kooskõlas KaMS § 7 lg 1 teise lausega ja Riigikohtu praktikaga. Tööstusomandi õiguskaitse Pariisi konventsiooni art 6 bis järgi kohustuvad liikmesriigid ex officio, juhul, kui liikmesriigi seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel tagasi lükkama või kehtetuks tunnistama ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi taasesitust, jäljendit või tõlget, mis võib põhjustada tema äravahetamist, kuivõrd registreerimis- või kasutusriigi pädev organ tunnistab, et märk on selles riigis üldtuntud kui konventsiooni eesõigusi kasutava isiku märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete jaoks. Säte laieneb ka juhtudele, kui märgi oluline osa kujutab endast üldtuntud kaubamärgi taasesitaust või jäljendit, mis võib põhjustada äravahetamist teise märgiga. Seega nii KaMS § 10 kui ka Pariisi konventsiooni sätete kohaldamine sõltub sellest, kas on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt. Kuna hageja poolt esitatud asjaoludest tulenevalt kohaldamisele kuuluvad sätted eeldavad poolte kaubamärkide identsust või sarnasust, tarbija poolt kaubamärkide segaajamise tõenäosust, lahendab kohus esmalt kaubamärkide ning kaupade/teenuste sarnasuse küsimused. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 3 alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesandeks eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab seda, et tarbijal oleks võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta ja kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri toodete vahel ning see võimaldab tal korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on kaubamärk vastuolus varasema kaubamärgiga, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada või tekitada seoseid varasema kaubamärgiga (C-251/95 p 22). Segiajamise tõenäosust tuleb hinna terviklikult, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid tegureid – märkide visuaalset, kõlalist, kontseptuaalset sarnasust (C-39/97). Samuti peab arvestama, et tarbija tajub märki tervikuna ega analüüsi märgi iga elementi eraldi (C-251/95 p 22). Viidatud kohtuasjades tegi Euroopa Kohus järelduse, et mida eristusvõimelisem ja tuntum on varasem märk, seda suurem on segiajamise tõenäosus. Arvestada tuleb ka keskmisele tarbijale asjaomasest märgist jäävat muljet. Keskmine tarbija on isik, keda saab pidada mõistlikult informeerituks, tähelepanelikuks ja valvsaks, kuid kelle mälu pole kindlasti täiuslik, ja kuna erinevate kaubamärkide vahetuks võrdluseks on harva võimalust, peab tarbija usaldama oma ebatäiuslikku mälupilti. Seega tuleb Euroopa Kohtu seisukohti arvestades hinnata kaubamärkide visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust, lähtudes kaubamärkidest kui tervikutest, pöörates tähelepanu nende eristusvõimelistele ja domineerivatele osadele. Arvestades, et kostja omab käesoleval ajal hageja poolt vaidlustatud kaubamärki vaid klassi 41 teenuste – haridus-, kooliteenused; täiskasvanute täiend- ja ümberõpe; kutsenõustus – osas, arvestab kohus vaidluse lahendamisel vaid sellesse klassi puutuvaga. Vaidlus puudub selles, et klassi 41, millises muuhulgas on registreeritud ka hageja kaubamärk, teenused on samaliigilised.

