Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tasutud

riigilõiv,

jätta

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Ajutine pankrotihaldur võib määruse peale sama tähtaja jooksul samas korras kaevata temale määratud tasu osas. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

Sisulised asjaolud ja menetlusosaliste esitatud väited Võlausaldaja GREY Consulting & Brokerage Services Sp. Z o.o esitas kohtule 19.01.2015 pankrotiavalduse võlgniku OÜ Marseyli suhtes. Avalduse kohaselt tellis võlgnik 02.03.2012 võlausaldajalt kolm veokikoormatäit suhkrut, võlausaldaja täitis tellimuse ja väljastas kolm arvet summas 64 842.75 EUR. Kuivõrd võlgnik debiteeris makse summas 64 440 EUR, anti 05.03.2012 suhkru valdus võlgnikule üle. Järgmisel päeval aga kanti summa panga poolt võlgnikule tagasi, võlgnik maksis üksnes 1000 EUR ning andis 25.04.2012 kinnituse, et võlgneb 63 842.75 EUR. Tänaseni on nimetatud summa tasumata, ühendust võlgnikuga saada ei ole õnnestunud ja pankrotihoiatusele võlgnik ei reageerinud. Võlgniku suhtes on võlausaldaja avalduse alusel algatatud kriminaalmenetlus, mis ei ole jõudnud kaugemale kohtueelse menetluse staadiumist. Lisaks põhinõudele on võlausaldajal viivisenõue pankrotiavalduse esitamise seisuga summas 15 091.93 EUR. Kohus pidas 17.02.2015 eelistungi, millele võlgnik ei ilmunud, kuigi avalduse materjalid ja kohtukutse oli võlgniku poolt kätte saadud. Võlausaldaja taotles ajutise pankrotihalduri nimetamist ning tasus pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määruse alusel x eurot. Kohus määras 05.03.2015 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Andrus Õnniku. Kohtuistung käesolevas asjas toimus 02.04.2015 .

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-15-875 Kohtuistungile võlgnik ei ilmunud, kuigi kutse istungile sai selle postkasti jätmisega lugeda kätteantuks. Kohus vaatas asja sisuliselt läbi võlgniku kohalolekuta. Võlausaldaja jäi oma pankrotiavalduse juurde, nõustus täielikult ajutise halduri aruandes tooduga ning kinnitas, et enne pankrotiavalduse aluseks oleva nõude tekkimist oli võlgnik teinud võlausaldajale veel ühe suhkrutellimuse, mille eest ka maksti. Halduri aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on halduri tuvastatuna võlgu 95 205.09 EUR väärtuses, millest enamiku moodustab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue (üle 78 000 EUR), ülejäänud summa on maksuvõlg, lisaks on teenustasu võlg pangale summas 4.16 EUR. Võlgnik on asutatud 2011.aastal osakapitali sissemakset tegemata ning pärast asutamist on võlgniku juhatuse liikmed ja ainuosanikud olnud korduvalt kriminaalkorras karistatud isikud (J.S. ja praegu Ivo Vonder). Sisuline tegevus toimus vaid 4 kuu jooksul pärast asutamist pangakontole tasutud ja sealt sularahaautomaatidest välja võetud summade näol, viimane tasumine oli Katexx OÜ poolt mais 2012 (nimetatud ettevõtte juhatuse liige on samuti korduvalt kohtulikult karistatud). Pärast seda ei nähtu ettevõttel mingit tegevust ning pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja avaldusel on 27.08.2012 kelmuse kahtlusel algatatud kriminaalmenetlus. Võlausaldaja esitas pankrotiavalduse ka aprillis 2014, kuid ajutist haldurit ei nimetatud, kuna võlausaldaja ei tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks vajalikku summat. Võlgniku praegune juhatuse liige Ivo Vonder on kohtu 19.05.2014 määruse alusel kuulutatud eelmärgitud kriminaalasjas tagaotsitavaks, haldurile teadaolevalt (andmed prokuratuurist) ei ole isikut senini tabatud. Eelnevat arvestades on haldur veendunud, et maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, mille käigus võideti hankija usaldus (esimese võlausaldajale tehtud tellimuse eest maksti korrektselt), saadi enda valdusse suurem kogus kaupa ning jäeti selle eest tahtlikult tasumata. Tervendamist haldur võimalikuks ei pea ning sisuliselt ei ole võlgniku osanikel olnudki huvi ettevõtte maksejõulisuse taastamiseks. Kriminaalasi võlgniku suhtes on algatatud juba 2012.aastal ja selle raames uuritakse ülalviidatud asjaolusid. Senini ei ole kriminaalasjas kellegile kahtlustust esitatud ja sisuliselt aktiivset menetlust ei toimu. Haldur sai kontakti võlgniku eelmise juhatuse liikme ja osaniku J. S., kes selgitas, et ei tea praegusest võlgniku tegevusest midagi. Selgituste esitamise nõude esitas haldur võlgnikule tähitud kirjaga, millele ei vastatud. Haldur on arvamusel, et võlgnik on pankrotisituatsioonis ning kui keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotimenetluse kuludeks piisavaid vahendeid, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu ning määrata halduri tasuks x eurot (x töötundi) ja vajalike kulude katteks (büroo-, side- ja transpordikulud) 55 eurot, millised summad maksta välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud rahast. Halduri taotlusel ning pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 1 ja 2 alusel tegi kohus 06.04.2015 määruse, milles andis asjast huvitatud isikutele (sh võlausaldaja ise, kes pidi tasumist võimalust kaaluma) võimaluse hiljemalt 27.04.2015 tasuda kohtu deposiitkontole 2500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Nimetatud tähtpäevaks keegi kohtu nõutud summat tasunud ei ole. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära halduri seisukoha, arvestades võlausaldaja nõustumist nendega ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse kulude katteks, seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 nimetatud asjaolud. Nimetatud

