XXX (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja XXX (elektronpost XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung menetlus
27.01.2015,
pärast
kohtuistungit
Sarap
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXX(Laid, isikukood XXX) hagiavaldus XXX(XXX, isikukood XXX) vastu järgmises nõudes: 1) ostuhinna 7800 (seitse tuhat kaheksasada) eurot tagastamise nõue; 2) intressi tasumise nõue tagastamisele kuuluvalt ostuhinnalt 7800 (seitsme tuhande kaheksasaja) eurolt perioodi 16.11.2012 - 31.01.2013 eest summas 14,42 (neliteist koma nelikümmend kaks) eurot või alternatiivselt perioodi 16.11.2012-25.05.2014 eest summas 65,71 (kuuskümmend viis koma seitsekümmend üks) eurot; 3) viivise tasumise nõue tagastamisele kuuluvalt ostuhinnalt 7800 (seitsme tuhande kaheksasaja) eurot perioodi 01.02.2013-26.05.2014 eest summas 849,40 (kaheksasada nelikümmend üheksa koma nelikümmend) eurot ning seadusjärgses määras alates 27.05.2014 kuni ostuhinna täieliku tagastamiseni või alternatiivselt seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest 26.05.2014 kuni ostuhinna täieliku tagastamiseni; 4) kahjuhüvitise 244,85 (kakssada nelikümmend neli koma kaheksakümmend viis) eurot tasumise nõue.
3.Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) XXX(XXX, isikukood XXX) kasuks 7697,10 (seitse tuhat kuussada üheksakümmend seitse koma kümme) eurot.
4.Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) XXX(XXX, isikukood XXX) kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude 7632,80 (seitsme tuhande kuuesaja kolmekümne kahe koma kaheksakümne) eurot tasumata osalt alates 26.05.2014.a (kahekümne kuuendast maist kahe tuhande neljateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud XXX(XXX, isikukood XXX) kanda 87,17% (kaheksakümne seitsme koma seitsmeteist protsendi) ulatuses ja XXX(XXX, isikukood XXX) kanda 12,83% (kaheteist koma kaheksakümne kolme protsendi) ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXX (hageja) esitas 26.05.2014 Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) vastu ostuhinna tagastamise, intressi, viivise ja kahju hüvitamise nõudes ning enammakstud ostuhinna tagastamisel põhinevates nõuetes (tl-d 1-17). Kohus jättis hagi 21.08.2014 määrusega käiguta ja andis hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks seitsme päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest (tl-d 55-57). Hagejale toimetati puuduste kõrvaldamise kohtumäärus kätte 27.08.2014 (tl 60). Hageja esitas kohtule 01.09.2014 menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamiseks (tl-d 62-67). Kohus võttis hagi 13.09.2014 menetlusse (tl-d 73-77). Kostja vastas hagile 28.10.2014 (tl-d 118-121). Hageja vastas kostja vastusele 03.12.2014 (tl-d 133-138). Kohtumenetluses on pooled esitanud kohtule korduvalt menetlusdokumente ja hageja esindaja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus on asja arutanud istungil (tl-d 175-176).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. 01.11.2011 sõlmisid Swedbank Liising Aktsiaselts ja hageja järelmaksuga müügilepingu nr XXX, mille punktis 4.1 sätestati, et Swedbank Liising Aktsiaselts kohustub 15 päeva jooksul pärast hageja poolt esimese osamakse ja lepingutasu tasumist, sõlmima kostjaga eseme omandamiseks müügilepingu. Lepingu kohaselt oli lepingu esemeks sõiduk Honda Accord tehasetähisega XXX (edaspidi nimetatud ka vaidlusalune sõiduauto), maksumusega 7800 eurot. 29.10.2012 väljastatud XXX AS sõiduki hindamise aktis nr XXX(XXX hindamisakt) märgiti, et Honda Accord tehasetähisega XXX turuväärtuseks on 7800 eurot. Sõiduki hinna määramisel on kasutatud võrdlusena sarnaste sõidukite müügipakkumisi nii Eestis kui 2 (12)
Saksamaal. Hinna määramisel on eelduseks, et sõiduk on tehniliselt korras ja vastab sõiduki esitleja poolt esitatud andmetele. Hageja hüvitas kostjale Molleri hindamisakti tasu 64 eurot. 02.11.2012 sõlmisid Swedbank Liising Aktsiaselts ja kostja müügilepingu nr XXX (müügileping nr XXX). Müügileping nr XXX tingimustest nähtub järgnev. Kostja on kohustatud vara Swedbank Liising Aktsiaseltsile üle andma hiljemalt 16.11.2012. Vara üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise hetkest läheb Swedbank Liising Aktsiaseltsile üle vara valdus ja juhusliku hävimise riisiko. Swedbank Liising Aktsiaseltsil on õigus esitada kostjale pretensioone vara lepingule mittevastavuse korral ühe kuu jooksul alates vara vastuvõtmisest. 02.11.2012 allkirjastasid Swedbank Liising Aktsiaselts, hageja ja kostja järelmaksuga müügilepingu nr XXX eseme üleandmise-vastuvõtu akti. Sellega võttis hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsi nimel kostjalt vastu sõiduauto Honda Accord tehasetähisega XXX. 02.11.2012 registreeriti vaidlusalune sõiduauto esmakordselt Eestis registreerimismärgiga 610BHP. Registreerimistasu riigilõivu tasus hageja summas 180,85 eurot. 16.11.2012, kui Swedbank Liising Aktsiaselts oli kandnud ostuhinna kostja arveldusarvele, sai hageja XXX auto võtmed kätte. Hageja sai tavapärase ülevaatuse käigus avastatavatest puudustest esmakordselt teada 17.11.2012 või 18.11.2012, pärast seda, kui ta oli saanud kätte autovõtmed. Hageja teavitas neist XXX17.11.2012 või 18.11.2012. 