Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult

2-14-3332 teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Käesolev selgitus ei tähenda, et maakohus oleks andnud loa käesolevale otsusele apellatsioonkaebuse esitamiseks TsMS §637 lg.21 tähenduses. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse apellatsioonkaebuse korras edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna pooltele luba edasikaebamiseks. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harjaks Inkasso OÜ esitas kohtule 24.01.2014.a hagiavalduse A S vastu nõuetega: 1) välja mõista kostjalt A S hageja Harjaks Inkasso OÜ kasuks põhinõue 250 eurot ja nõutavaks muutunud viivised 27,43 EUR; 2) välja mõista kostjalt A S hageja Harjaks Inkasso OÜ kasuks tulevikus sisse nõutavaks muutuvad viivised protsendina põhinõudelt 250 eurot, alates 01.01.2014 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa TsMS § 367; 3) välja mõista kostjalt OÜ Harjaks Inkasso kasuks menetluskulude katteks, sh hageja poolt kantud õigusabikulud 160 EUR ja riigilõiv 60 EUR, so kokku 220 eurot ning 4) välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (220 eurot) alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt leppisid 04.06.2012.a. OÜ NV Steel ja A S kokku viimase kinnistule metallaia valmistamise ja paigaldamise suhtes. OÜ NV Steel esitas A S hinnapakkumuse koos ettemaksu nõudega 04.06.2012.a. 05.06.2012.a.. Metallaia tellija kostja A S nõustus pakkumusega ja tasus 50% (455 eurot) kokkulepitud tööde hinnast ettemaksuna OÜ NV Steel arveldusarvele. Kokkuleppe kohaselt pidi OÜ NV Steel metallaia paigaldama hiljemalt 20.07.2012.a.. Faktiliselt paigaldati aed 18-ks juuliks 2012.a. Monataazitööde käigus muutusid kostja soovid aiaposti ja luku suhtes, mis olid algselt kokku lepitud. Kostja soovis teist lukku ja muudatusi aiaposti konstruktsioonis. OÜ NV Steel ja kostja leppisid kokku täiendavate tööde teostamise tähtaja suhtes, milleks oli 11.08.2012.a. Vastavalt poolte kokkuleppele teostatud tööde eelarve ei suurenenud. 11.08.2012.a. lõpetas NV Steel aia montaaži ja andis töö kostjale üle. Kostja tööde suhtes märkusi ei esitanud ja kiitis teostatud tööd heaks. 09.08.2012.a. esitas NV Steel kostjale arve metallaia valmistamise ja montaaži kohta lepingus ettenähtud summa ulatuses. OÜ NV Steel oli pakkumuse

2-14-3332 nõustumisega leppinud kokku tööde maksumuse s.o. 905 eurot. Kostja tasus ettemaksuga 455 eurot, tasumisele kuulus 450 eurot. 05.09.2013.a. tasus kostja OÜ-le NV Steel poole tasumisele kuuluvast summast s.o. 225 eurot. Teine pool summast on tänase päevani tasumata. OÜ NV Steel pöördus kostja poole e – kirja teel 19.09.2012.a. nõudes tööde eest viivitamatult tasumist. Käesoleva hetkeni ei ole kostja oma kohustusi täitnud ning kohtuvälist kokkulepet võlgnevuse suhtes ei ole saavutatud, mille tõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtusse oma õiguste kaitseks. 14.09.2013.a. loovutas OÜ NV Steel nõudeõiguse Harjaks Inkasso OÜ-le. Nõudeõigusest loovutamisest on kostjale teatatud. Hageja asus hagiavalduses seisukohale, et VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Lg 2 kohaselt asub nõude loovutamisega uus võlausaldaja (hageja Harjaks Inkasso OÜ) senise asemele. Vastavalt VÕS § 6 lg-le 1 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma kooskõlas hea usu põhimõttega. See tähendab ennekõike, et pooled teades oma õigusi ja kohustusi, täidavad neid vabatahtlikult. Samuti oli kostja kohustatud vastavalt lepingule ning VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttele informeerima hagejat kõigist asjaoludest, mille osas võib eeldada hageja õigustatud huvi. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele, § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel muuhulgas nõuda kohustuste täitmist ja rahaliste kohustuste täitmise viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuste sisse nõutavaks muutumisest kuni kohese täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sisse nõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sisse nõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava töö osa vastuvõtmisel. Hageja rõhutas hagiavalduses, et Riigikohtu lahendis 3-2-1-80-08 jõudis kohus punktis 21 järeldusele, et töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sisse nõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust poolte vahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Riigikohtu lahendi 3-2-1-67-09 kohaselt VÕS § 637 lg 3 ja 4 järgi on töövõtjal õigus nõuda tasu töö valmistamisel või kokkuleppe kohaselt töö vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Eesti Panga poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatu kohaselt on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2013 0,50% (pluss 8% aastas) ehk viivise määr 0,023% päevas. Hageja rõhutas hagiavalduses, et TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega