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-15-875 sätte järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sh puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Tagasivõitmise võimalusi ei ole, kuivõrd sisulist majandustegevust ei toimu. Sellises olukorras, ning arvestades, et ei võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik, ei ole tundnud pankrotimenetluse vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu pakutud summa deposiiti, ei ole mõistlik pankrotihaldurile kohustuse panemine võlgniku tehtud tehingute asjaolude selgitamiseks. Pealegi on võlgniku tegevuse osas kolmandat aastat käimas kriminaalmenetlus. Pankrotimenetlus peab siiski tuginema võlausaldajate initsiatiivile ning pankrotihaldur ei peaks tegema tööd, mille eest ei ole temale tasu maksta võimalik. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas – selle läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on halduri abiga välja selgitanud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku võlakohustused moodustavad ligemale 100 000 EUR, vara puudub. Maksejõuetuse põhjuseks on ilmselgelt kuriteo tunnustega tegu, võlgniku pangakontot on valdavas osas kasutatud erinevate kriminaalse taustaga juhatuse liikmetega ettevõtete poolt raha ülekandmiseks/väljavõtmiseks ning pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja suhtes kuritarvitati tekkinud usaldust, mis saavutati esimese tellimuse eest maksekohustuse korrektse täitmisega. Käesoleva asja menetluse lõpetamiseks tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine ja kustutamine äriregistrist PankrS § 29 lg 8 1. lause järgi, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 määrata senine juhatuse liige Ivo Vonder. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Käesoleval juhul on kohus nõudnud võlausaldajalt ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti x eurot, millises ulatuses on haldur ka oma tasu ja kulutuste hüvitamise taotluse esitanud. Taotlused esitatud tasumäär (x eurot tund) ning kulutuste summa on mõistlikud, kohtul ei ole alust kahelda halduri tehtud töötundides võlgniku varalise olukorra selgitamiseks, päringute tegemiseks ja kohtule aruande koostamiseks (x tundi). Võlausaldaja nõustus kohtuistungil halduri taotlusega tasu ka kulutuste osas ning eelnevast tulenevalt tuleb nimetatud summad – tasu x EUR ja kulutused 55 EUR – välja maksta kohtu deposiiti võlausaldaja poolt tasutud summast. Muud kulud, sh avalduselt tasutud riigilõiv, tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.