26.11.2012, kui autoga oli läbitud 500-600 kilomeetrit, hakkas mootori veatuli põlema. 06.12.2012 viis hageja sõiduki XXXAS hooldusesse ning sai järgmisel päeval XXXAS-lt telefoni teel informatsiooni, et sõiduk on sellises seisundis, et see peab olema teinud enne müügilepingu nr XXX sõlmimist läbi suure avarii. 07.12.2012 teatas hageja XXXtelefoni teel ilmsiks tulnud sõiduauto puudustest, kuid alates 07.12.2012 ei õnnestunud enam XXXühendust saada. 09.12.2012 teatas hageja kostjale telefoni teel ilmsiks tulnud sõiduauto puudustest, kuid alates 09.12.2012 hagejal ei õnnestunud enam kostjaga ühendust saada. 08.01.2013 tegi XXXAS hagejale sõidukil tuvastatud puuduste kõrvaldamise hinnapakkumise kokku summas 10 855 eurot. Hageja leiab, et selle hinnapakkumise saamisega sai hageja esmakordselt teada sõiduki XXX (vaidlusaluse sõiduauto) kõigist varjatud puudustest. Vastavalt hinnapakkumisele oli vaidlusalusel sõiduautol esimene vasak ja esimene parem lanseron deformeerunud vasakule. Vasakus lanseronis ja esimeses sillatalas tugev murdumise jälg, sillatala rebenenud. Turvavarustus puudulik, roolilukk ei tööta. Vasak esimene sisetiib ja paneeli liitekohad tugevalt korrodeerunud. 22.01.2013 saatis D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS hageja nimel kostjale elektronkirjaga nõude kahju hüvitamiseks summas 14 903,98 eurot ja 01.02.2013 sama nõude tähitud kirjaga. Hageja hinnangul teavitas hageja kostjat suurest osast vaidlusaluse sõiduauto varjatud puudustest ühe kuu jooksul (09.12.2012) alates auto võtmete saamisest 16.11.2012 ning kõigist puudustest igal juhul mõistliku aja jooksul alates nendest teada saamisest. 15.02.2013 vastas kostja, et ei tunnista hageja nõuet. 14.02.2014 väljastas XXXAS arvamuse, milles on täpsemalt selgitatud, millised puudused hagejale müüdud sõidukil selle üleandmise ajal 02.11.2012 olid. Arvamuses on muuhulgas märgitud, et nimetatud sõiduk ei olnud 02.11.2012 sobilik liikluses sõitmiseks. Antud autol on ilmselged märgid lohakast ja ebaprofessionaalsest tööst, mis ei vasta tootja nõuetele. Teisest küljest on osad vead ohtlikud. Hageja on seisukohal ja põhjendab, et kuigi sõiduki XXX (vaidlusaluse sõiduauto) omanikuks on endiselt Swedbank Liising Aktsiaselts, on hagejal õigus esitada kostja vastu müügilepingu nr XXX rikkumisest tulenevaid nõudeid. Hageja on seisukohal ja leiab, et põhjendatud on esitada kostja vastu ostuhinna tagastamise nõue, intressi ja viivise nõue, kahju hüvitamise nõue või alternatiivselt enammakstud ostuhinna tagastamise ning intressi ja viivise nõue.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja on seisukohal, et hagi on alusetu ega kuulu rahuldamisele. Kostja leiab, et hageja nõuded põhinevad väärväidetel ning hagiavaldus on esitatud pahatahtlikult. Hageja kasutab sõidukit ning selle kohta kehtib liikluskindlustus ja sõiduki kasutuskõlblikkus on tõendatud kohustusliku tehnoülevaatuse tegemisega. Tehnoülevaatus on sõidukile tehtud kahel korral 02.11.2012 ja 29.10.2013. Täiendavalt on Maanteameti andmebaasis kinnitus selle kohta, et vaidlusalusel sõidukil on olemas kehtiv liikluskindlustus (esimene liikluskindlustuse leping sõlmiti 02.11.2012 ja teine 02.10.2014). Liikluskindlustuse leping on kohustuslik, kui sõidukit kasutatakse. Hageja on kuni 29.10.2013 sõidukiga läbinud 4791 kilomeetrit. Vaidlusalune sõiduk on kasutuskõlblikus seisundis. 3 (12)
4.27.01.2015 toimus kohtuvaidluses avalik kohtuistung, milles avaldati järgmist. Kohus selgitas kostja esindajale, et kostja vastuväide põhineb sellel, et sõiduk on läbinud ülevaatus ja sellega sõidetakse. Kohtu hinnangul ei ole võimalik võrdsustada asja lepingutingimustele vastavust ja sõiduki vastavust tehnoülevaatusel esitatavatele nõuetele. Kostja esindaja teatas, et sõiduk on vastav tehnonõuetele ja vastab lepingu nõuetele. Pooled avaldasid, et nende vahel puudub vaidlus, et tehnoülevaatus on läbi viidud. Hageja esindaja selgitas, et liisingufirma on andnud nõusoleku lepingust taganemiseks. Millises vormis on nõusolek antud, hageja esindaja ei oska öelda. Hageja on seisukohal, et kohus peab lahendama alternatiivse ostuhinna alandamisel põhineva nõude. Hageja on tõendanud vanaraua väärtust, ostuhinda ja turuhinda. Viimase puhul tugineb hageja esialgsele aktile. Kohus määras, et hiljemalt 30.01.2015 esitavad pooled oma menetluskulude nimekirjad istungiga seoses tekkinud ajakulu kohta. Pooled avaldasid, et nad jäävad oma kirjalike seisukohtade juurde. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Asjaolud, mille üle pooled ei vaidle
5.-
-
Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Hageja ja Swedbank Liising Aktsiaselts sõlmisid 01.11.2012 järelmaksuga müügilepingu nr XXX, millega kohustus Swedbank Liising Aktsiaselts sõlmima müügilepingu, mille esemeks on sõiduauto Honda Accord tehasetähisega XXX ja maksumusega 7800 eurot; Kostja ja Swedbank Liising Aktsiaselts sõlmisid 02.11.2012 müügilepingu nr XXX; Müügilepinguga müüs kostja Swedbank Liising Aktsiaseltsile sõiduauto Honda Accord tehasetähisega XXX ja ostuhinnaga 7800 eurot; 02.11.2012 sõlmis hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsi nimel kostjaga vaidlusaluse sõiduauto üleandmise-vastuvõtu akti; Sõiduauto Honda Accord tehasetähisega XXX tehnoülevaatus on läbi viidud.