2-14-3332 esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sisse nõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja kasutab TsMS tulenevat võimalust ning esitab kostja vastu veel sisse nõutavaks mittemuutunud viivise tasumise nõude põhinõudelt 100% ulatuses kuni põhinõude täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte üle põhivõlgnevuse. Hageja on arvestanud kostjale viivist alates 01.september 2012.a. Kuni 31.12.2013.a. Kokku on viivitatud päevi 477 ja viivist seega 477 x 0,023% = 10,971 %, mis teeb rahalises väärtuses 27,43 eurot. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365- päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Viivise maksmise kohustusest ei vabasta ka rikkumise vabandatavas (VÕS § 105). TsMS § 133 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrval nõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrval nõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 139 lg 2 p 1,3 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub hagihinnast. Antud hagiavalduse puhul on hagihinnaks 284,83 eurot. TsMS § 133 lg 1 kohasaelt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrval nõuete järgi Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 alusel tasutakse riigilõivu hagihinnast vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1. TsMS § 135 kohaselt nimetab tsiviilasja hinna hageja. Kostja põhivõlgnevus seisuga 15.07.2013 a. hageja ees on 250 eurot. Viivisenõue, mis vastab TsMS § 367 sätestatule (0,023% päevas põhinõudelt 250 eurot), s.o 20,99 eurot (0,023% päevas x 365 päeva=8,395 % aastas; põhivõlgnevus 250 eurot x 8,395% = 20,99 eurot aastas). Kokku on hagihind 298,42 (põhinõue 250 + nõutavaks muutunud viivised 27,43 + ühe aasta viivised 20,99). Lisa 1 järgi on hagihinna puhul kuni 350.- eurot riigilõiv tsiviilkohtumenetluses avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu 60.- eurot. Hageja on tasunud riigilõivu vastavalt hagihinnale s.o. 60 eurot. Hageja on pöördunud võlgnevuse kohtu kaudu sissenõudmiseks Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜ poole. Osutatud õigusabiteenuste eest on Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜ esitanud arve õigusabikulude kohta summas 160 EUR. Palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.02.2014.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Määruses selgitas kohus menetlusosalistele, et hagi menetletakse lihtmenetluses vastavalt TsMS §405 sätetele, mille kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrval nõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kätte toimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kätte toimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. TsMS §405 lg.1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Kohus võib TsMS §405 lg.1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust.

