Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2015.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-56481
Tsiviilasi
XXX Eesti filiaali ja XXX OÜ hagi Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
2586,94 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja 1: XXXEesti filiaal (registrikood XXX, XXX, telefon XXX, e-post: XXX); esindajad Hageja 2: XXX OÜ (registrikood XXX, XXX); Hagejate lepinguline esindaja: Kadri Ojamaa (telefon: 5202484; epost: [email protected]); Kostja: Tallinna linn Tallinna Linnakantselei kaudu (registrikood 75014920, Vabaduse väljak 7, Tallinn 15199); Kostja lepingulised esindajad: Terje Krais ja Kent Märjamaa (epost: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 13.04.2015 Hagejate lepinguline esindaja: Kadri Ojamaa; Kohtuistungil osalesid Hageja 2 seaduslik esindaja: XXX; Kostja lepinguline esindaja: Terje Krais; Kostja lepinguline esindaja: Kent Märjamaa
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt Tallinna linnalt hageja XXX Eesti filiaali (registrikood XXX) kasuks välja 1135,43 (üks tuhat ükssada kolmkümmend viis eurot ja 43 senti), millest 1065,04 eurot on kahju hüvitis ja 70,39 eurot on seisuga 02.09.2014.a sissenõutavaks muutunud viivis.
Mõista kostjalt Tallinna linnalt hageja XXX Eesti filiaali (registrikood XXX) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis 1065,04 eurolt alates 03.09.2014.a kuni summa täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista kostjalt Tallinna linnalt hageja XXX OÜ (registrikood XXX) kasuks välja 98,65 (üheksakümmend kaheksa eurot ja 65 senti) eurot, millest 95,5 eurot on kahju hüvitis ja 3,15 eurot on seisuga 02.09.2014.a sissenõutavaks muutunud viivis.
5.Mõista kostjalt Tallinna linnalt hageja XXX OÜ (registrikood XXX) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis 95,5 eurolt alates 03.09.2014.a kuni summa täieliku
tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt 13.12.2013.a toimus Tallinnas, XXXmaja juures kahjujuhtum, kus pargitud sõidukile Toyota Avensis (registrimärgiga XXX) kukkus hoone fassaadi soojustuse tükke ehk plekktahvleid. Sõiduk Toyota Avensis oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja XXXA/S Eesti filiaali (hageja XXXEesti filiaali õiguseellane) kindlustuslepinguga, poliis nr XXX.
2.Sõiduk sai hoonelt soojustustükkide kukkumise tõttu kannatada. Sõiduki remondiks tegi hinnapakkumise XXXAS summas 2839,46 eurot. Remonttööde käigus selgus, et esitulede kinnituskõrvad olid murdunud. Seetõttu oli vaja vahetada parema esitule ülemist ja alumist kinnituskõrva ning vasaku esitule ülemist sisemist kinnituskõrva. Remondi maksumus suurenes 54,18 euro võrra, mille kohta XXXAS andis selgituse. Teostatud remondi kohta esitas XXXAS arve nr XXX summas 2321,07 eurot ilma käibemaksuta. Kindlustusandja hüvitas remondimaksumuse summas 2130,07 eurot. Hageja XXX OÜ kui kindlustusvõtja kanda jäi sõidukikindlustuse omavastutus summas 191 eurot. Omavastutus on märgitud kindlustuspoliisil.
3.Hoone XXX omanikuks on kostja Tallinna linn. Hagejad tegid kostjale 08.04.2014.a ühise kahju hüvitamise nõude, milles palusid kahju hüvitada. Kostja nimel vastas nõudele Lasnamäe Linnaosa Valitsus 02.06.2014. Kostja kirjale lisatud kokkuvõttest selgus, et hoone seinakatte lagunemisele aitas kaasa soojustuse ja seinapaneelide kinnitamise konstruktsiooni nõrkus. Vaatamata sellele ei nõustunud kostja hagejate nõuete rahuldamisega. 11.06.2014.a saatsid hagejad veel ühe nõude, kuid kostja kahju ei hüvitanud. Hagejad esitasid koos hagiavaldusega fotod XXX hoonest. Fotodelt on näha osaliselt puuduv hoone fassaad. Samuti esitasid hagejad fotod kahjustada saanud sõiduki vigastustest.
4.Hagejad leidsid, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 13.12.2013.a kukkus XXX hoone fassaadi soojustus alla ning sellele aitas kaasa kinnituste konstruktsioonide nõrkus. Vaidlus puudub ka sõiduki Toyota Avensis kahjustumise üle. Poolte vahel on vaidlus, kas tekkinud kahju on põhjuslikus seoses hoone osa alla kukkumisega. Hagejad viitasid VÕS § 1058 lõikele 2. Sõiduki fotodelt on näha löökidele ja kriimustustele iseloomulikud jäljed, mis võisid tekkida hoone osade alla kukkumise tagajärjel. Hoonelt kukkusid alla suured profiilpleki tükid, mida
13.12.2013 puhunud tugev tuul võis keerutada erineval moel. Samuti viitasid hagejad VÕS §-le 1059 ja leidsid, et kostjad ei ole tõendanud kahju põhjustamise vääramatu jõu või kannatanu tegevuse tõttu.
5.Hagejad leidsid, et kostja kohustus muutus sissenõutavaks 14.12.2013.a. Kindlustusandjast hagejale läks nõue üle VÕS § 492 lg 1 alusel. Kuivõrd kostja pole nõuet rahuldanud, palusid hagejad kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Kindlustusandjast hageja nõue kostja vastu on summas 2130,07 eurot ning XXX OÜ nõue on 191 eurot. Kokku on põhinõude suuruseks 2321,07 eurot. Hagiavalduse esitamise ajaks on viivisenõue kindlustusandjast hageja nõudelt muutunud sissenõutavaks summas 122,23 eurot ning hageja XXX OÜ nõude osas summas 10,96 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivis kokku on 133,19 eurot. Samuti palusid hagejad kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määra alusel alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku tasumiseni.
6.03.09.2014.a täpsustasid hagejad oma nõude rahalist arvestust. Hagejad täpsustasid, et paluvad kostjalt välja mõista viivise alates kahjunõude esitamisest 08.04.2014.a. Seisuga 02.09.2014.a on kindlustusandjast hageja viivisenõue muutunud sissenõutavaks summas 70,39 eurot (viivitatud on 148 päeva). Hageja XXX OÜ viivisenõue on muutunud sissenõutavaks summas 6,31 eurot (viivitatud on 148 päeva). Hagejad palusid kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määra alusel alates 03.09.2014.a kuni nõude täieliku täitmiseni.