Vaidluse puudumise tõttu leiab kohus, et 01.11.2012 järelmaksuga müügilepingu nr XXX ja 02.11.2012 müügilepingu nr XXX sõlmimist ning lepingu eseme (vaidlusaluse sõiduauto) üleandmise-vastuvõtu akti sõlmimist ja tehnoülevaatuse läbi viimist ei ole vastavalt TsMS § 231 lgle 4 vaja tõendada. Muuhulgas on pooled kohtuistungil avaldanud, et vaidlus puudub tehnoülevaatuse läbi viimise kohta (tl 175). Pooltevahelise õigussuhte tuvastamine
6.Swedbank Liising Aktsiaselts ja hageja sõlmisid 01.11.2011 järelmaksuga müügilepingu nr XXX. Nimetatud lepingu punkt 1.1 sätestab, et „lähtudes ostja soovist kasutada tema poolt valitud eset käesolevas järelmaksuga müügilepingu nr XXX (edaspidi järelmaksuga müügileping) märgitud tingimustel ning liisingfirma nõusolekust finantseerida eseme kasutamise võimaldamiseks vajalikku tehingut, sõlmisid liisingfirma ja ostja (edaspidi eraldi või koos vastavalt pool või pooled) käesoleva järelmaksuga müügilepingu.“ Kohtu hinnangul on pooled sõlminud liisingulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 mõistes. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Eeltoodust tulenevalt on hagejal, 01.11.2011 järelmaksuga müügilepingu nr XXX ostja osapool, liisinguvõtja õigused ja kohustused. Swedbank Liising Aktsiaseltsil, kui 01.11.2011 järelmaksuga müügilepingu nr XXX liisingfirma osapool, on liisinguandja õigused ja kohustused. Swedbank Liising Aktsiaselts ja kostja sõlmisid 02.11.2012 müügilepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Honda Accord tehasetähisega XXX ostuhinnaga 7 800 eurot müümine ning seda hageja poolt määratud müüjalt (kostja) liisinguandja Swedbank Liising Aktsiaseltsile. Eeltoodust tulenevalt on kostjal müüja õigused ja kohustused. Müügilepingu nr XXX tingimuste kehtivus 4 (12)
7.Hageja on välja toonud, et müügilepingu nr XXX tingimuste punkt VI alapunkti 2 tuleb tõlgendada selliselt, et see kehtib üksnes tavapärase ülevaatuse käigus avastavate puuduste kohta. Varjatud puudustest, mida sai avastada eriteadmistega isik XXXAS, pidi hageja teavitama VÕS §-s 220 lg 1 sätestatud mõistliku aja jooksul alates varjatud puuduste teada saamisest (tl 8). Müügilepingu nr XXX tingimuste punkt VI alapunkt 2 on sõnastatud järgmiselt: „Ostjal on õigus esitada Müüjale pretensioone Vara Lepingule mittevastavuse korral 1 (sõnadega: üks) kuu jooksul alates Vara vastuvõtmisest“ (tl 26).
8.Kohus peab hindama kohaldatava lepingu kehtivust, sealhulgas peab kohus hindama, kas lepingutingimused on kehtivad. VÕS § 220 lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 106 lg 2 kohaselt on tühine kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda.