Lähtudes kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja semantilise sarnasuse hindamisest, on kohtu arvates tegemist piisavalt erinevate kaubamärkidega. Seoses visuaalse sarnasuse hindamisega märgib kohus, et kaubamärke ei ole tarbijal võimalik segi ajada. Kohtu arvates samade elementide: šrift (tavakirjas suured tähed), ovaal (hageja kaubamärgil valge, kostja kaubamärgil must) kasutamine ei muuda kaubamärke äravahetamiseni sarnasteks. Hageja kaubamärk koosneb sõnast IKEA (millel eesti keeles tähendus puudub), kostja kaubamärk tähtedest KEA, mis on kostja ärinime esitähed. Äriühingute puhul on tavapärane kasutada äriühingu nimetuse (lühendina) selle esitähti, eriti kui need tähed on hõlpsasti hääldatavad. Kostja nimetuseks on Kesk-Eesti Arenduskeskus, kostja kasutab ja taotles kaubamärgina registreerida selle lühendit KEA. Hageja arvates oleks olnud korrektne akronüüm (mitme sõna algustähtedest lühend) KEAK. Kohtu arvetes on maitseküsimus, kas Kesk-Eesti Arenduskeskuse akronüümina kasutada KEA või KEAK, kostja valis KEA (kostja ärinime koosseisu kuuluva kolme sõna algustähed). Hageja väidet, et kostja valis teadlikult oma ärinime lühendiks KEAK asemel KEA, kuna see sarnaneb hageja kaubamärgiga, ei pea kohus usutavaks ülalmärgitud põhjustel (ärinime lühendina selle esitähtede tavapärane kasutamine). Nii hageja kui kostja kaubamärkide šrift on lihtne, kirjutatud suurtähtedega. Hageja ühe kaubamärgi puhul on sõna „IKEA“ valge ovaali sees, mis omakorda asub musta ristküliku sees, hageja teine kaubamärk koosneb lihtsas šriftis suurtähtedest „IKEA“. Kostja kaubamärk koosneb samuti lihtsas šriftis suurtähtedest „KEA“, mis on musta ovaali sees. Ovaali kohal on kaarjas otsapoole laienev nool, mille ülemine serv on raamitud kitsa musta kontuuriga ning ovaali all on lihtsas šriftis suurtähtedega kiri „KESK-EESTI ARENDUSKESKUS“, mis on paigutatud kahele reale ja mille all on inglise keelne tekst „Central Estonian Development Centre“. Isegi ülalmärgitud sarnasusi arvestades on kaubamärgid selgelt eristuvad. Mõlema kaubamärgi identne sõnaline osa „kea“ ei ole domineerivaks eristusvõimeliseks osaks, mis visuaalselt köidaks tarbija tähelepanu määral, mis ei võimalda tal kaubamärkide vahel vahet teha. Igal juhul ei ole ühine sõnaosa „kea“ hageja kaubamärkide domineeriv osa, hageja kaubamärgi domineerivaks osaks on tema kaubamärgi kogu sõnaline osa „ikea“ mõlema kaubamärgi puhul (sõnaline kaubamärk „IKEA“ vaid sellest sõnast ilma igasuguse kujundusliku osata koosnebki). Ovaal on kaubamärkide kujunduses tavapärane element, mistõttu sellele ei saa liialt suurt tähtsust omistada ning mõlema poole kaubamärkidel ovaali olemasolu tõttu ei ole alust lugeda kaubamärke sarnaseks segiajamise kontekstis. Foneetiliselt on kaubamärgid erinevad. Sõnad „ikea“ ja „kea“ häälduvad erinevalt. Hageja kaubamärgi häälduses hääldub ka esitäht „i“, mis eristab teda foneetiliselt kostja kaubamärgist, mis hääldub k-e-a. Kuigi sõnade kolm viimast tähte „kea“ häälduvad identselt, ei muuda see kaubamärke segiaetavateks, kuna need kolm tähte ei ole kaubamärgi eristusvõimetuks elemendiks. Seoses semantilise võrdlemisega märgib kohus, et mõlema poole kaubamärkide puhul ei oma kaubamärgi koosseisu kuuluvad sõnad „ikea“ ja „kea“ tähendust. Kostja kaubamärgi koosseisu kuuluvate tähtede KEA tähendus selgub kaubamärgi ovaalialust teksti lugedes, nimelt et tegemist on Kesk-Eesti Arenduskeskuse lühendiga. Euroopa kohtupraktikas on asutud küll seisukohale, et kaubamärkide hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et visuaalselt köidab tarbija tähelepanu koheselt tähise esiosa, kuid segiajamise tõenäosuse hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, arvestades eelkõige nende eristavaid ja domineerivaid osi (Esimese Astme Kohtu (Üldkohtu) kohtuasjad T292/01 p 47, T-296/02 p 62). Kaubamärkide ühine osa „kea“ ja ovaal ei ole piisavad, et pidada kaubamärke äravahetamiseni sarnasteks. Pigem teeb tarbija, kes sõna tähendust teab, sellest järelduse teenuste ja kaupade ehituse valdkonda kuulumise kohta ning need tähed eraldi ei ole kaubamärkide eristusvõimeline element (C-191/01 P p-d 30, 31).

