Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2015. a kell 14.00 Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-15-206
Tsiviilasi
avaldus OÜ väljakuulutamiseks Kohtuistungil 6. aprillil 2015. a
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
XXX
pankroti
Võlausaldaja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Võlausaldaja esindaja: Janno Perv (e-post [email protected]) Võlgnik: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX; epost XXX); juhatuse liige XXX(IK XXX elukoht XXX epost XXX, telefon XXX); Ajutine haldur: Jüri Truuts (Jõe 2, II korrus, 10151 Tallinn; e-post: [email protected]).
Resolutsioon
täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlausaldaja pöördus kohtuotsuse täitmiseks Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur Priit Petteri poole, kes teatas 07.01.2015, et võlgniku kontod on arestitud, laekumisi ei ole ja registervara võlgnik ei oma. Maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees on 20 600,07 eurot. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks kohtuotsuse ja täitmisavalduse. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 2,57 euro väärtuses, võlgniku kohustuste mahuks on vähemalt 30 531,19 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku makseraskused tekkisid 2013. aastal ning ajutises menetluses tuvastatu põhjal muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks 2014. aastal, mil võlgnik lõpetas tegevuse. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. Äriregistri andmebaasist nähtub, et XXX OÜ tegevuse lõppemisel on 14.03.2014 XXXpoolt asutatud sissemakset tegemata äriühingud XXX OÜ ja XXXOÜ, äriühingute tegevusala on identne võlgniku tegevusalaga ja need tegutsevad endistes võlgniku tegevuskohtades. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal on võlgniku vara üle läinud juhatuse liikmega seotud äriühingutele XXX OÜ ja XXXOÜ ning tegemist on seega ettevõtte üleandmisega Äriseadustiku mõttes. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Käesoleval juhul on juhatuse liige jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut. Halduri nõudel esitas võlgniku raamatupidaja 2013. a III kvartalit ja 2014 aasta I kvartalit kajastavad koondid võlgniku raamatupidamise kontodel toimunud tehingute kohta. Võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduses on halduri poolt tuvastatud järgmised rikkumised: puuduvad detailsed andmed toimunud tehingute kohta (päevaraamat ja pearaamat); esitatud on koonddokument, mis kannab nime pearaamat III kvartal 2013, kuid see ei sisalda tavapäraselt pearaamatus olevaid andmeid. Täiesti puuduvad raamatupidamise andmed võlgniku tegevuse kohta alates 2012 kuni 30.09.2013. a. Vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendile 1 (RTJ 1, (RTL 2005, 66, 952; 2009, 3, 46) peavad raamatupidamise aruannetes kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja kasum vastama raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 defineeritud mõistetele. Võlgniku raamatupidamise ja asjaajamise dokumentatsioon on puudulik ja dokumendid haldurile esitamata. Võlgnik on kohtu hinnangul rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks juhatuse liikme poolt vara väljaviimine äriühingust. Nimelt on võlgniku SEB Pank AS arvelduskontolt pangakaardiga välja võetud umbes 78 000 eurot. Selle raha kasutamise kohta majandustegevuses ei ole ajutisele haldurile mingit infot võlgniku juhatuse liikme poolt antud. Võlgniku selgituste kohaselt toimus 2014. aasta alguses
maksurevisjon, mille käigus koostas maksuamet maksuotsuse ja võlgnikult nõuti 18 000 euro tasumist. Juhatuse liige XXX maksuotsust ei vaidlustanud, kuid asutas tegutsemiseks uued äriühingud. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt tuleb maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda käesolevas menetlusstaadiumis raske juhtimisviga või kuritegu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Vara tagasivõitmise võimalusi tuleb täiendavalt pankrotimenetluses uurida seoses juhatuse liikme poolt uute äriühingute asutamisega, mis tegutsevad võlgnikuga samal tegevusalal, kasutades samu tegutsemiskohti ja veebilehte. Eeltoodu põhjal on alust arvata, et tegemist on võlgniku ettevõtte üleminekuga uutele äriühingutele. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige XXX. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldaja tasus deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts on esitanud tasunõude 18 töötunni eest kokku summas 1 260 eurot. Võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 260 eurot ja tehtud kulutuste eest 6,81 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.