9.Kohtu hinnangul on antud juhul lepingutingimus, mis välistab täielikult ostja õigused puuduste ilmnemise korral kasutada õiguskaitsevahendeid, kui puudustest ei teavitata müüjat ühe kuu jooksul pärast vara vastuvõtmist, sõltumata puuduste iseloomust, vastuolus VÕS §-ga 106 lg 2 ning seega tühine. Lisaks on nimetatud lepingu tingimus tühine ebamõistlikult lühikese teatamise tähtaja tõttu (üks kuu vara vastuvõtmisest). Sõiduauto puudused ei ilmne viivitamata pärast sõiduauto valduse saamist. Puuduste ilmnemine sõltub nii sõiduauto kasutamise sagedusest kui ka kasutusintensiivsusest. Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et müügilepingu nr XXX tingimuste punkt VI alapunkt 2 on lepingutingimusena tühine osas, milles see ei võimalda ostjal puuduste korral teatada neist müüjat mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Müügilepingust nr XXX taganemisel põhinevad nõuded
10.Hageja on esitanud puuduste kõrvaldamise 01.09.2014 menetlusdokumendis 02.11.2012 müügilepingust nr XXX taganemisel põhinevad ostuhinna tagastamise, intressi, viivise ja kahju hüvitamise nõuded. Täpsemalt on hageja nimetatud nõuded esitanud järgmiselt. Hageja palub rahuldada järgmised põhinõuded, milleks on mõista kostjalt välja ostuhind 7800 eurot, intress tagastamisele kuuluvalt ostuhinnalt (7800 eurot) perioodi 16.11.2012-31.01.2013 eest summas 14,42 eurot või alternatiivselt perioodi 16.11.2012-25.05.2014 eest summas 65,71 eurot, juhul kui kohus leiab, et ostuhinna tagastamise kohustus muutus sissenõutavaks alates hagiavalduse esitamisest 26.05.2014. Mõista kostjalt välja viivis tagastamisele kuuluvalt ostuhinnalt (7800 eurot) perioodi 01.02.2013-26.05.2014 eest summas 849,40 eurot ning seadusjärgses määras alates 27.05.2014 kuni ostuhinna täieliku tagastamiseni või alternatiivselt seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest 26.05.2014 kuni ostuhinna täieliku tagastamiseni, juhul kui kohus leiab, et ostuhinna tagastamise kohustus muutus sissenõutavaks alates hagiavalduse esitamisest 26.05.2014. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 244,85 eurot (tl-d 65-65). Hageja leiab, et müügilepingust nr XXX taganemisel põhinevate nõuete korral on nõude suuruseks kokku 9552,17 eurot. Hageja on nõuete suuruse saanud liites järgmised summad: tagastamisele kuuluv ostuhind 7 800 eurot + intress perioodi 16.11.2012-31.01.2013 eest summas 14,42 eurot + viivis perioodi 5 (12)
01.02.2013-26.05.2014 eest summas 849,40 eurot + viivis alates 26.05.2014 ühe aasta eest summas 643,50 eurot + kahjuhüvitis summas 244,85 eurot (tl 64).
11.Hageja on seisukohal, et tal on õigus müügilepingust nr XXX taganeda ja sellest tulenevaid nõudeid esitada kostja vastu. Hageja põhjendab, et ta esitas 01.02.2013 kahju hüvitamise nõude esitamisega konkludentselt müügilepingust nr XXX taganemise avalduse ning et hagejat tuleb lugeda müügilepingust nr XXX kehtivalt taganenuks. Hageja leiab, et kostja rikkus müügilepingut nr XXX oluliselt ning vastutab selle eest, mistõttu on müügilepingust nr XXX taganemise eeldused täidetud. Hageja selgitab, et juhul kui kohus ei nõustu hageja sellise käsitlusega, taganeb hageja müügilepingust nr XXX kohtule 26.05.2014 esitatud hagiavaldusega (tl 9). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul täidetud lepingust taganemise eeldused. Kohus tuvastas eelnevalt, et Swedbank Liising Aktsiaselts ja hageja on sõlminud liisingulepingu VÕS § 361 mõistes. Seetõttu peab lähtuma kostjaga sõlmitud müügilepingust taganemisel VÕS §-st 365 lg 2. VÕS § 365 lg 2 sätestab, et liisinguandja õigust müüjaga sõlmitud müügilepingust taganeda on liisinguvõtjal õigus teostada üksnes liisinguandja nõusolekul. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.04.2006 otsuses nr 3-2-1-29-06 märkinud (p 26), et VÕS § 365 lg 2 järgi liisinguvõtjale ette nähtud võimalus müügilepingust taganeda on üksnes liisinguandja nõusolekul. Müügilepingust nr XXX taganemiseks on vaja liisinguandja Swedbank Liising Aktsiaseltsi nõusolekut. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole enne 27.01.2015 kohtuistungit oma kirjalikes seisukohtades välja toonud ega avaldanud, et liisinguandja Swedbank Liising Aktsiaselts on vastava nõusoleku müügilepingust nr XXX taganemiseks andnud. Seega ei saa hageja kirjalikes menetlusdokumentides märgitud asjaoludel müügilepingust nr XXX taganemine tuua kaasa nimetatud lepingu lõppemist ning hagejal ei saa olla ostuhinna tagastamise nõuet ning sellest tulenevaid intressi, viivise ja kahju hüvitamise nõudeid kostja vastu. Kuivõrd hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille kohaselt saab kohus lugeda müügilepingu lõppenuks taganemise tõttu, jätab kohus hagiavalduse müügilepingust nr XXX taganemisel põhinevatel nõuetes rahuldamata.
