2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXXAS-lt välja XXX kasuks menetluskulud summas 5 339,87 eurot.
3.Jätta XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 5 647,61 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused
1.
Harju Maakohus rahuldas 31.10.2013.a otsusega XXX hagi XXXAS vastu ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.04.2014.a otsusega maakohtu 31.10.2013.a otsuse lõppjärelduses muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Riigikohus jättis 15.09.2014.a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
2.Kohtulahend jõustus 15.09.2014.a. XXX esindaja esitas 14.10.2014.a taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad riigilõivus 850 eurot, OÜ Advokaadibüroo Eversheds Ots ja Co poolt osutatud õigusabist summas 9 581 eurot ning tõlkekuludest summas 556,48 eurot. Eelnimetatud summad sisaldavad käibemaksu. Hagejale on õigusabi osutatud 79h 35min ulatuses tunnihinnaga 81,60
– 134,98 eurot (käibemaksuga). Hageja menetluskulud on kokku 10 987,48 eurot. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning märgib, et ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on hagejal õigus nõuda menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja vastuväited hageja avaldusele
3.Kostja hinnangul ei ole menetluskulud esitatud mahus vajalikud ja põhjendatud. Samuti ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud ühtki muud dokumenti, mis võimaldaks kohtul veenduda kulude vajalikkuses ja ühtlasi nende kantuses (praktikas on tavaline, et esitatakse advokaadibüroo arved ja spetsifikatsioonid). Teisisõnu ei ole võimalik kontrollida kulude põhjendatust TsMS § 175 mõttes. Kuivõrd kuludokumente ei ole esitatud, siis on kostja seisukohal, et hagejal ei ole tekkinud õigusabi eest tasumise kohustust. Tasumise kohustus ei teki menetluskulude taotluses näidatud nimekirjast ega selle esitamisest kohtule. Kirjeldatud olukorras taotleb kostja, et kohus kohustaks hagejat kooskõlas TsMS § 174 lg 5 esitama tõendid, mis kinnitaksid menetluskulude reaalset kandmist praeguses tsiviilasjas. Vastasel korral ei ole kulude kantus asjas kontrollitav ja nende väljamõistmine põhjendamatu.
4.Hageja väidab, et kasutas mõningate dokumentide koostamisel XXX abi, kes ei olnud hagiavalduse koostamise hetkeks vandeadvokaadi abi eksamit teinud ja kelle tunnihinne oli seetõttu odavam. Esiteks, ei ole XXX olnud menetluses kostjale teadaolevalt esindajaks, vähemalt ei nähtu tema esindajaks olek ühestki menetlusdokumendist. Teiseks, Advokatuuriseaduse § 40 lg 3 järgi advokaadibüroo kaudu või vahendusel ei või õigusteenust osutada isikud, kes ei ole advokatuuri liikmed. Seega ei ole advokatuuri liikmeks mitte oleva isiku kasutamine kohtuasjas dokumentide koostamiseks põhimõtteliselt võimalik. Järelikult ei saa menetlusdokumentide koostamisega seotud kulusid välja mõista kostjalt, kui dokumentide koostamisega tegeles mõni teine isik kui advokaat.
5.Hagiavaldus on koostatud kokku 5- lehel, sellest sisulist osa on 3 lk. Hagi aluseks olevad faktid on loetletud vähem kui 1- lehel, õiguslik käsitlus on esitatud 2- lehel, kuid samas tsiteerib hageja selles osas üksnes lepingu punkte ja esitab nõude rahalise arvestuse, kuid sisuline õiguslik käsitlus puudub dokumendis üldse. Hagiavalduses ei ole viidet mitte ühelegi materiaalõigusnormile. Sellise hagiavalduse koostamiseks ei saa kuluda 8 tundi.
6.Osaliselt põhjendamatu on ajakulu (10.09-11.10.2012) kostja vastusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks kokku 8 tundi 50 minutit. Vastus on koostatud 4-l lehel (sisulist osa 3 lk), millest valdava osa moodustavad juba korratud argumendid ja osalt menetluslikud väited. Sellise arvamuse koostamiseks ei saa kuluda 8 tundi 35 minutit.
