Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-62026 Xxxhagi Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 20 000 eurot
Tsiviilasi Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja Xxx(isikukood XXX, viibimiskoht XXX) esindajad Kostja Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) (asukoht Pallasti 54, 11413 Tallinn), lepinguline esindaja Liisi XXX (e-post [email protected]) 26.03.2015
Kohtuistung Kohtuistungil isikud
osalenud Kostja lepinguline esindaja Liisi XXX Kostja nõustaja lastekaitsespetsialist Airi XXX
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xxx hagi Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.
2.Jätta 31.03.2015 kohtusse saabunud venekeelsed kaebused vaatamata.
Vangla peale läbi
Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud 100% ulatuses Xxx kanda.
4.Määrata Xxx poolt Eesti Vabariigile hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 852,18 (kaheksasada viiskümmend kaks eurot ja 18 senti) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik
1.19.07.2010 sündis hagejal ja tema elukaaslasel Xxx tütar Xxx.
2.26.05.2011 lõi alkoholijoobes hageja aadressil Xxx, Tallinn kääridega selja ülaosasse oma elukaaslast ja lapse ema, kelle kiirabi toimetas Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.
3.Lasnamäe Linnaosa Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna 30.05.2011 taotluse nr 9-17.8/1025 alusel toodi Xxx kodust 27.05.2011 Imikute ja Puuetega Laste Keskuse väikelaste turvakodusse (I kd tl 54), kuna hageja viibis kinnipidamisasutuses ja lapse ema haiglas.
4.Harju Maakohtu 11.01.2012 otsusega kriminaalasjas 1-11-11775 tunnistati hageja mh süüdi Kars § 118 lg 1 p 1 järgi oma elukaaslasele raske kehavigastuse tekitamises, millega kaasnes oht elule. Hageja kannab Tallinna Vanglas 10-aastapikkust liitkaristust.
5.21.05.2012 pöördus kostja kohtu poole hageja ja Xxx hooldusõiguse piiramiseks Xxx suhtes. Harju Maakohtu 18.03.2013 määrusega tsiviilasjas 2-12-20151 võttis kohus hagejalt ja Xxx täielikult ära hooldusõiguse nende ühise lapse suhtes ning lapse eestkostjaks määrati Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (I kd tl 34-41). Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.10.2013 määrusega Harju Maakohtu määruse muutmata (I kd tl 42-49). Riigikohus keeldus 18.12.2013 määrusega hageja määruskaebuse menetlusse võtmisest (I kd tl 51-52).
6.Harju Maakohtu 12.05.2014 määrusega nr 2-14-51699 Xxx lapsendati. Hageja nõue ja põhjendused
7.Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 20 000 eurot ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes PS § 27 lg 1, PKS § 116 lg 2 ja § 143 lg 1.
8.Hageja märgib, et: • kostja rikkus hageja ja hageja lapse põhiõigust perekonna puutumatusele; • kostja ei loonud võimalusi hagejale oma tütrega suhtlemiseks, välja arvatud 08.05.2012, kui laps toodi vanglasse kokkusaamisele, ning ei võimaldanud hagejal oma tütart ristida; • kostja tegevuse õigusvastasuse on tuvastanud õiguskantsler 28.01.2014 vastuses nr 75/130764/1400425; • kostja tekitas hagejale tugevat ja järjepidevat valu ja kannatusi; • kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks ohtlik oma lapsele; • kohtumised vanglas toimuvad selleks eraldi ettenähtud ruumides; • kostja väited põhinevad emotsioonidel; • kostja juhindus oma kuritahtlikest eesmärkidest, kuritarvitades oma ametiseisundit ja kahjustades lapse huvisid. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja märgib, et: • kostja ei keelanud hagejal oma lapsega suhtlemist, kuid ei pidanud lapse huvidele vastavaks kokkusaamisi kinnipidamisasutuses; • hagejal võimaldati suhelda lapsega telefoni teel; • lapsele anti üle hageja poolt saadetud asjad ja loeti ette hageja kirjad; • regulaarne isiklik suhtlemine hagejaga kinnipidamisasutuses ei ole lapse huvides ja võib avaldada talle kahjulikku mõju; • vangla on vabadusekaotusega karistatud isikute või eeluurimise all olevate isikute kinnipidamiskoht, mis ei sobi ajaveetmiseks väikesele lapsele;