12.TsMS § 329 lg 2 kohaselt, kui kohus korraldab eelmenetluses korraldava kohtuistungi, peab menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti. Teise menetlusosalise vastuavaldus ning sellega seotud taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada kohtule selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada mõistliku aja jooksul enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti. TsMS § 66 kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Hageja esindaja avaldas 27.01.2015 kohtuistungil, et liisingufirma on andnud nõusoleku müügilepingust taganemiseks. Millises vormis on nõusolek antud, ei osanud hageja avaldada (tl 175). Kohus leiab, et hageja esindaja poolt 27.01.2015 kohtuistungil avaldatud, et liisinguandja Swedbank Liising Aktsiaselts nõusolek müügilepingust nr XXX taganemiseks on olemas, on uus hagi aluseks olev faktiväide, mida kohus ei menetle tulenevalt TsMS §-dest 329 lg 2 ja 66. Hageja on välja toonud kohtuistungil, et kohus peab lahendama alternatiivse ostuhinna alandamisel põhineva nõude. Hageja on tõendanud vanaraua väärtust, ostuhinda ja turuhinda. Viimase puhul tugineb hageja esialgsele aktile (tl 175). Lähtudes hageja avaldatust ja hageja kirjalikest menetlusdokumentidest ning võttes arvesse, et kohus jätab müügilepingust nr XXX taganemisel põhinevad nõuded rahuldamata, lahendab kohus alljärgnevalt hageja alternatiivse nõude. Enammakstud ostuhinna tagastamisel põhinevad nõuded
13.Hageja on esitanud puuduste kõrvaldamise 01.09.2014 menetlusdokumendis alternatiivse nõude, juhul kui kohus jätab hagiavalduse müügilepingust nr XXX taganemisel põhinevatel nõuetel rahuldamata. Täpsemalt on hageja esitanud järgmised enammakstud ostuhinna tagastamisel põhinevad alternatiivsed nõuded. Hageja palub mõista kostjalt välja enammakstud ja tagastamisele 6 (12)
kuuluva ostuhinna summas 7632,80 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja intressi enammakstud ja tagastamisele kuuluvalt ostuhinnalt (7632,80 eurot) perioodi 16.11.2012-25.05.2014 eest summas 64,30 eurot ning hageja palub mõista kostjalt välja viivise enammakstud ja tagastamisele kuuluvalt ostuhinnalt (7632,80 eurot) seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest 26.05.2014 kuni enammakstud ja tagastamisele kuuluva ostuhinna täieliku tagastamiseni (tl 66).
14.Hageja soovib enammakstud ostuhinna tagastamist. Hageja nõude aluseks on müügilepingu rikkumine kostja poolt, mistõttu hageja tugineb vastavale õiguskaitsevahendile, milleks on ostuhinna alandamise kasutamine. Seejuures hinna alandamise avalduseks on hagi (I kd, tl 12, p 3.7.2.3). Kohus selgitab esmalt välja, kas kostja on rikkunud müügilepingut ja andnud üle lepingutingimustele mittevastava (s.o puudustega) asja. Lepingutingimused, millele asi pidi vastama
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Hageja on seisukohal, et sõiduauto Honda Accord tehasetähisega XXX ei vasta lepingutingimustele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus tuvastama, millised olid lepingutingimused, millele sõiduauto Honda Accord tehasetähisega XXX pidi vastama. Kohtu hinnangul ei ole sõlmitud müügilepingutes pooltel sõnaselget kokkulepet selle kohta, millistele omadustele ja kvaliteedile peab vastama vaidlusalune sõiduauto. Seetõttu peab kohus lähtuma seadusest.
16.VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 2 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohtumenetluses esitatud tõenditest nähtuvalt vajab hageja vaidlusalust sõiduautot, et kasutada seda liikluses liiklemiseks. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esitanud vaidlusaluse sõiduauto kasutusotstarbe osas vastuväiteid, mille kohaselt ei pidanud hageja kasutama müügilepingu nr XXX esemeks olevat vaidlusalust sõiduautot liikluses liiklemiseks. Kohtu hinnangul pidi vaidlusalune sõiduauto vastama müügilepingute sõlmimisel vähemalt keskmisele sõiduauto kvaliteedile, mis on vajalik, et kasutada sõiduautot liikluses liiklemiseks.
17.Hageja on seisukohal, et müügilepingu nr XXX esemeks olev sõiduauto Honda Accord tehasetähisega XXX ei vasta keskmisele kvaliteedile. Hageja on viidanud XXXAS arvamusele ja välja toonud, et vaidlusalune sõiduauto ei olnud liikluses sõitmiseks sobilik ning oli kasutamiseks ohtlik. Lisaks on hageja märkinud seda, et vaidlusaluse sõiduki puuduste kõrvaldamise kulud summas 10 855 eurot ületavad oluliselt taastatud sõiduki väärtuse, milleks 02.11.2012 oli kõige enam 7800 eurot. Seega rikkus kostja müügilepingut nr XXX oluliselt (tl-d 6-7). Hageja osundatud XXXAS arvamuses on välja toodud, et vaidlusalune sõiduauto ei olnud 02.11.2012 sobilik liikluses sõitmiseks ja sellel esinesid XXXAS andmetel 02.11.2012 seisuga järgnevad puudused. Autol puudus tehases paigaldatud töötav turvavarustus ehk õhkpadjad, mis õnnetuse korral peaksid sõitjaid kaitsma. Hind ligikaudu 2500 eurot. Sõiduki veermik oli ebaturvaline (sillatala oli remonditud nõuetele mittevastavalt). See on detail, mis reeglina vahetatakse välja uue vastu. Hind ligikaudu 1300 eurot. Mootoripadi oli vigane. Hind ligikaudu 200 eurot. Sõiduki esimene ots oli tugevalt deformeerunud vasakule, lanseronid olid viltu ning esipaneel paigaldatud kehvalt, mis tingis liitekohtade korrodeerumise. See kõik halvendab sõiduomadusi. Hind ligikaudu 1200 eurot. Sõiduki visuaalne kvaliteet halb, esines keskmisest oluliselt madalama kvaliteediga remonditunnuseid. Osad tööd oli teostatud lohakalt ja osad üldse tegemata (näiteks ei ole kasutatud korrosioonikaitsevahendeid), visuaalselt olid värvil näha kehva eeltöö jäljed ehk pinnad ei olnud siledad ja korrektsed. XXXAS 7 (12)
hinnangul võiks keskmiseks kvaliteediks lugeda kahjustunud/rikutud sõlmede korrektset remonti vastavalt tootja juhistele. Antud autol on ilmselged märgid lohakast ja ebaprofessionaalsest tööst, mis ei vasta tootja nõuetele. Teisest küljest on osad vead isegi ohtlikud. Vaidlusaluse sõiduauto vigade kõrvaldamine läheb vastavalt 08.01.2013 XXXAS tehtud hinnapakkumisele maksma 10 855 eurot (tl 43).