7.Kostja vastuväidetega hagejad ei nõustunud. VÕS § 1058 lg 2 sätestab põhjusliku seose tõendamist kergendava reegli. Ohtliku ehitise puhul kahju tekitamist eeldatakse ning kostja tunnistas, et samalt hoonelt alla kukkunud osad kahjustasid ümbruskonnas paiknenud autosid. Kui kostja väidab, et mõni vigastus ei tekkinud hoone osa allakukkumise tõttu, peab kostja oma väiteid tõendama. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduk Toyota oleks olnud vigastatud enne 13.12.2013 toimunud sündmust.
8.XXXOÜ ehitustehnilise ekspertiisi kokkuvõttes on kirjas: „Seinakatte lagunemisele aitas kaasa soojustuse ja katte seinapaneelide kinnitamise konstruktsiooni nõrkus“. Kostja ei ole seda väidet vaidlustanud. Kostja ei ole tõendanud, et hoone seinakonstruktsioon vastaks ehitusprojektile ja ehitusnormides kehtestatud nõuetele. Kui hoone ehituskonstruktsioonid on nõrgad, siis võib eeldada, et nad ei pea vastu ja võivad alla kukkuda.
9.Tuule tugevust sündmuskohal Lasnamäel ei ole mõõdetud, kust Piritale üle 3 km. Tuule tugevust mõjutab oluliselt linnamaastik ja kõrgete hoonete olemasolu. Tuule tugevus on suurem rannikul (Pirital) ja see langeb, kui liikuda sisemaa poole. Näiteks kui keskmise tuule tugevus Pirital oli 20,6 m/s, siis Harkus oli tuule tugevus vaid 11,9 m/s. Harkust on linnulennult lähima rannikuni maad 5 km. Keskmist tuule tugevust 11,9 m/s ei saa Eestis lugeda erakorraliseks. Ebaõiged on kostja väited, et ta oli nõus kahju hüvitama. Kostja teatas hagejatele, et ta kahju ei hüvita.
10.Tallinna linna heakorra eeskirja § 2 lg 7 kohaselt on heakorratööd tolmu, liiva, jäätmete, talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide, lume ja jää koristamine ning libedusetõrje tegemine, muru ja rohu niitmine ning mahalangenud puulehtede vms koristamine. Tallinna linna heakorra eeskirja § 4 lg 1 kohaselt tuleb puhastusalal heakorratööde tegemine lõpetada hommikul kella 7.00-ks (v.a rasked ilmaolud). Vajadusel tuleb puhastusala puhastada ka päeva jooksul, et tagada puhastusalal heakord. Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 2 kohaselt on kinnistu ja ehitise omanik kohustatud muuhulgas hoidma korras hoone fassaadi ja selle elemendid, st fassaadielemendid peavad olema terved, nõuete- ja projektikohaselt värvitud ning vastama kinnitatud ehitusprojektile. Hoone fassaadile ei ole lubatud paigaldada elemente või tehnilisi seadmeid, mis ei vasta kinnitatud ehitusprojektile.
Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 3 kohaselt on kinnistu ja ehitise omanik kohustatud muuhulgas teostama heakorratöid kinnistuga või ehitisega külgneval puhastusalal.
11.Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 9 kohaselt on kinnistu ja ehitise omanik kohustatud muuhulgas kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama ohu korral ja ohu kõrvaldamise tööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise, piirates ohuala ajutise piirdeaiaga ning paigaldades nähtavale kohale infotahvli, millele on märgitud ohu liik, ohu likvideerimise eest vastutava isiku nimi ja telefon, töö algus- ja lõpptähtaeg. Piirdeaed paigaldatakse viisil, mis tagab selle püsivuse. Piirdeaia ja infotahvli paigaldamine ei vabasta käesolevas sättes nimetatud ohu kõrvaldamise kohustusest. Ohu kõrvaldamise töö tehakse avariitööna, teatades sellest linna infotelefonile 1345.
12.Hageja XXX Eesti filiaal palus kostjalt välja mõista menetluskulud. Hageja esindaja on osutanud õigusabi hinnaga 120 eurot tunni kohta. Kliendi nõustamisele ja hagiavalduse koostamisele kulus 3,5 tundi. Kostja vastusega tutvumiseks ja arvamuse koostamiseks sellele kulus 1,5 tundi. 10.11.2014.a istungil osalemiseks kulus 1 tund. Kohtule taotluse koostamiseks kulus 0,5 tundi ning 26.01.2015.a istungil osalemiseks 0,5 tundi. 13.04.2015.a istungi ettevalmistamiseks kulus 3 tundi. Kokku kulus lepingulisel esindajal 10 tundi ning õigusabikulu suurus on 1200 eurot. Lisaks tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 225 eurot.
13.13.04.2015.a esitas hageja XXX Eesti filiaal täiendava menetluskulude taotluse seoses osalemisega 13.04.2015.a istungil. Istungil osalemiseks kulus 1,5 tundi ning õigusabikulu suurus oli 180 eurot. Seega on hageja menetluskulud kokku 1655 eurot, millest riigilõiv on 275 eurot. Menetluskulud ei sisaldanud nõustaja kulusid.
KOSTJA VASTUVÄITED
14.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et XXX ehitiselt alla kukkunud soojustustahvlite ja sõidukile tekitatud kahjustuste vaheline põhjuslik seos on tõendamata. Asjas pole esitatud ühtki tõendit, millest nähtuks, et hagejale XXX OÜ-le kuuluv sõiduk antud piirkonnas üldse viibis või parkis. Sõiduauto esi- ja tagastange kahjustused pole kindlasti iseloomulikud soojustustahvlitega tekitatavatele kahjustustele.
15.Kostja viitas VÕS § 127 lõikele 1 ja lõikele 4 ning rõhutas, et ta on valmis hüvitama kahju, mis 13.12.2013.a tormi tõttu lahti rebenenud detailide kukkumisest tekkis. Samas ei nõustu kostja hüvitama endale kuuluva ehitisega mitteseonduvat kahju.