7.05.12.2012.a istungi ettevalmistamiseks põhjendatud ajakuluks saab konkreetse menetluse mahtu esimese istungi toimumise (05.12.2012.a) hetkeks arvestades pidada mitte enam kui 1 tund.
8.30.01.2013.a vastuhagi analüüs 2 h 15 minutit ei ole põhjendatud ajakulu praeguse tsiviilasja menetluses, kuna vastuhagi eraldati eraldi menetlusse, mis ei ole lõppenud.
9.Kohtule täiendava seisukoha koostamiseks ja nõude materiaalõiguse aluse täpsustamiseks 31.12.2012.a ja 06.01.2013.a kulunud aega 6 tundi ei ole sellises mahus põhjendatud, arvestades, et materiaalõigusliku aluse analüüs pidanuks sisalduma hagiavalduses. Samuti ei ole tegemist eriti mahuka menetlusdokumendiga (valdavalt varasemalt kasutatud teksti ning mõned viited normidele).
10.Hageja on 26.08.2013 – 02.09.2013.a kulutanud kokku 17 tundi kostja täiendava vastuse analüüsiks (1 h) ja hageja täiendava seisukoha koostamiseks (16 tundi). Põhjendatud on aeg
vastuse analüüsiks. Kuid täiendava seisukoha koostamine on aset leidnud hageja omal initsiatiivil olukorras, kus pooled olid juba korduvalt menetlusdokumente vahetanud. Ajakulu sellises ulatuses ei ole vajalik ja põhjendatud TsMS § 175 lg 1 tähenduses.
11.Kohtuistungiks ettevalmistamisele on 04.10.2013.a – 04.07.2013.a kulunud kokku 9 tundi 45 minutit. Lisaks on 07.10.2013.a kuluna eraldi näidatud kohtuistungiks ettevalmistuseks ja osalemiseks kokku 8 tundi 35 minutit. Selline ettevalmistus- ja osaluse aeg on põhjendamatu ja ülepaisutatud. Istung ise kestis protokollist nähtuvalt kokku vaid 2 tundi 45 minutit.
12.Hageja on 18.12.2013.a kuni 30.12.2013.a näidanud ajakuluna 10 tundi apellatsioonikaebuse vastuse koostamisele. Kuivõrd hageja on oma vastuses peamiselt korranud juba varasemalt maakohtu menetluses esitatud seisukohti, siis pole ajakulu sellises ulatuses põhjendatud. Kohtu põhjendused
13.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamisel ja selle menetlusse võtmisel kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtulahend jõustus 15.09.2014.a. XXX esindaja esitas 14.10.2014.a taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus TsMS § 174 lg 3 ja lg 6 nõuetele.
14.TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Harju Maakohus toimetas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostjale kätte 28.10.2014.a. Kohus andis kostjale võimaluse 7 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja esitas vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele 04.11.2014.a tähtaegselt.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulu on TsMS § 138 lg 2 kohaselt ka riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
16.Käesoleval ajal kehtiv TsMS § 174 lg 8 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
17.Kostja on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele esitanud põhimõttelise vastuväite, mille kohaselt abistas hagejat mõningate dokumentide koostamisel Kaarel Berg, kes ei olnud hagiavalduse koostamise hetkeks vandeadvokaadi abi eksamit teinud ja kelle tunnihinne oli seetõttu odavama. Advokatuuriseaduse § 40 lg 3 järgi advokaadibüroo kaudu või vahendusel ei või õigusteenust osutada isikud, kes ei ole advokatuuri liikmed. Kohus selgitab, et advokaadibüroode praktikas on tavapärane, et vandeadvokaati abistab dokumentide ettevalmistamisel õiguslikku kõrgharidust omav või kõrgharidust omandav büroo töötaja – jurist, assistent. Kuid dokumentide korrektse koostamise ning esitamise eest vastutab esindatava lepinguline esindaja, kes vastab advokatuuriseaduse § 22 nõuetele. Antud tsiviilasjas esitatud hagiavaldusest nähtub, et hagiavalduse on esitanud ning allkirjastanud hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Lauri Liivat. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja vastuväite tähelepanuta.