18.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt hageja kasutab sõidukit ning selle kohta kehtib liikluskindlustus ja sõiduki kasutuskõlblikkus on tõendatud kohustusliku tehnoülevaatuse tegemisega (tl-d 118-120). Kohtu hinnangul ei ole võimalik võrdsustada asja lepingutingimustele vastavust ja sõiduki vastavust tehnoülevaatusel esitatavatele nõuetele (tl 175). Eeltoodust tulenevalt ei välista kostja vastuväited hageja väiteid, mille kohaselt vaidlusalune sõiduauto ei vastanud lepingutingimustele. Kohtu hinnangul vaidlusalune sõiduauto ei vasta keskmisele kvaliteedile, mis on vajalik, et kasutada sõiduautot liikluses liiklemiseks.
19.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vaidlusalune sõiduauto pidi vastama müügilepingute sõlmimisel vähemalt keskmisele sõiduauto kvaliteedile, mis on vajalik, et kasutada sõiduautot liikluses liiklemiseks. Kohtu hinnangul on hageja XXXAS arvamusega tõendanud, et vaidlusalune sõiduauto ei olnud vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1). Samuti ei olnud nimetatud arvamusest nähtuvalt vaidlusalune sõiduauto vähemalt sellise keskmise kvaliteediga, mis on vajalik, et kasutada sõiduautot liikluses liiklemiseks. Seetõttu esines asja lepingutingimustele mittevastavus. Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku aeg
20.VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. VÕS § 214 lg 2 sätestab, et asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega. Hageja on hagiavalduses väitnud, et sai vaidlusaluse sõiduauto võtmed kätte 16.11.2012 ja enne autovõtmete kätte saamist ei olnud hagejal võimalik autot üle vaadata (tl 8, p 3.3.3.9). Kohtule esitatud järelmaksuga müügilepingu nr XXX eseme üleandmise ja vastuvõtu aktiga loeb kohus tõendatuks, et 02.11.2012 võttis hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsi nimel sõiduauto kostjalt vastu. Nimetatud aktist lähtuvalt on pooled kokku leppinud, et akti kolmepoolse allakirjutamise hetkest lähevad ostjale üle eseme valdus, juhusliku hävimise riisiko ja suurema ohu allika valdaja vastutus (tl 28). Eeltoodust tulenevalt läks sõiduauto Honda Accord tehasetähisega XXX juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko kostjalt hagejale üle 02.11.2012. Kostja vastutuse eelduseks on asja lepingutingimustele mittevastavuse esinemine 02.11.2012 seisuga.
21.Kohtu hinnangul tuleneb asja lepingutingimustele mittevastavuse iseloomust see, et need esinesid 02.11.2012 seisuga. Nähtuvalt kohtule esitatud XXXAS arvamusest pidi lepingutingimustele mittevastavus esinema enne vaidlusaluse sõiduauto hagejale üleandmist. Kohus leidis eelnevalt, et vaidlusalune sõiduauto pidi vastama müügilepingute sõlmimisel vähemalt keskmisele sõiduauto kvaliteedile, mis on vajalik, et kasutada sõiduautot liikluses liiklemiseks. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse sõiduauto puudused, mis on nimetatud XXXAS arvamuses, tekkisid pärast vaidlusaluse sõiduauto valduse üleminekut hagejale. Piisavaks ei saa lugeda kostja vastuväidet, et vaidlusalune sõiduauto on kasutuskõlblikus seisundis ja läbinud tehnoülevaatuse, sest ei ole võimalik võrdsustada vaidlusaluse sõiduauto lepingutingimustele vastavust ja vaidlusaluse sõiduauto vastavust tehnoülevaatusel esitatavatele nõuetele. Seetõttu ei välista kostja vastuväited seda, et vaidlusalusel sõiduautol esinesid lepingutingimustele mittevastavus 02.11.2012 seisuga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lepingutingimustele mittevastavus esines riisiko ülemineku ajal hagejale. Müüjale puudustest teatamise aeg 8 (12)
22.VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Müügilepingu nr XXX tingimuste punkt VI alapunkt 2 kohaselt on ostjal õigus esitada müüjale pretensioone vara lepingule mittevastavuse korral 1 (sõnadega: üks) kuu jooksul alates vara vastuvõtmisest.