16.Kostja tellis vahetult pärast 13. detsembri 2013 tormi XXXOÜ-lt ehitustehnilise ekspertiisi XXX elamule tekkinud tormikahjustuste tekkepõhjuste üksikasjade väljaselgitamiseks. Ekspertiisiakti kokkuvõttes on märgitud, et plekk-kattega renoveeritud seina lagunemise peapõhjuseks oli tugev puhanguline tormituul, tuulekiirus 28,9 m/sekundis. Lisaks küsis hageja Keskkonnaagentuurilt hinnangut 13. detsembril 2013 puhunud tuule suuna ja kiiruse kohta, millest selgus, et 28,9 m/sekundis puhuva tuule puhul on tegemist maruga, mis toob kaasa laialdased tormikahjustused.
17.Kostja ei eitanud, et 13. detsembril 2013 tormi tõttu hoonelt lahti rebenenud plekkdetailid kahjustasid mõningaid ümbruskonnas parkivaid autosid, kuid hagejad ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et sellisel viisil kahjustati ka Toyota Avensist.
18.16.10.2014.a seisukohtades leidis kostja, et VÕS § 1058 on üks riskivastutuse erikoosseisudest. Riskivastutuse üldiseks eelduseks on, et vastutus tekib, kui suurema ohu allikaga kahjustatakse õigushüve ning kaitstud õigushüve kahjustamine toimub suurema ohu
allikale iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel. Riskivastutuse puhul kontrollitakse seega, kas kahju on tekkinud suurema ohu allikast, analüüsides seejuures sisuliselt, kas esineb põhjuslik seost suurema ohu allikast nähtuva tüüpilise ohu ning kannatanul tekkinud kahju vahel. Hagejate väide, et toimunud sündmuse ja väidetavalt selle tulemusena tekkinud kahju vahel ei peagi põhjuslikku seost olema, vaid selle olemasolu eeldatakse, ei ole millegagi tõendatud.
19.Vastuseks järelepärimisele on kaks kindlusandjat kostjale teatanud, et seoses 13. detsembri 2013.a tormiga registreeriti nende kindlustustes vastavalt 134 ja 67 kahjujuhtumit. Vaadeldaval päeval lennutas tugev tormituul üle Tallinna erinevatele isikutele kuuluvaid erinevaid esemeid (reklaamtahvlid, liiklusmärgid, majade ja prügihoidlate katused, prügikastid ja prügikasti kaaned jne), mis kahjustasid kolmandate isikute vara. Tormi tugevust kui ka selle tagajärgi kajastasid ka erinevad meediaväljaanded oma artiklites. Seega on ilmne, et XXX OÜ-le kuuluv sõiduk võis Tallinna ükskõik millises piirkonnas saada kahjustusi, mida ei põhjustanud XXX hoonelt kukkunud soojustustahvlid.
20.Asjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et sõiduk Toyota Avensis antud piirkonnas üldse viibis. Sõiduauto esi- ja tagastange kahjustused pole iseloomulikud soojustustahvlitega tekitatavatele kahjustustele. Riskivastutuse juures on oluline põhjuslik seos suurema ohu allikast nähtuva tüüpilise ohu (ehk antud asjas ehitiselt kukkunud soojustustahvlid) ning kannatanul tekkinud kahju vahel. Hagejate poolt esitatud fotod esi- ja tagastange kahjustustest ei ole käsitatavad soojustustahvlite tekitatud tüüpilise vigastustena.
21.Hagejad on XXXOÜ ehitustehnilisest ekspertiisist tähelepanu juhtinud üksnes enda jaoks olulistele asjaoludele ning eiranud tõsiasja, et tormituul oli peapõhjuseks, miks seinakate lagunes. Samased väited on hagejad esitanud Keskkonnaagentuuri hinnangu 13. detsembril 2013 puhunud tuule suuna ja kiiruse kohta, asudes seisukohale, et sel päeval erakorralisi ilmaolusid üldse ei esinenud. Ebaõige on hagejate väide, et kostja keeldus täielikult kahju hüvitamisest. Kostja teatas 11.06.2014.a kirjas, et ta ei keeldu nõude rahuldamisest, kuid soovib veenduda, et kahjustused on tingitud ehitiselt alla kukkunud soojustustahvlite tõttu 13.12.2013.a. Sõidukiomanikud, kelle kahjud on kostja hüvitanud, on tõendanud, et nad parkisid XXX asuva hoone vahetus läheduses ning kostjal võimaldati tekkinud kahjustustega kohapeal tutvuda. Samas ei võimaldanud XXX OÜ juhatuse liige kostjal sõiduki ülevaatust teostada. XXX OÜ seaduslik esindaja lahkus koheselt sõiduki ülevaatuselt, kui kostja töötaja asus talle esitama küsimusi sõiduki stange kahjustuste ja sündmuse vaheliste seoste kohta. XXX OÜ juhatuse liikme käitumine kinnitab kostja kahtlust, et sõiduki kahjustused ei pruugi olla seotud ehitiselt alla kukkunud soojustustahvlitega.
22.Kostja leidis, et hageja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud ning esindaja tunnihind on ülemäärane. Nõustamiseks ja hagiavalduse koostamiseks kulunud aeg 3,5 tundi on liialt pikk. Ebaselgeks jääb, kuidas on nõustamine seotud antud asjaga ning milline aeg on kulunud hagiavalduse koostamiseks. Antud osas tuleks summat vähendada 50% võrra. Taotluse koostamiseks kulunud 0,5 tundi on põhjendamatu, sest on ebaselge, millise taotluse koostamisega tegemist on. Taotluse koostamine seoses ühe hageja õigusjärglusega ei ole antud menetluses vajalik kulu, sest see on seotud hagejast endast tulenevate asjaoludega. Protokolli parandamise taotluse koostamiseks kulunud aeg on samuti põhjendamatu, sest kohus jättis taotluse rahuldamata. 13.04.2015.a istungi ettevalmistamiseks kulunud aeg 3 tundi on ebamõistlik ning jääb ebaselgeks, miks oli vaja istungiks sedavõrd pikka aega valmistuda. Esindaja ei ole menetluse kestel muutunud ning istungil ei esitanud hageja ühtegi uut taotlust või avaldust. Hageja esindaja tunnihind 120 eurot on põhjendamatult kõrge. Tegemist ei olnud keeruka õigusvaidlusega ning menetluse kestel ei esitatud kohtule mahukaid menetlusdokumente ega tõlkeid. 120 euro suurune tunnihind oleks olnud põhjendatud siis, kui hagejate esindaja oleks olnud vandeadvokaat, kellel on teadmised ja kogemused asja lahendamiseks. 120 euro suuruse
tunnihinnaga on võimalik saada õigusabi tunnustatud advokaadibüroodelt, kuid hageja esindaja ei ole tunnustatud õigusteenuse osutaja. Tunnihinda tuleks vähendada vähemalt poole võrra.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osalisele rahuldamisele.