2-14-3332 Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Eraldi selgitas kohus menetlusosalistele nende õigust olla kohtu poolt ära kuulatud ning andis ära kuulamise taotluse esitamiseks pooltele 14- päevase tähtaja. Kohus pidas vajalikuks asjas kohtuistungi määramist ja poolte kohtuistungil ära kuulamist.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, A S, kirjalikus vastuses kohtule (tl.36-40) vaidles hagile vastu ja palus jätta rahuldamata hageja nõude. A S võttis kirjalikus vastuses õigeks, et tellis OÜ-lt NV Steel metallist aia valmistamise ja paigaldamise, kokku maksumusega 905.00 eurot. Kostja tasus OÜ-le NV Steel ettemaksuna aia eest 455.00 eurot ning OÜ NV Steel lubas aia paigaldada kahe nädala jooksul, alates ettemaksu saamise päevast. Kuna OÜ NV Steel viivitas aia paigaldamisega kaks kuud, siis otsustas kostja maksta OÜ-le NV Steel tasumata jäänud 450.00 eurost ainult osa so 225.00 eurot. Kuna OÜ NV Steel kostjale enam rohkem pretensioone ei esitanud, siis asus kostja seisukohal, et OÜ NV Steel võttis kostja poolse aia hinna vähendamise õigeks. Hageja on esitanud ekslikult hagi summas 250.00 eurot. Tegelikult tunnistab kostja vähem maksmist, summas 225.00 eurot. Samuti leidis kostja, et OÜ NV Steel poolt nõude loovutamise Harjaks Inkasso OÜ-le on ebaseaduslik. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, Harjaks Inkasso OÜ, lepinguline esindaja, Roland Harjaks, palus kohtuistungil hagi rahuldamist põhivõla osas 225.00 eurot. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et töö on tehtud ja kostjale üle antud. Kostja ei ole lepingust taganenud ega nõudnud hinna alandamist. Kostja ei ole esitanud tõendeid väidetava kahju suhtes. Nõudest summas 25 eurot põhivõla osas loobub. Viivistest 10% ulatuses loobub. Palub välja mõista kostjalt põhivõlg summas 225 eurot, viivis alates 01.01.2014.a protsendina põhinõudelt summas 225 eurot. Välja mõista kostjalt menetluskulud: 160 eurot õigusabikulud, 60 eurot riigilõivu. Kostja, A S, vaidles kohtuistungil hagile osaliselt vastu. Kostja esindaja võttis kohtuistungil õigeks, et võlgneb hagejale 225.00 eurot aia eest. Palub hagi rahuldada osaliselt. Nõus tasuma 225 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma menetluskulusid ja viiviseid, kuna Harjaks inkasso OÜ ei pöördunud kostja poole kohtuväliselt asja lahendamiseks ja ei pidanud läbirääkimisi seoses võla tasumisega. A S selgitab kohtuistungil, et aed pidi olema tehtud töövõtja materjalist. Aed pandi aiakrundile AÜ Baltika. Aiakrunt kuulub kostja abikaasale ja tütrele. Kuna aed on paigaldatud, siis loeb kostja, et aed on kostjale kätte toimetaud ja üle antud. Kostja nõustus, et firma kulutas materjali aia ehitamiseks. Materjal on kostjale üle antud. Võib öelda, et aed on korralik. Pretensioon on tööde teostamise tähtaja suhtes. Leping oli suuline. Kostja leppis OÜ-ga NV Steel kokku, et aed paigaldatakse kahe nädala pärast peale seda, kui oli tehtud ettemaks. Mingist sanktsioonidest kokku lepitud ei olnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus uurinud kõiki tõendeid, aga samuti arvestades lihtmenetluse erisustega, asus seisukohale, et Harjaks Inkasso OÜ hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt lihtmenetluses. Tsiviiltoimiku materjalidega ja kohtuistungil antud kostja, A S, seletusega kohtuistungil luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et OÜ NV Steel ja A S vahel oli sõlmitud töövõtuleping hagiavalduses osundatud tingimustel ning, et kostja jätis

2-14-3332 osaliselt tasumata hageja arve summas 225.00 eurot. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et OÜ NV Steel oli A S ees oma töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud so metallist aia valmistanud ja selle paigaldanud kostja poolt näidatud kohta. Kostja hinnanguil oli aed korralik ehk siis kvaliteetne. TsMS §238 lg.1 teise lause p.1 kohaselt ei ole tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kohus asus seisukohale, et kuna OÜ NV Steel ja A S vahel oli sõlmitud töövõtuleping hagiavalduses osundatud tingimustel, OÜ NV Steel oli kostjale töö teinud ning hageja nõue kostja vastu oli muutunud sisse nõutavaks. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kostja jätis osaliselt tasumata OÜ NV Steel arve summas 225.00 eurot. TsMS §206 lg.1 kohaselt on kostjal õigus muu hulgas hagi õigeks võtta. Kohus asus seisukohale, et kostja on pädev ise otsustama, millises ulatuses ta hagi õigeks võtab. Kostja võttis hagi osaliselt õigeks summas 225.00 eurot. Kohus luges tuvastatuks faktilise asjaolu, et Harjaks Inkasso OÜ ja A S vahel on õiguslik vaidlus selle asjaolu üle, kas A S peab tasuma OÜ-le NV Steel (peale nõude loovutamist Harjaks Inkasso OÜ-le) töövõtulepingu järgi täies ulatuses või mitte seoses OÜ NV Steel poolt töövõtulepingu täitmisega viivitamisega üle kahe kuu. Harjaks Inkasso OÜ ja A S vahelise õigusliku vaidluse lahendamiseks pidas kohus vajalikuks pöörduda Riigikohtu praktika poole. Riigikohus tsiviilasjas nr.3-2-1-148-08 27.veebruaril 2009.a tehtud otsuse p.12 asus seisukohale, et kolleegium leiab, et kohtud on asjas ekslikult kohaldanud VÕS § 648 p 2. VÕS § 648 sätestab töövõtulepingus tasu vähendamise piirangud. VÕS § 648 p 2 kohaselt ei või tellija vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui ta keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Seega on VÕS § 648 olemuselt erinorm, mis piirab VÕS §-s 112 sätestatud hinna alandamise võimalikkust töövõtulepingute puhul. Seega eeldas VÕS § 648 p 2 kohaldamine, et kostja on VÕS § 112 järgi alandanud hinda. Riigikohus on 30. novembri 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-131-05 leidnud, et kuna hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohutuste vahel, siis tuleb hinna alandamisel arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet. Maakohus nõustub Riigikohtu ja hageja seisukohaga ning asub seisukohale, et kuna kostja ei ole oma vastuväidetes viidanud ei VÕS §112 ega ka §648 lg.2, siis puudus kostjal õigus alandada hinda, sest hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohutuste vahel. Hinna alandamisel tuleb arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet. Kostja on viidanud ainult töövõtulepingu tähtaegade rikkumisele, kuid OÜ NV Steel viis lõpuks töö vastavusse lepingutingimustega ja kostja võttis nimetatud töö ka vastu, mille tõttu loeb kohus kostja vastuväited mitteasjakohasteks, paljasõnalisteks ja tõendamatuteks. Kohus asus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Riigikohus tsiviilasja nr.3-2-1-80-08 28.oktoobril 2008.a tehtud otsuse p. 16 asus seisukohale, et töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises) suhtes. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuli kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sisse nõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda.