2-14-62026 • arvestades hageja kriminaalse käitumise ajalugu, muuhulgas äärmuslikku vägivaldset käitumist oma lähedase (elukaaslase ja lapse ema) vastu, oleks olnud lapse kokkusaamised vanglas mitme tunni vältel märkimisväärseks ohuks nii lapse füüsilisele kui ka vaimsele julgeolekule; • hageja ei saa eeldada, et kinnipidamisasutuses saab oma suhtlemisõigust teostada piiramatult; • hageja suhtlusõiguse piiratus on tema enda kuritegeliku käitumise otsene tagajärg; • hagejal oli tulenevalt vangistusseaduse §-st 32 võimalus taotleda lühiajalist väljasõitu, et tulla kohtuma lapse viibimiskohta Tallinna Lastekodusse; • hageja pole esitanud tõendeid kahju olemasolu kohta. Kohtuotsuse põhjendus
11.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
12.Hageja kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Kuna kohus ei kohustanud hagejat isiklikult kohtuistungil osalema, siis lahendab kohus asja sisuliselt hagejata, kes on hagis palunud asi lahendada kirjalikus menetluses. Kohus, kuulanud ära kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele järgnevatel põhjendustel.
13.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
14.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 19.07.2010 sündis hagejal ja tema elukaaslasel Xxx tütar Xxx. 26.05.2011 lõi alkoholijoobes hageja aadressil Xxx, Tallinn kääridega selja ülaosasse oma elukaaslast ja lapse ema Xxx, kelle kiirabi toimetas Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna 30.05.2011 taotluse nr 9-17.8/1025 alusel toodi Xxx kodust 27.05.2011 Imikute ja Puuetega Laste Keskuse väikelaste turvakodusse (I kd tl 54), kuna hageja viibis politseis ja lapse ema haiglas. Harju Maakohtu 11.01.2012 otsusega kriminaalasjas 1-11-11775 tunnistati hageja mh süüdi Kars § 118 lg 1 p 1 järgi raske kehavigastuse tekitamises, millega kaasnes oht elule. Hageja kannab XXX Vanglas 10aastapikkust liitkaristust. 21.05.2012 pöördus kostja kohtu poole hageja ja Xxx hooldusõiguse piiramiseks Xxxe suhtes. Harju Maakohtu 18.03.2013 määrusega tsiviilasjas 2-12-20151 võttis kohus hagejalt ja Xxx täielikult ära hooldusõiguse nende ühise lapse suhtes ning lapse eestkostjaks määrati Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (I kd tl 34-41). Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.10.2013 määrusega Harju Maakohtu määruse muutmata (I kd tl 42-49). Riigikohus keeldus 18.12.2013 määrusega hageja määruskaebuse menetlusse võtmisest (I kd tl 5152). Harju Maakohtu 12.05.2014 määrusega nr 2-14-51699 Xxx lapsendati.
15.Poolte vahel on vaidlus kas kostja on rikkunud hageja õigust perekonnaelu puutumatusele, kas hagejale on tekkinud mittevaraline kahju ning kas kostjal on kohustus hagejale kahju hüvitada.
16.Kohus juhindub asja lahendamisel Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 26, mille kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud
2-14-62026 juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 135 lg 4 kohaselt kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, võib valla- või linnavalitsus lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust. Sellisel juhul peab valla- või linnavalitsus viivitamata esitama kohtule avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes. PKS § 143 lg 1 kohaselt lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 3 kohaselt lapse huvides võib kohus piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 25 lg 2 kohaselt kodust ja perekonnast eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldab valla- või linnavalitsus. SHS § 25 lg 6 kohaselt valla- või linnavalitsus osutab vajadusel abi perekonnale, kellelt laps on ära võetud, et aidata luua eeldusi lapse tagasipöördumiseks perekonda. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. LaKS § 4 kohaselt lastekaitse tagatakse riiklike, omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu. LaKS § 27 lg 1 kohaselt last ja vanemaid ei tohi üksteisest eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluv kohtulahend. LaKS § 28 kohaselt lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Lapse õiguste konventsiooni artikli 9 lg 3 kohaselt osalisriigid austavad ühest või mõlemast vanemast lahutatud lapse õigust säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus.