18.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja menetluskuluks on riigilõiv kogusummas 850 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 850 eurot (I kd, tl 29, maksekorraldus). Seega on vastava kulu kandmine tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
19.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja ning dokumentide tõlkimise kulude põhjendatust ja vajalikkust. Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes summas 9581 eurot (käibemaksuga) ning dokumentide tõlkimise kuludes 556,48 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabi osutatud 79h 35min ulatuses tunnihinnaga 81,60 – 134,98 eurot (käibemaksuga).
20.Hageja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja esindajal on hagiavalduse koostamisele kulunud 31.05.2012.a, 07.06.2012.a, 08.06.2012.a ning 26.07.2012.a kokku 8 tundi. Kostja hinnangul on hagiavaldus koostatud kokku 5- lehel, sellest sisulist osa on 3 lk. Hagi aluseks olevad faktid on loetletud vähem kui 1- lehel, õiguslik käsitlus on esitatud 2- lehel, kuid samas tsiteerib hageja selles osas üksnes lepingu punkte ja esitab nõude rahalise arvestuse, kuid sisuline õiguslik käsitlus puudub dokumendis üldse. Hagiavalduses ei ole viidet mitte ühelegi materiaalõigusnormile. Sellise hagiavalduse koostamiseks ei saa kostja hinnangul kuluda 8 tundi. Kohus hinnanud hagiavalduse sisu ja mahtu (sisuline osa ca 3 lk) ning esitatud tõendite sisu ning mahtu (sisuline osa ca 16 lk) ei pea põhjendatuks hageja esindaja ajakulu mahus 8 tundi. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades hageja esindaja professionaalseid õigusalaseid teadmisi, loeb kohus põhjendatud ajakuluks 6 tundi, mis jaotub eelnimetatud kuupäevade osas võrdelistes osades 1,5 tunni ulatuses. Kuivõrd 31.05.2012.a, 07.06.2012.a ning 08.06.2012.a on sätestatud tunnitasu määr 124,80 eurot, on eelnimetatud kuupäevadel teostatud toimingute kogukulu 561,60 eurot (4 x 124,80 + (124,80/2 = 62,40)). 26.07.2012.a teostatud toimingu tunnitasu määr on 81,60 eurot. Antud toimingule kulunud aeg on 1,5 tundi, mille alusel kuulub eelnimetatud toimingu eest hüvitamisele tasu suuruses 122,40 eurot (1,5h x 81,60 eurot/h). Eeltoodust tulenevalt on hagiavalduse koostamise menetluskulu kokku 684 eurot.
21.Hageja on märkinud ajavahemikus 10.09.2012.a – 11.10.2012.a teostatud toimingute kostja XXX AS-i vastusega tutvumine ning hageja seisukoha koostamine kostja vastusele, kohtule esitamine ajakuluna 8 tundi 50 minutit. Kostja hinnangul on osaliselt põhjendamatu ajakulu (10.09 – 11.10.2012) kostja vastusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks kokku 8 tundi ja 50 minutit. Vastus on koostatud 4-l lehel (sisulist osa 3 lk), millest valdava osa moodustavad juba korratud argumendid ja osalt menetluslikud väited. Sellise arvamuse koostamiseks ei saa kuluda 8 tundi ja 35 minutit. Kohtu hinnangul on 10.09.2012.a toiming tutvumine kostja vastusega hagile summas 30,67 eurot ajakuluga 15 minutit põhjendatud. Kohus hinnanud 03.10 – 11.10.2012.a toiminguid, sh vastusega tutvumisele kulunud lisaaega, on seisukohal, et esitatud ajakulu ei ole põhjendatud.