2-14-3332 Sama lahendi p.32 asus kolleegium seisukohale, et kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. Sama lahendi p.33 selgitab Riigikohus, et lisaks võib tellija keelduda VÕS § 111 lg 1 järgi tasu maksmast, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, selle täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine, st sellele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või kindel. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine. Seeläbi tagab VÕS § 111 lg 1 esmajoones lepingupoole jaoks vastu soorituse saamist. Et sellele sättele tugineda, peab tellijal olema õigus vastu sooritusele. Seega peab tal olema nõue töövõtja vastu lepingu täitmiseks. Töövõtja lepingutingimustele mittevastava soorituse korral, esmajoones kvantitatiivselt osalise või ebakvaliteetse täitmise korral tagatakse kohustuse täitmisest keeldumise õigusega esmajoones tellija nõudeid kohaseks täitmiseks, st esmajoones lepingutingimustele mittevastava täitmise asendamiseks või parandamiseks VÕS § 108 lg 6 mõttes. Et tellija võiks VÕS § 111 lg-le 1 tuginedes keelduda lepingujärgset tasu maksmast, peab ta ühtlasi tuginema mingile nõudele töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab. Maakohus nõustub Riigikohtu ja hageja seisukohtadega ning luges tuvastatuks, et kostja ei ole esitanud selliseid asjaolusid oma vastuväidetes, mis annaksid temale aluse kas või ajutiseltki mitte maksta hagejale töövõtulepingu järgi tasumisele kuuluva töö eest, siis kuulub hagi rahuldamisele. Kostja vastuväited tuleb lugeda mitteasjakohasteks. Maakohus asus seisukohale, et töövõtulepingu järgi tehtud töö eest hagejale tasumist ei ole kostjal õigust siduda OÜ NV Steel poolt aia valmistamisega viitamisega. Kostja ei ole hageja vastu eelpoolnimetatud alusel isegi nõuet esitanud. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on rahalist kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1 nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sisse nõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel nõustub maakohus hageja ja Riigikohtu seisukohaga ja rahuldab Harjaks Inkasso OÜ hagi ning mõistab A S välja Harjaks Inkasso OÜ kasuks põhivõla, summas võlgnevus 225.00 eurot. Sisse nõutavaks muutunud viivise nõude jätab kohus rahuldamata, kuna see oli arvestatud

2-14-3332 põhivõlalt 250.00 eurot. Hageja vähendas põhivõla nõuet kohtuistungil, kuid uut viivise arvestust kohtule ei esitanud, mille tõttu ei ole kohtul võimalik viivist kindla summana kostjalt välja mõista. Kohus pidas vajalikuks mõista A S välja Harjaks Inkasso OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (225.00 eurot), VÕS §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.01.2014.a kuni täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa. Kohus pidas vajalikus teha kohtuotsus avalikult teatavaks 28.04.2015a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 sätetega hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab A S menetluskulud tema enda kanda ning Harjaks Inkasso OÜ menetluskulud pani kohus A S kanda. Kohus pidas vajalikuks määrata menetluskulud kindlaks ka rahaliselt ning mõistab A S välja Harjaks Inkasso OÜ kasuks menetluskuludena 220.00 eurot, millest 60.00 eurot moodustub riigilõiv ja 160.00 eurot õigusabikulude katteks. Samuti pidas kohus vajalikuks mõista A S välja Harjaks Inkasso OÜ kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (220.00 eurot), VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.