23.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et müügilepingu nr XXX tingimuste punkt VI alapunkt 2 on lepingutingimusena tühine osas, milles see ei võimalda ostjal puuduste korral teatada neist müüjat mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohus hindab, kas hageja teatas kostjat puudustest mõistliku aja jooksul alates vara vastuvõtmisest 02.11.2012. Hageja väidab, et viis 06.12.2012 sõiduki XXXAS hooldusesse ning sai järgmisel päeval XXXAS-lt telefoni teel informatsiooni, et sõiduk on sellises seisundis, et see peab olema teinud enne müügilepingu nr XXX sõlmimist läbi suure avarii. 09.12.2012 teatas hageja kostjale telefoni teel ilmsiks tulnud sõiduauto puudustest, kuid alates 09.12.2012 hagejal ei õnnestunud enam kostjaga ühendust saada (tl 4-5). Hageja esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et 08.01.2013 tegi XXXAS hagejale sõidukil tuvastatud puuduste kõrvaldamise hinnapakkumise kokku summas 10 855 eurot. 22.01.2013 saatis D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS hageja nimel kostjale elektronkirjaga vaidlusaluse sõiduauto puuduste osas nõude kahju hüvitamiseks summas 14 903,98 eurot ja 01.02.2013 sama nõude tähitud postiga (tl 5, 32-39). Kostja ei ole esitanud tõendeid, s.h andnud ütlusi, mis lükkaks ümber hageja väited helistamise aja kohta ning kahju hüvitamise nõuete esitamise elektronkirjaga ja tähitud postiga. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks hageja helistamise kostjale vaidlusaluse sõiduauto puuduste osas 09.12.2012 ja vaidlusaluse sõiduauto puuduste osas kahju hüvitamise nõude saatmise elektronkirjaga 22.01.2013 ja tähitud postiga 01.02.2013.
24.Kohtu hinnangul sõiduauto puudused ei ilmne viivitamata pärast sõiduauto valduse saamist. Puuduste ilmnemine sõltub nii sõiduauto kasutamise sagedusest kui ka kasutusintensiivsusest. Kohus on hageja menetlusdokumendis esitatud väidete põhjal seisukohal, et sõiduauto Honda Accord tehasetähisega XXX keskmistele kvaliteedinõuetele mittevastavusest (sh mittevastavusest liikluses liiklemiseks) sai hageja teada 06.12.2012 järgneval päeval. Täpsemad puudused selgusid pärast XXXAS poolt hinnapakkumise tegemist 08.01.2013. Hageja teatas vaidlusaluse sõiduauto puudustest kostjale 09.12.2012. Seejuures arvestab kohus, et täpsemad puudused selgusid 08.01.2013, mis tegi võimalikuks hagejal teatada kostjale puudustest ja nõuda kostjalt puuduste kõrvaldamist. Kohtu hinnangul on sõiduauto Honda Accord tehasetähisega XXX lepingutingimustele mittevastavusest teatamine kostjale toiminud mõistliku aja jooksul. Müügilepingu nr XXX järgse ostuhinna alandamise avaldus
25.VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
26.Hageja on esitanud kostja vastu VÕS § 112 lg 1 järgse ostuhinna alandamise avalduse, kusjuures hageja alandab hagiavalduse esitamisega ostuhinna kuni 167,20 euroni (tl 12, p 3.7.2.3). VÕS § 112 lg 1 kohaselt ja kooskõlas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.02.2012 otsusega nr 3-2-1156-11 (p 18), on ostuhinna alandamiseks vajalikud järgnevate eelduste esinemine. Müügileping nr XXX on kehtiv. Kohus leiab, et nimetatud eeldus on täidetud, sest on eelnevalt tuvastanud, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille kohaselt saab kohus lugeda müügilepingu nr XXX lõppenuks taganemise tõttu. Müüja on täitnud oma kohustuse mittekohaselt, eelkõige andnud üle müügilepingu nr XXX tingimustele mittevastava (s.o puudustega) asja (VÕS §-d 77 ja 217). Kohus leiab, et nimetatud eeldus on täidetud, sest on eelnevalt tuvastanud, et vaidlusalusel sõiduautol esines 9 (12)
lepingutingimustele mittevastavus. Müüja vastutab vaidlusaluse sõiduauto puuduse eest. Kohus leiab, et nimetatud eeldus on täidetud, sest on eelnevalt tuvastanud, et lepingutingimustele mittevastavus esines riisiko ülemineku ajal hagejale ja lepingutingimustele mittevastavusest teatamise piirav üldtingimus on tühine ning mittevastavusest teatamine on kostjale toiminud mõistliku aja jooksul. Müüja ei ole puudust kõrvaldanud või on ostja sellest õigustatult keeldunud (VÕS § 112 lg 5, § 224 p-d 1 ja 2). Kohus leiab, et nimetatud eeldus on täidetud, sest kostja ei ole puudusi kõrvaldanud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul ostuhinna alandamiseks vajalikud eeldused täidetud. Seega saab hageja esitada kostja vastu müügilepingu nr XXX järgse ostuhinna alandamise avalduse. Järgnevalt hindab kohus, kas hageja alandatud ostuhind kuni 167,20 euroni on põhjendatud.
27.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 08.02.2012 otsuse nr 3-2-1-156-11 (p 23) ja 30.11.2005 otsuses nr 3-2-1-131-05 (p 20) märkinud ,et alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) * lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus).
28.Hageja on välja toonud, et novembris 2012 oli sõiduki XXX(Honda Accord tehasetähisega XXX) tegelik väärtus koos puudustega 167,20 eurot. Hageja leiab, et sõiduki väärtus koos puudustega on võrdsustatav vanaraua väärtusega, mille kohta hageja esitas vanaraua hinnakirja (tl 49). Hageja hinnangul võttes aluseks sõiduki kaalu, milleks on 1672 kg ning vanaraua hinna 100 eurot 1 tonni kohta, kujuneb sõiduki hinnaks 167,20 eurot (1,672 * 100 eurot = 167,20 eurot). Seega hageja hinnangul Riigikohtu valemi järgi on alandatud hinnaks 167,20 eurot (167,20 eurot * 7 800 eurot / 7 800 eurot = 167,20 eurot). Seega leiab hageja, et vaidlusaluse sõiduauto tegelik väärtus koos puudusega on 167,20 eurot; turuhind 7800 eurot ja kokkulepitud hind (ostuhind) 7800 eurot. Nimetatud hindade järgi on hageja saanud alandatud hinna. Hageja nõuab makstud hinna ja alandatud hinna vahe tagastamist. Võttes arvesse, et hageja on kohtumenetluses esitanud sõlmitud müügilepingud (tl 21-27) ja vaidlusaluse sõiduauto hindamise akti (tl 18), loeb kohus tõendatuks vaidlusaluse sõiduauto lepingus kokkulepitud hinna ja lepingu eseme väärtuse ilma puudusteta.