24.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 13.12.2013.a öösel kukkusid Tallinnas, XXX hoonelt alla fassaadi soojustuse tükid ehk plekist tahvlid; 2) alla kukkunud soojustuse tükid kahjustasid XXX vahetusse lähedusse pargitud sõidukeid; 3) XXX hoone Tallinnas kuulub kostjale Tallinna linnale; 4) kostja hüvitas kokkuleppel sõidukite omanikega neljale sõidukile tekkinud kahju; 5) sõiduki Toyota Avensis (registrimärgiga XXX) kasutajaks on hageja XXX OÜ; 6) hageja XXX OÜ-l oli sõlmitud hageja õiguseellase XXXA/S Eesti filiaaliga sõidukikindlustuse leping, millega kindlustati sõiduk Toyota Avensis (registrimärgiga XXX) ning mille järgi oli kindlustusvõtja omavastutus 191 eurot; 7) XXXA/S Eesti filiaali hüvitas sõidukile Toyota Avensis (registrimärgiga XXX) tekkinud kahju; 8) hageja õiguseellasele XXXA/S Eesti filiaalile läks kindlustusvõtjale kahju hüvitamise tõttu üle nõudeõigus kahju eest vastutava isiku vastu; 9) XXXA/S Eesti filiaal ja XXX OÜ pöördusid kohtuväliselt kostja poole nõudega hüvitada kahju, mis oli tekkinud XXX hoone juures sõidukile Toyota Avensis, kuid kohtuväliselt kostja kahju ei hüvitanud.
25.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas sõidukile Toyota Avensis tekkisid kahjustused seetõttu, et XXX hoonelt kukkusid 13.12.2013.a alla soojustuse paneelid. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kõik sõidukile tekkinud kahjustused on tingitud alla kukkunud soojustuse paneelidest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tekkinud kahju eest vastutav ohtliku ehitise või ehitise omanikuna ning kas kostja väited kahju tekkimisest vääramatu jõu tagajärjel on põhjendatud ja tõendatud.
26.Hageja (XXXA/S Eesti filiaali õigusjärglane) nõudis kostjalt sõiduki remontimiseks tasutud summa 2130,07 euro väljamõistmist ning hageja XXX OÜ nõudis kostjalt kindlustuslepingu järgse omavastutuse 191 euro väljamõistmist. Hagejad viitasid nii VÕS §-le 1058 kui ka §-le 1059 ning leidsid, et sõiduk sai kahjustada hoone osade alla kukkumise tõttu. Ohtliku ehitise puhul kahju tekitamist eeldatakse ja kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist vääramatu jõu tõttu. Kostja pole tõendanud, et sõidukile Toyota Avensis tekkisid kahjustused mõnel muul viisil. Kostja ei ole tõendanud, et hoone seinakonstruktsioon oleks vastanud ehitusprojektile ja ehitusnormidele, mistõttu võis eeldada paneelide alla kukkumist ja tegu oli ohtliku ehitisega. Tuult sündmuskohal Lasnamäel ei mõõdetud. Lasnamäe asub Piritast 3 km võrra sisemaal ning seal tuule tugevus langes. Keskmise tuule tugevust Harkus 11,9 m/s ei saa lugeda erakorraliseks.
27.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagejad ei ole tõendanud sõiduki Toyota Avensis kahjustamist nimelt XXX hoonelt soojustuspaneelide alla kukkumise tõttu. Sõiduauto esi- ja tagastange kahjustused ei ole iseloomulikud soojustustahvlitega tekitatavatele kahjustustele. Lisaks põhjustas paneelide alla kukkumise hoonelt ebatavaliselt tugev tormituul. Kuigi XXX hoone läheduses said kahjustusi teised sõidukid, ei ole hagejad tõendanud vaidlusaluse sõiduki
kahjustamist sama hoone juures. XXX OÜ esindaja ei võimaldanud kostja töötajatel sõidukit üle vaadata, kui talle hakati esitama küsimusi sõiduki tagumise stange vigastuste kohta. Samuti leidis kostja, et kui ta on kohustatud kahju hüvitama, kuulub kahju hüvitis vähendamisele.
28.VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
29.Suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest tekkivat vastutust reguleerib üldnormina VÕS § 1056. VÕS § 1056 lg 1 sätestab, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1056 lõikest 2 tuleneb, et asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas.
30.Erinevalt kahju õigusvastasest tekitamisest ei ole riskivastutuse puhul vaja tuvastada vastutava isiku tegu, vaid piisab, kui suurema ohu allikale iseloomulik kõrgendatud oht realiseerus suurema ohu allika valitsemise käigus. Suurema ohu allikale iseloomuliku ohu realiseerumine tähistab sündmuste ahelat, mis toob kaasa kannatanu kahjustamise suurema ohu allikale tüüpilise ohu tagajärjel. Üheks vastutust välistavaks asjaoluks on kahju tekkimine vääramatu jõu tõttu. Suurema ohu allikaks on asi või tegevus, mis teatud tunnuse tõttu kätkeb endas kõrgendatud ohtu ümbruskonnale, mida ei õnnestu vastava asja kasutamise või tegevuse teostamise käigus vältida isegi kõrgendatud hoolsus- ja ettevaatusabinõusid järgides.
31.Erinevalt deliktilisest vastutusest ei kontrollita riskivastutuse puhul põhjuslikku seost vastutava isiku teo ning tekkinud kahju vahel, vaid kontrollitakse, kas kahju on tekkinud suurema ohu allika tagajärjel ehk kontrollitakse põhjuslikku seost suurema ohu allikast nähtuva tüüpilise ohu ning kannatanul tekkinud kahju vahel. Riskivastutus tekib, kui kaitstud õigushüve kahjustamine toimus suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel. Kahju peab olema tekkinud just selle ohufaktori tõttu, mille pärast peetakse vaadeldavat asja või tegevust suurema ohu allikaks.