17.Hageja kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks saab esitatud asjaoludel olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 jj. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Selle nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et kostja ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
18.Hageja leiab, et kostja on rikkunud tema põhiõigust perekonnaelu puutumatusele. Kahju põhjustavaks teoks peab hageja seda, et kostja ei võimaldanud hagejal kinnipidamisasutuses viibides kokku saada oma tütrega st kostja ei toonud hageja tütart vanglasse isa juurde. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus hageja korduvalt kostja poole lapsega kokkusaamise võimaldamiseks Vanglas. Vastavalt hageja taotlusele käis Xxx ühekordsel visiidil, koos lastekaitsetöötajaga Vanglas 08.05.2012 kell 9.50-11.00 (I kd tl 105-106, I kd tl 110-177). Puudub vaidlus, et rohkem kostja hageja tütart Tallinna Vanglasse hagejaga kohtuma ei viinud.
19.PS § 26 teisest lausest tulenevalt võib kohalik omavalitsus ja nende ametiisikud kellegi perekonna- ja eraellu sekkuda seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Kuna hageja laps oli hagejast ja lapse emast tulenevatest põhjustest perekonnast eraldatud, lasus SHS § 25 lg 2 alusel kostjal kohustus korraldada hageja lapse edasine elukoht,
2-14-62026 hooldamine ja kasvatamine. Kohus märgib, et lapsele on tema vanem oluline, sõltumata sellest, milline ta on, isegi juhul kui ta on tegutsenud vastuolus lapse parimate huvidega. Vanemaga suhete säilitamisel on oluline roll lapse arengus, identiteedi kujunemisel ning oma käekäiku puudutavate otsuste mõistmisel ja nende aktsepteerimisel. Kohus märgib, et kuigi PKS § 143 lg-st 1 tuleneb vanemal õigus suhelda oma lapsega sõltumata sellest, kas vanemalt on ära võetud hooldusõigus või mitte, tuleb suhtlusõiguse tagamisel seada alati esikohale lapse parimad huvid ja lapse turvalisus. Vastav põhimõte sisaldub nii PKS-is, LaKS-is kui ka Lapse õiguste konventsioonis. LaKS §-st 28, PKS § 143 lg-st 3 ja Lapse õiguste konventsiooni artikli 9 lg-st 3 tulenevalt on lubatud vanema suhtlusõigust lapsega piirata, kui see kahjustab lapse huvisid. Kostja selgituste kohaselt ei keelanud kostja hagejal oma lapsega suhtlemist, kuid ei pidanud lapse huvidele vastavaks kokkusaamisi kinnipidamisasutuses lähtudes lapse vaimsest ja füüsilisest turvalisusest. Kohus nõustub kostjaga, et kokkusaamised kinnipidamisasutuses ei ole lapse huvides ega aita kaasa lapse arengule. Kinnipidamisasutus ei ole tavapärane keskkond lapsele, milles laps võiks tunda ennast mh emotsionaalselt turvaliselt. Kohtu hinnangul lähtus kostja lapse turvalisuse tagamisel põhjendatult mh asjaolust, et hageja oli toime pannud raske isikuvastase kuriteo enda lähedase, so elukaaslase ja lapse ema suhtes. Kohus leiab, et lapsega suhtlusõiguse ja perekonnaga kontakti säilimise tagamine ei seisne üksnes vahetu füüsilise kontakti võimaldamises. Arvestada tuli sellega, et hageja viibib Tallinna Vanglas. Hageja ei saanud eeldada, et kinnipidamisasutuses viibimise korral säilis tal piiramatu võimalus suhelda oma lapsega läbi isiklike kokkusaamiste. Hageja on ise enda tegudega korraldanud oma elu selliseks, mis takistas tal oma lapsega vahetult suhelda. Nähtuvalt asja materjalidest võimaldas kostja hagejal suhelda oma lapsega telefoni teel. Kostja jagas hagejale infot lapse arengu ja tervise kohta, luges lapsele ette hageja kirjad ning andis edasi hageja poolt saadetud asjad (I kd tl 54, 110, 114, 118). Kostja on võimaldanud käia hageja lapsel ühekordsel visiidil Tallinna Vanglas (I kd tl 105-106). Hageja väited, et kostja juhindus oma kuritahtlikest eesmärkidest, kuritarvitades oma ametiseisundit ja kahjustades lapse huvisid, on tõendamata ja paljasõnalised. Hageja leiab, et kostja tegevuse õigusvastasus on tuvastatud õiguskantsleri 28.01.2014 vastusega. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Lg 2 kohaselt ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus märgib, et õiguskantsleri 28.01.2014 vastus nr 7-5/130764/1400425 (I kd tl 4-5) ja 28.01.2014 kostjale tehtud ettepanek nr 7-5/130764/1400426 (I kd tl 9-12 pöördel) ei ole kohtule asja lahendamisel siduvad ega oma ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus leiab, et juhinduvalt VÕS § 1046 lg-st 2 ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute huve. Kohus on seisukohal, et kostja on juhindunud oma tegevuses esmaselt ja ainult hageja lapse huvidest.