Vastavalt KaMS § 5 lg 8 võetakse kaubamärkide õiguskaitse ulatuse määramisel aluseks kaubamärgi reproduktsioon. See hõlmab nii kaubamärgi visuaalselt tajutavat osa kui kaubamärgis sisalduvate sõnaühendite kaitset (Riigikohtu 05.11.2002 otsus nr 3-2-1-110-02, p 7). Kooskõlas Euroopa Kohtu seisukohaga (otsus C-342/97 p 26) on keskmine tarbija eeldatavalt piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas ning arvestades ka seda, et tarbija võib poolte kaubamärke näha mitte kõrvuti ja mitte samal ajahetkel, ei pea kohus tõenäoliseks kaubamärkide segiajamise võimalust tarbija poolt. Pealegi tuleb arvestada sellega, et hageja kaubamärkidega „IKEA“ tähistatud tooted ei ole Eesti turul. Arvestades ülalmärgitud erinevusi, on põhjendatud arvata, et piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas tarbija ei aja kaubamärke segi. Kuivõrd kohus ei pea kaubamärkide segiajamist tõenäoliseks, ei puutu asjasse sama teenuste klass – 41 ja sellesse puutuvat kohus ei analüüsi. Kostja kaubamärgi registreerimine ei ole vastuolus KaMS § 10 lg 1 p-ga 3. Selles sättes ettenähtud vastuolu tõendamiseks on hageja esitanud väite, et hageja kui mööblitootja ajalugu ulatub aastani 1943. Tegemist on pika ajaloo ning märkimisväärse ülemaailmse tuntusega kaubamärgiga. Hageja kaubamärgid on Eestis tuntud ja mainekad. Kuna intellektuaalse omandi puhul kehtib territoriaalsuse põhimõte, on ka kaubamärgi õiguskaitse seotud kaubamärgi kasutamisega Eesti territooriumiga või EÜ määruse alusel Euroopa Liidu territooriumiga. Hageja poolt esitatud tõendid – Turu-uuringute AS-i läbiviidud uuringud, IKEA Systems B.V. peajurist Gabrielle Olsson Skalini kirjaliik tunnistus, www.net.ee sõna IKEA 14 750 vastust, www.google.com sõna IKEA sisaldavad kodulehed (kasutamine enne 15.06.2005), raamat „IKEA lugu“ – seonduvad küll kaubamärgiga IKEA, kuid mitte klassi 41 teenustega, vaid mööbli tootmisega. Seega puudutavad hageja väited ja esitatud tõendid IKEA kaubamärgi üldtuntuse võimalikkust mitte poolte kaubamärkide kattuvas klassis 41, vaid klassis, millises kostja kaubamärk kaitset ei oma. Hageja ülalmärgitud väited ja tõendid kaubamärgi üldtuntuse kohta on asjasse puutumatud. Hageja ei ole tõendanud ega väitud, et üldtuntud oleks tema kaubamärk IKEA klassi 41 teenuste osas. Kohus jätab hagi rahuldamata põhjendusel, et poolte kaubamärkide eristusvõime on piisav nende segiajamise vältimiseks tarbija poolt. Arvestades ülalmärgitud põhjendusi kaubamärkide võrdlemise kohta, on põhjendatud arvata, et piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas tarbija ei aja kaubamärke segi. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tulenevalt TsMS § 132 lg 1 on hagihind 3500 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.