32.Antud juhul väitsid hagejad, et sõidukile Toyota Avensis tekkis kahju XXX hoonelt alla kukkunud soojustustahvlite tõttu, mida tuul õues ringi keerutades paiskas vastu pargitud sõidukit. Seega tuleb kostja kui hoone omaniku vastutuse tuvastamiseks kindlaks teha, kas esines põhjuslik seos soojustuse tükkide alla kukkumise ning sõiduki kahjustumise tagajärjel. Oma olemuselt on aga ehitiselt selle osade alla kukkumise näol tegemist riskivastutuse erijuhtumiga. Hagejad viitasid hagiavalduse esitamisel korraga nii VÕS §-le 1058 kui ka VÕS §-le 1059. Kohus ei nõustu hagejate käsitlusega, et mõlemad normid on käesoleva vaidluse puhul kohaldatavad ning et XXX ehitise näol oli tegemist ohtliku ehitisega.
33.VÕS § 1058 lg 1 sätestab, et ehitise omanik vastutab selles toodetava, ladustatava või edastatava energia või tule-, kiirgus- või plahvatusohtlike, mürgiste või sööbivate või keskkonnaohtlike ainete tõttu või muul põhjusel ehitisest lähtuva erilise ohu tagajärjel tekkinud kahju eest. Asja omanik vastutab asjast lähtuva tule-, kiirgus- või plahvatusohtlike, mürgiste, söövitavate või keskkonnaohtlike omaduste tõttu või muul põhjusel asjast lähtuva erilise ohu
tagajärjel tekkinud kahju eest. VÕS § 1058 lg 2 näeb ette, et kui ohtlik ehitis või asi võis kahju põhjustada, eeldatakse, et kahju põhjustati ehitisest või asjast lähtuva erilise ohu tagajärjel. See ei kehti, kui ehitist või asja on nõuetekohaselt käitatud ja käitamine ei olnud häiritud.
34.Seda, kas mõni ehitis on nimelt ohtlik ehitis, tuleb tuvastada VÕS § 1058 lõikes 1 loetletud tunnuste alusel. Kuigi tegemist on lahtise loeteluga, saab VÕS § 1058 normi mõtte ja eesmärgi kohaselt pidada ohtlikuks sellist ehitist, millest lähtub mingi eriline oht ka siis, kui ehitis ise on rajatud nõuetekohaselt. Käesolevas asjas on hagejad XXX hoonet pidanud ohtlikuks ehitiseks ainuüksi seetõttu, et kinnistuskonstruktsioonide nõrkuse tõttu kukkusid tuule toimel sellelt alla soojustuspaneelid. Kohtu hinnangul ei ole kirjeldatud juhtumil tegemist mitte ohtliku ehitisega, vaid olukorraga, mida reguleerib teine riskivastutuse erikoosseis ehk VÕS § 1059. Ainuüksi asjaolust, et tavaliseks elumajaks ehitatud ning sellisena kasutatavast elamust kukuvad alla mõned selle osad, ei muuda ehitist ohtlikuks. Samuti ei muuda ehitist ohtlikuks see, kui pärast hoone osade alla kukkumist piiratakse ligipääsu hoonele või vähemalt tuleks seda teha Tallinna heakorra eeskirjade kohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et XXX hoone näol oli tegemist tavalise elumajaga, mis tavalistes tingimustes ei kujutanud endast ühegi isiku jaoks ohtu. Seetõttu ei kuulu käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele mitte VÕS § 1058, vaid VÕS § 1059.
35.VÕS § 1059 sätestab, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Seega on antud erinormi puhul tegemist tüüpilise ohu realiseerumisega juhul, kui ehitiselt kukub midagi alla või sellelt midagi eraldub ja alla kukkunud või eraldunud osad tekitavad alla langemise tõttu kahju.
36.Käesolevas asjas lasus hagejatel kohustus tõendada, et sõiduk Toyota Avensis sai kahjustada tüüpilise riskivastutuse ohu realiseerumise tõttu ehk seetõttu, et XXX hoonelt kukkusid alla soojustuse tükid. Riigikohus on rõhutanud, et riskivastutuse puhul peab üldjuhul hageja tõendama põhjusliku seose olemasolu suurema ohu allikale iseloomuliku riski ja kahju vahel (RK TKo 3-2-1-169-10, p 13).
37.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja XXX OÜ ja teise hageja õiguseellase XXXA/S Eesti filiaali vahel oli sõlmitud autokindlustuse poliis nr XXX (toimiku 1. kd, lk 6-7), mille kohaselt oli ajavahemikul 13.07.2013.a kuni 12.07.2014.a kindlustatud sõiduk Toyota Avensis, registrimärgiga XXX. Kindlustuslepingu kohaselt oli kindlustusvõtja omavastutuse suuruseks 191 eurot kindlustusjuhtumi kohta. Iseenesest pooled kindlustuslepingu olemasolu ja omavastutuse suuruse üle ka ei vaidle.
38.Hageja õiguseellane XXXA/S Eesti filiaal koostas XXXAS-lt saadud informatsiooni alusel 16.12.2013.a sõiduki remondikalkulatsiooni (toimiku lk 8-16), mille kohaselt pidi sõiduki Toyota Avensis plekitöödeks, plastiremondiks, varuosadeks ja värvimiseks kokku kuluma 2 839,46 eurot koos käibemaksuga. XXXAS 14.02.2014.a e-kirjast (toimiku lk 17) nähtub, et sõiduki remondi käigus avastati esitulede kinnituskõrvade murdumine õnnetusjuhtumi tagajärjel. Seetõttu oli vajalik kinnituskõrvade vahetamine ja remondi maksumus suurenes 54,18 euro võrra. AS XXX poolt kindlustusvõtjale XXX OÜ-le esitatud arve nr XXX (toimiku lk 18-19) kohaselt kulus sõiduki remondiks kokku 2 785,28 eurot (koos käibemaksuga). Ilma käibemaksuta oli remondi maksumuseks 2 321,07 eurot. Kindlustusandja tasus arve summas 2 130,07 eurot (toimiku lk 20). Seega on hagejad tõendanud, et sõidukile tekkis kahju, mille 2130,07 euro ulatuses hüvitas kindlustusandja.