20.Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et puudub kostja tegevuse õigusvastasus. Kostja võimaldas hagejal suhelda oma lapse Xxx viisil ja määral, mis vastasid lapse parimatele huvidele. Kuna kostja teo õigusvastasus ei leidnud tuvastamist, jääb hagi rahuldamata ning puudub vajadus analüüsida ülejäänud kahjunõude rahuldamise eelduseid.
21.Käesolevas asjas lõppes eelmenetlus 10.03.2015, milliseks ajaks tuli menetlusosalistel esitada kohtule kõik asjas tähtsust omavad dokumendid, avaldused ja tõendid (I kd tl 192). TsMS § 329 lg 1 teise lause kohaselt pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kohus märgib, et hageja poolt 08.04.2015 ja 17.04.2015 esitatud dokumendid jätab kohus tähelepanuta ja tagastab need hagejale. Hageja ei ole põhistanud, millisel mõjuval põhjusel ei olnud vastavaid dokumente võimalik esitada tähtaegselt. 31.03.2015 kohtusse saabunud venekeelsed kaebused Tallinna Vangla peale jätab kohus läbi vaatamata. Kaebuste läbivaatamine on halduskohtu pädevuses.
2-14-62026 Menetluskulud
22.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
24.Kostja ei ole esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Nähtuvalt asja materjalidest on kostjat esindanud kostja jurist, mistõttu puudub alus õigusabikulude hüvitamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt muid hüvitatavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole.
25.TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Käesoleva tsiviilasja hind on 20 000 eurot, millelt riigilõivuseaduse Lisa 1 alusel tuli riigilõivu tasuda 750 eurot. 09.12.2014 määrusega vabastas kohus hageja riigilõivu tasumisest 750 euro ulatuses. 20.01.2015 määrusega rahuldas kohus lisaks hageja tõlkekulude kandmisest kostja 22.12.2014 vastuse nr 9-25/347 tõlkimisel vene keelde. Sunny Galandrex Tõlkebüroo OÜ esitas kohtule 10.02.2015 arve nr 2240101 summas 102,18 eurot seoses kostja 22.12.2014 vastuse tõlkimisega (I kd tl 92). Võttes arvesse, et hagi jääb rahuldamata, tuleb juhindudes TsMS § 190 lg-st 4 hagejalt riigituludesse välja mõista menetluskuludena kokku 852,18 eurot, so 750 + 102,18. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kuulutas Harju Maakohus 11.07.2014 määrusega tsiviilasjas nr 214-52164 välja hageja pankroti. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-176-13 p-s 14 märkinud, et olukorras, kus tsiviilasjas tehtud lahend on jõustunud ja enne menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemist kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, peab kohus menetluskulud küll kindlaks määrama, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse sellisel juhul pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi. Eeltoodust tulenevalt ei mõista kohus menetluskulusid hagejalt välja, vaid määrab üksnes kindlaks nende rahalise suuruse. Hagejal tuleb hüvitada riigile menetluskulud summas 852,18 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.