29.Kohtu hinnangul on müügilepingu eseme (vaidlusaluse sõiduauto) väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) vähemalt 167,20 eurot ja sellelt arvutatud alandatud hind 167,20 eurot, sest kohtule esitatud XXXAS arvamuse ja 08.01.2013 hinnapakkumise kohaselt vaidlusaluse sõiduauto kõikide puuduste parandamine läheks maksma 10 855 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja faktiväidetele vaidlusaluse sõiduauto väärtuste kohta, samuti ei ole kostja tõendanud vastupidist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on hageja alandatud ostuhind 167,20 euroni. Hageja nõuete lahendamine
30.Müügilepingust nr XXX taganemisel põhinevad nõuded on kohus eelnevalt jätnud rahuldamata, sest hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille kohaselt saab kohus lugeda müügilepingu lõppenuks taganemise tõttu.
31.Hageja on esitanud puuduste kõrvaldamise 01.09.2014 menetlusdokumendis alternatiivse nõude, juhul kui kohus jätab hagiavalduse müügilepingust nr XXX taganemisel põhinevatel nõuetel rahuldamata. Täpsemalt on hageja esitanud järgmised enammakstud ostuhinna tagastamisel põhinevad alternatiivsed nõuded. Hageja palub mõista kostjalt välja enammakstud ja tagastamisele kuuluva ostuhinna summas 7632,80 eurot (VÕS §-d 112 lg 3, 189 lg 1). Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja intressi enammakstud ja tagastamisele kuuluvalt ostuhinnalt (7632,80 eurot) perioodi 16.11.2012-25.05.2014 eest summas 64,30 eurot (VÕS § 189 lg 1) ning hageja palub mõista kostjalt välja viivise enammakstud ja tagastamisele kuuluvalt ostuhinnalt (7632,80 eurot) seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1) alates hagiavalduse esitamisest 26.05.2014 kuni enammakstud ja tagastamisele kuuluva ostuhinna täieliku tagastamiseni (tl 66). Hageja leiab, et tema alternatiivsete nõuete puhul on nõuete suuruseks kokku 8 326,81 eurot, mis kujuneb liites järgmised summad: 10 (12)
enammakstud ostuhind 7632,80 eurot + intress perioodi 16.11.2012-25.05.2014 eest 64,30 eurot + viivis alates 26.05.2014 ühe aasta eest 629,71 eurot (tl 65).
32.VÕS § 112 lg 3 sätestab, et hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Hageja nõuab makstud hinna ja alandatud hinna vahe tagastamist, mistõttu on enammakstud ja tagastamisele kuuluv ostuhind 7632,80 eurot (7800 eurot - 167,20 eurot). Kohus leiab, et enammakstud ostuhinna tagastamise nõue kuulub rahuldamisele.
33.VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause kohaselt tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Intressi nõue kuulub rahuldamisele enammakstud ja tagastamisele kuuluvalt ostuhinnalt (7632,80 eurot) perioodi 16.11.2012-25.05.2014 eest summas 64,30 eurot.
34.VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivise nõue kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 esimeses lauses ettenähtud ulatuses enammakstud ja tagastamisele kuuluva ostuhinna 7632,80 eurot tasumata osalt alates hagi esitamisest 26.05.2014 kuni enammakstud ja tagastamisele kuuluva ostuhinna täitmiseni.
35.-
Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt järgmiste nõuete täitmist: enammakstud ja tagastamisele kuuluv ostuhind 7632,80 eurot; intressi nõue 64,30 eurot; viivise nõue võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 esimeses lauses ettenähtud ulatuses enammakstud ja tagastamisele kuuluva ostuhinna 7632,80 eurot tasumata osalt alates hagi esitamisest 26.05.2014 kuni enammakstud ja tagastamisele kuuluva ostuhinna täitmiseni.
Kokku on hageja raha tasumise nõude suurus 8326,81 eurot. Kostja on avaldanud, et hagejal ei ole tema vastu nõuet, sest hagi on alusetu ega kuulu rahuldamisele (tl 118). Kohus on seisukohal, et kostja poolt menetluses avaldatust nähtub kostja positsioon, mille kohaselt tuleb jätta hagi tervikuna rahuldamata. Kohus on seisukohal, et kostja on esitanud oma kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite. Kohus on seisukohal, et kostjal ei ole õigus keelduda nõude rahuldamisest 8326,81 euro ulatuses. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 8326,81 euro tasumist. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8326,81 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jättis hagi 9552,17 euro tasumise nõudes rahuldamata. Kohus rahuldas alternatiivse 8326,81 euro tasumise nõude.
11 (12)
Kohus rahuldas hagi 87,17% (8326,81 eurot) ulatuses ning jättis hagi 12,83% (1225,36) ulatuses rahuldamata. Kohus jätab sellest tulenevalt menetluskulud 12,83% ulatuses hageja kanda ja 87,17% ulatuses kostja kanda.
37.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtulahendi tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel lahendada hagiavalduse, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistab hagi kohta otsuse tegemist. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.