39.08.04.2014.a esitas hageja õiguseellane XXXA/S Eesti filiaal kostjale nõude 2346,07 euro hüvitamiseks (toimiku lk 21-22). Kahju nõudes oli remondi maksumusele summas 2 130,07
eurot lisatud teise hageja XXX OÜ omavastutus summas 191 eurot ning kahju hüvitamisega seotud nõude esitamise kulu 25 eurot. Kostja vastas nõudele 02.06.2014.a (toimiku lk 23-27). Kostja nõustus, et 13.12.2013.a said XXX juures parkinud sõidukid kahjustada hoonelt lahti rebenenud detailide tõttu, kuid kostja leidis, et hagejad ei ole tõendanud sõidukil Toyota Avensis tekkinud vigastuste tekkimise põhjuseid. Samuti leidis kostja, et kahju tekkis tugeva tormituule ehk vääramatu jõu tagajärjel. Kostja vastusele oli lisatud kokkuvõte XXXOÜ poolt koostatud ehitustehnilisest ekspertiisist, mis pidas hoone seina lagunemise peamiseks põhjuseks tugevat puhangulist tormituult. 11.06.2014.a vastas kostja hageja täiendavale nõudele (toimiku lk 26-27), kus ta rõhutas, et ei ole seni keeldunud hageja nõude rahuldamisest, kuid kostja soovib veenduda, et esineb otsene põhjuslik seos kogu sõidukil tekkinud kahjuga.
40.Sõiduki tehnilise passi ärakirjast (toimiku lk 28) ja sellele lisatud juhiloast (toimiku lk 28) nähtub, et hageja XXX OÜ oli sõiduki Toyota Avensis vastutav kasutaja ning sõiduki otseseks kasutajaks oli XXX. XXX tegi 13.12.2013.a kindlustusandjale kahju hüvitamise avalduse (toimiku lk 29-30), milles ta teatas, et 13.12. öösel kukkusid XXX maja seina soojustuse paneelid maha ning kahjustasid sõidukit.
41.Hageja esitatud fotodest, mis olid tehtud kahjustatud sõidukist (toimiku lk 38-63), nähtuvad erinevad kriipimiskahjustused Toyota Avensise paremal küljel, esimesel põrkeraual ja paremal peeglil. Samuti nähtub fotodest, et sõiduki parem põrkeraud on lahti tulnud (fotod lk 49-51) ja parem tagumine tuli on kriimustatud (fotod lk 53-56). Tagumise põrkeraua paremas alumises nurgas on näha otselöögist tingitud vigastus (fotod lk 57-58) ning gabariiditule purunemine.
42.Hageja esitas kohtule enda koostatud skeemi (toimiku lk 135) selle kohta, kuhu oli pargitud enne õnnetuse toimumist kahjustada saanud sõiduk Toyota Avensis. Kostja esitas kohtule enda koostatud skeemi selle kohta, kus paiknesid 13.12.2013.a paneelidest kahjustada saanud sõidukid (toimiku lk 170). Vaidlusalust sõidukit Toyota Avensis antud skeemile kantud ei ole.
43.Harju Maakohtu 13.04.2015.a istungil vande all üle kuulatud hageja XXX OÜ seaduslik esindaja XXX avaldas (toimiku lk 189 pöördel), et ta oli parkinud sõiduki Toyota Avensis XXX maja otsa juurde päev enne õnnetuse toimumist. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et toimiku lk 135 olev plaan kajastab õigesti pargitud sõiduki asukohta. Järgmisel hommikul hoonest väljudes ei märganud ta kohe sõiduki vigastusi. Seadusliku esindaja väiteil andis keegi hoone juures olev mees talle tungivalt märku lahkumiseks. XXX hakkas tööle sõitma ja alles teel olles tekkis tal kahtlus, mistõttu ta peatas sõiduki ja avastas kahjustused. Enne 13.12.2013.a õnnetuse toimumist sõidukil tema sõnul vigastusi ei olnud. Lasnamäe LOV-s käis XXX oma ütluste kohaselt sõidukit küll näitamas, kuid Lasnamäe LOV töötajate ebaviisaka käitumise tõttu ta lahkus sealt ning ühtegi akti sõiduki ülevaatuse kohta temale teadaolevalt ei koostatud. Kuidas täpselt sai kahjustada sõiduki tagumine stange, hageja seaduslik esindaja seletada ei osanud.
44.Tunnistajana üle kuulatud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse linnavara spetsialist XXX(toimiku lk 190) käis enda sõnul sündmuskohta vaatamas 13.12.2013.a siis, kui kahjustada saanud sõidukid olid sealt eemale viidud. Toyota Avensis vigastustega pöördus XXX Lasnamäe Linnaosa Valitsusse 16.12.2013.a. Tunnistaja läks koos XXX sõiduki vigastustega tutvuma. Sõiduki ülevaatusel hakkas kohe silma tagumise põrkeraua sees vigastatud tuli, mis tundus olevat tavalise liiklusõnnetuse vigastus. Kui sõiduki omanikult küsiti, kuidas kaitseraud vigastada sai, ta lahkus koheselt sõiduki ülevaatuselt. Tunnistaja XXX leidis, et sõiduki tagumise põrkeraua kahjustus ei olnud väga värske. Teiste XXX hoone juurde pargitud ja seal kahjustusi saanud sõidukitele tehti ülevaatus ning linn hüvitas kokkuleppel neljale sõidukile tekkinud kahjud. Teistel sõidukitel olid pinnakriipimised, ühel sõidukil oli ära rebitud peegel ning ühel oli vigastatud klaas, millised vigastused olid värsked. Kahele sõiduki omanikule maksis linn vähem, kui nad soovisid, sest nendel sõidukitel oli muid vigastusi, mis ei olnud seotud tormiga. Küsimusele, kas Toyota Avensise tagastange vigastus võis tekkida plekitüki kukkumisest või
mitte, ei osanud aga tunnistaja XXX selget vastust anda. Sellega, et Jüri Vasega oleks käitutud ebaviisakalt, tunnistaja ei nõustunud.
