Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD

26.01.2015 esitas OÜ XXX (registrikood XXX) avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 20.02.2015 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Urmas Ustav ́i. Ajutine haldur esitas 19.03.2015 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastatud, et võlgniku varade väärtus on 0 eurot ning rahalisi kohustusi kokku vähemalt 355 605,42 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Olemasoleva info põhjal lõpetas võlgnik oma sisulise majandustegevuse 2013 aasta lõpus ning võlgniku omakapital ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele samast perioodist alates. Pankrotiavaldus esitati 26.01.2015 ehk alles üks aasta pärast majandustegevuse lõppemist. 31.03.2015 kohtuistungil kuulas kohus ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri. Võlgnik midagi lisada ei soovinud. Ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui võlausaldajad tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 5000 eurot. Kohus määras 01.04.2015 kohtumäärusega OÜ XXX (registrikood XXX) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 22.04.2015 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liikme XXX(isikukood

XXX).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ-l XXX (registrikood XXX) ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, võlgniku vara väärtuseks on 0 eurot ning rahalisi kohustusi kokku vähemalt 355 605,42 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 01.04.2015 kohtumäärusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutine haldur likvideerib PankrS § 29 lg 8 alusel võlgniku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata võlgniku juhatuse liikme XXX. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme XXX. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 2304 eurot (1920 + km 384 eurot= 2304 eurot), mis ei ole kohtu hinnangul ülesannete täitmiseks vajalik ja põhjendatud. Kohus arvestab ajakulu hindamisel esitatud materjalide sisu ja mahtu, samuti asjaoluga, et ajutine

pankrotihaldur piirdus päringute tegemisel üksnes krediidiasutustega ja riiklike registritega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 921,60 eurot (8,0 h x 96 eurot= 768 eurot + km 153,60= 921,60 eurot). PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgnikult. Riigi vahenditest määrab kohus ajutisele haldurile ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses (s.o käibemaksuga 476,40 eurot). PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.