45.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hagejad on tõendanud sõiduki Toyota Avensise parkimise XXX vahetusse lähedusse 13.12.2013.a ning sõidukil kahjustuste tekkimise hoonelt alla kukkunud soojustustahvlite tõttu. Kuigi kostja seadis kahtluse alla selle, kas sõiduk oli üldse enne õnnetust XXX hoone juurde pargitud, on see asjaolu tõendatud hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustele. Kostja ei ole kohtu hinnangul piisavalt põhistanud, miks tema ütlused ei ole usaldusväärsed. Samuti ei ole kostja tõendanud vastupidist ehk seda, et sõiduk Toyota Avensis 13.12.2013.a öösel XXX maja juurde pargitud ei olnud ega saanud kahjustada fassaadi paneelide alla kukkumise tõttu.
46.Kuigi kostja on seadnud kahtluse alla, kas kõik Toyota Avensise kahjustused tekkisid just soojustuspaneelide alla kukkumise tõttu, ei ole kostja tõendanud, et mõni sõiduki kahjustustest ei saanud sellisel viisil tekkida. Ainuüksi asjaolu, et hageja XXX OÜ seaduslik esindaja lahkus sõiduki ülevaatuselt Lasnamäe LOV-s, seda ei tõenda. Kostja on omaks võtnud, et 13.12.2013.a said kahjustada veel neli hoone juurde pargitud sõidukit, kusjuures ühel sõidukil oli ära rebitud peegel ning ühel oli löökkahjustus purustanud klaasi. Seega oli võimalik, et sõidukile tekkis kahju löökkahjustuse näol. Kuigi tunnistajana üle kuulatud XXX avaldas arvamust, et sõiduki tagumise stange vigastus ei tundunud olevat värske, ei osanud ka tema selgelt väita ega kinnitada, et vigastus ei olnud tekkinud fassaadipaneelide alla kukkumise tagajärjel, kus tuul võis lahti rebitud fassaadi tükki õhus ringi keerutada ja vastu sõidukit paisata. Kohus leiab, et olukorras, kus hagejad olid tõendanud sõidukil kahju tekkimise, sõiduki parkimise XXX juures ning sõidukil eelnevate vigastuste puudumise, oleks kostjal tulnud tõendada oma vastuväiteid ehk seda, et vähemalt osa sõidukil tekkinud kahjustustest ei saanud tekkida fassaadipaneelide alla kukkumise tagajärjel. Kostja neid vastuväiteid tõendanud ei ole.
47.Kostja esitatud Keskkonnaagentuuri teatest (toimiku lk 91-93) nähtub, et Lasnamäel otseselt tuule kiirust ei mõõdetud, vaid tuulekarakteristikud olid võetud lähimatest jaamadest ehk Harkust ja Piritalt, mis vastuse järgi pidid iseloomustama Lasnamäed. Vastusele lisatud tabelist tuleneb, et 13.12.2013.a mõõdeti Pirital ajavahemikul kella 00:00-st öösel kuni 07:00ni hommikul maksimaalseks tuule kiiruseks kuni 28,9 m/s (tuule kiirus varieerus seejuures alates 24,3 m/s kuni viidatud kiiruseni). Tuulekiiruse skaala järgi loetakse tuult tugevusega 20,8 m/s kuni 24,4 m/s tormiks, kus hooned purunevad ja puud murduvad. Tuult tugevusega 24,5 m/s kuni 28,4 m/s loetakse tugevaks tormiks ning tuult kiirusega 28,5 m/s – 32,6 m/s loetakse maruks, millega kaasnevad laialdased tormikahjustused.
48.Vaatamata hagejate vastuväidetele leiab kohus, et eelviidatud tõendid tõendavad Lasnamäel 13.12.2013.a öösel vähemalt puhanguti sellise tugeva tuule olemasolu, mida võib pidada tormiks, tugevaks tormiks ja lausa maruks. Hagejate väited selle kohta, et Pirital mõõdetud tuule kiirused ei saa olla omased Lasnamäele ning arvestada tuleb hoopis keskmist tuule kiirust Harkus, on paljasõnalised ja põhistamata. Hagejad ei ole tõendanud, et Lasnamäel 13.12.2013.a öösel tormituult, tugevat tormi või marutuult ei esinenud.
49.VÕS § 1059 alusel vabaneb hoone omanik kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. VÕS §-st 1059 tuleneb seega, et kostja vabaneb kahju hüvitamise kohustusest siis, kui kahju tekkimisel ehk hoone osade alla kukkumisel oli ainsaks põhjuseks vääramatu jõud. Kohus leiab, et iseenesest saab tugevat tormituult ja marutuult pidada vääramatuks jõuks VÕS § 1059 mõistes.
50.Kostja esitas kohtule XXXOÜ koostatud ehitustehnilise ekspertiisi EK-13-12-2013 (toimiku lk 148-169). Ekspertiisiakti kohaselt renoveeriti XXX hoone otsaseina ja teisi akendeta seinaosasid enam kui 15 aastat tagasi, mil soojustus kaeti lainelise plekiga. 13.12.2013.a
tormituulega rebiti otsa seina plekist katted alla, mistõttu tellis Lasnamäe Linnaosa Valitsus ekspertiisi, et selgitada seina lagunemise põhjused, koostada renoveerimisettepanekud ja anda seina taastamise ligikaudne maksumus.
51.Ekspertiisi käigus teostati hoone ülevaatus. XXX hoonel oli soojustatud ka teine külg, kuid sealt ei olnud plekid lahti tulnud, sest tuul oli maja teise otsa poolt. Ülevaatusel selgus, et välisseinte katmisel profiilplekiga olid mitmed puudused. Kasutatud oli nõrku plekist roove suurte profiilplekist tahvlite kinnitamiseks, järgimata Rannila katteplekkide paigaldusjuhendit. Roovide kinnitamisel paneelide külge kasutati liiga väikseid kruvisid ja tüübleid. Seina katteplekid, nurgaplekid ja parepeti plekid olid omavahel nõrgalt seotud, kasutatud oli vaid plekineete ning seda liiga harvalt. Katusekattes oli pragusid hapraks muutunud bituumenkattes, samuti olid osalt lahti katusekatte ülespöörded. Roovide kinnituskruvide tüüblite augud olid nõrgestanud välisseina paneelide välispinna ilmastikukindlust.
52.Katete tormituules varisemise põhjuste hindamisel leidis ekspert, et esmajärjekorras põhjustas selle liiga suure kiirusega puhuv puhanguline tuul. Kuna plekid olid omavahel nõrgalt seotud otsaseina nurkades ja parapeti servaplekiga, tekkis tuulel võimalust hakata katteplekke liigutama ja neid seinast lahti kiskuma. Samuti oli katete varisemise põhjuseks nõrkade plekkroovide kasutamine suurte profileeritud plekist seinakatteplaatide kinnitamiseks ja roovide nõrk kinnitamine hoone raudbetoonist paneelide külge. Lõppastmes leidis ekspert siiski seda, et seina lagunemise peapõhjuseks oli tugev puhanguline tormituul. Nõrk seinakonstruktsioon pidas aastaid vastu küllaltki suurtele tuultele, kuid puhangulisele tormituulele see vastu ei pidanud.
53.Kohus leiab, et ekspertiisiakti kohaselt ei olnud tugev tormituul kui vääramatu jõud ainsaks põhjuseks, miks XXX ehitiselt soojustuse paneelid alla kukkusid. Ekspertiisiaktist nähtub selgelt, et esines kahe teguri koosmõju: tugeva tormituule tõttu ei pidanud paneelid vastu seetõttu, et nende kinnitamise ehituslik kvaliteet ei vastanud täielikult nõuetele. Ekspert on selgelt märkinud, et tavaolukorras pidasid paneelid nõrgale seinakonstruktsioonile vaatamata mitmeid aastaid vastu, ilma lahti tulemata ja ilma kellelegi kahjulikku olukorda tekitamata. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et XXX teisest otsaseinast (kus paneelid olid kinnitatud samasugusel viisil, kuid mis asus tuule eest varjulisemas pooles) soojustuse tükke alla ei kukkunud. Tugeva tormituule mõjusfääris aga andis ühe seina nõrk konstruktsioon järele ja soojustuse tükid kukkusid alla.
54.Kohus leiab, et kuivõrd elamult kukkusid soojustuse paneelid alla kahe teguri koosmõju tulemusena, ei ole kostjal võimalik kahju hüvitamise kohustusest täielikult vabaneda. Küll aga esineb kohtu hinnangul alus kahju hüvitise vähendamiseks. VÕS § 140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohus võib kahju hüvitise piiramisel arvestada ka selliseid asjaolusid, mis ei ole otseselt seaduses kirjas (RK TKo 3-2-1-1-15, p 18).
55.Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kahju tekkis kahe teguri koosmõju tulemusena, on mõistlikult vastuvõetamatu kohustada kostjat kandma kogu kahju, mis paneelide alla kukkumise tagajärjel tekkis. Kohus arvestab seejuures asjaolu, et tegeliku kahju kannataja OÜ XXX oli sõlminud kindluslepingu ning kindlustusandja oli kahju kannatanule suuremas osas juba hüvitanud. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et XXXhoone fassaadi oli soojustatud juba ligikaudu 15 aastat tagasi ning kuni tugeva tormituule tekkimiseni 13.12.2013.a püsis seinakonstruktsioon ilma lahti tulemata, vaatamata selle hiljem tuvastatud ehituslikele puudustele. Kirjeldatud olukorras ei saanud kostja kahju tekkimise võimalusega ette arvestada ega teha toiminguid võimaliku kahju ärahoidmiseks.
56.Kuivõrd kahju tekkis kahe teguri koostoimel, millest üheks on vääramatu jõud, vähendab
kohus kostjalt välja mõistetava kahju hüvitist 50% võrra. Käesolevas asjas ei ole võimalik tuvastada, et kumbki kahju tekkimisele kaasa aidanud teguritest oleks olnud oluliselt määravama tähtsusega kui teine. Kummagi hageja kasuks kostjalt välja mõistetavat hüvitist tuleb vähendada 50 % võrra ja hagejate hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja XXX Eesti filiaali kasuks tuleb kostjalt välja mõista 1065,04 eurot (so 50% summast 2130,07 eurot) ning hageja XXX OÜ kasuks tuleb kostjalt välja mõista 95,5 eurot (so 50% summast 191 eurot).
57.Hageja esitas kohtule ka fotod XXX majast, mis olid tehtud 08.04.2014.a ehk pärast kahju juhtumi toimumist (toimiku lk 64-66), millelt nähtub, et XXX hoone otsaseinas puudusid soojustuse paneelid. Kuivõrd fotod olid tehtud mitu kuud pärast kahju tekitanud sündmust, ei ole kohtu hinnangul tegemist asjakohaste tõenditega ja kohus neid tõendeid eraldi ei hinda.
58.Lisaks põhinõudele palusid hagejad kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Hagejad palusid kostjalt välja mõista viivise alates kahjunõude esitamisest 08.04.2014.a. Seisuga 02.09.2014.a on kindlustusandjast hageja viivisenõue muutunud sissenõutavaks summas 70,39 eurot (viivitatud on 148 päeva). Hageja XXX OÜ viivisenõue on muutunud sissenõutavaks summas 3,15 eurot (viivitatud on 148 päeva). Hagejad palusid kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määra alusel alates 03.09.2014.a kuni nõude täieliku täitmiseni.
59.Kuivõrd kohus rahuldas hagejate nõuded osaliselt, kuuluvad nende viivisenõuded samuti osalisele rahuldamisele. Ajavahemikus 08.04.2014.a (hagejate nõude esitamine) kuni 02.09.2014.a (hagiavalduse täpsustuse esitamine) on kostja viivitanud 148 päeva. Arvestades seadusjärgse viivise määra, on seisuga 02.09.2014.a sissenõuatavaks muutunud viivise summa hageja XXX Eesti filiaali rahuldatud nõudelt 35,15 eurot. Hageja OÜ XXX rahuldatud nõudelt on sissenõutavaks muutunud viivise summa 3,15 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja XXX Eesti filiaali kasuks välja mõista seisuga 02.09.2014.a sisse nõutavaks muutunud viivisena 35,15 eurot ja hageja OÜ XXX kasuks 3,15 eurot. Alates 03.09.2014.a tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni mõlema hageja nõude täieliku rahuldamiseni.
60.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Samuti sätestab VÕS § 163 lg 2, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
61.Käesolevas asjas rahuldas kohus hagi osaliselt. Kostja pakkus 26.01.2015.a istungil kompromissina hagejatele hüvitist summas 1000 eurot, millest hagejad keeldusid. Kohus rahuldas hagi sellesarnases ulatuses, mida pakkus kompromissina kostja. Samas kinnitas kostja 13.04.2015.a istungil, et tal menetluskulud puuduvad. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuivõrd kulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.