Kostja esitatud seisukoht on esitatud kokku viiel lehel. Hageja esitatud seisukoht kostja vastusele on koostatud neljal lehel, millest ca 3lk on sisuline tekst. Kohus hindas teostatud toimingute, kostja esitatud vastuse ning hageja seisukoha sisu ja mahtu. Kohus peab põhjendatuks ning vajalikuks 03.10 – 04.10.2012.a XXXAS vastusega tutvumist ning vastuse koostamist mahus 4 tundi summas 417,22 eurot. Kohus vähendab 04.10.2012.a ning 11.10.2012.a teostatud toimingute ajakulu 3 tunni võrra. Kohus hindab antud toimingute põhjendatud kogukuluna 1 tund 35 minutit summas 194,29 eurot (1h 35min x 122,71 eurot/h). Eeltoodust tulenevalt on ajavahemikus 10.09.2012.a – 11.10.2012.a teostatud toimingute ajakulu 5 tundi 50 minutit summas 642,18 eurot.
22.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindaja on 04.12.2012 – 05.12.2012 kulutanud istungiks ettevalmistamisele 1 tund 40 minutit. Kostja leiab, et 05.12.2012 istungi ettevalmistamiseks põhjendatud ajakuluks saab konkreetse menetluse mahtu esimese istungi toimumise (05.12.2012) hetkeks arvestades pidada mitte enam kui 1 tund. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis kokku 1 tund 20 minutit. Kohus, arvestades istungi kestust ning menetluse mahtu, leiab, et põhjendatud ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisele on 1 tund. Kohus vähendab toimingu ajakulu 40 minuti võrra, mille kohaselt on eelnimetatud toimingu maksumus 122,71 eurot (1h x 122,71 eurot/h).
23.Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, et 05.12.2012.a kohtuistungil osalemisele kulunud aeg on 1 tund 30 minutit. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis 1 tund 20 minutit. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks hageja esindaja märgitud ajakulu ning kohus vähendab seda 10 minuti võrra. Hageja esindaja õigustatud tasu on siinkohal 163,62 eurot (1h 20min x 122,71 eurot/h).
24.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja kulutanud aega 31.12.2012.a ja 06.01.2013.a kohtule täiendava seisukoha koostamiseks (nõude materiaalõigusliku aluse täpsustamine ja täiendavate tõendite esitamine) 6 tundi. Kostja hinnangul täiendava seisukoha koostamiseks ja nõude materiaalõiguse aluse täpsustamiseks 31.12.2012.a ja 06.01.2013.a kulunud aeg 6 tundi ei ole sellises mahus põhjendatud, arvestades, et materiaalõigusliku aluse analüüs pidanuks sisalduma hagiavalduses. Samuti ei ole tegemist eriti mahuka menetlusdokumendiga (valdavalt varasemalt kasutatud teksti ning mõned viited normidele). Kohus hinnanud hageja poolt esitatud seisukoha sisu ning mahtu, ei pea hageja esindaja ajakulu põhjendatuks ning vajalikuks. Hageja täiendav seisukoht sisaldab sisulist teksti ning analüüsi ca 2 lk ulatuses. Lisaks, on täheldatav osaline teksti korduvus võrdlusena eelnevalt hageja poolt edastatud dokumentidega. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus põhjendatud ning vajaliku hageja esindaja ajakuluna 3 tundi 30 minutit. Hageja esindaja õigustatud tasu on seega 429,49 eurot (3h 30min x 122,71 eurot/h).
25.Hageja esindaja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et 30.01.2013.a on vastuhagi ja kostja vastuse analüüsiks kulunud 2 tundi 15 minutit. Kostja leiab, et 30.01.2013.a vastuhagi analüüs 2 tundi 15 minutit ei ole põhjendatud ajakulu praeguse tsiviilasja menetluses, kuna vastuhagi eraldati eraldi menetlusse, mis ei ole lõppenud. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd vastuhagi eraldati eraldi menetlusse, ei ole hageja menetluskulu eelnimetatud toimingute osas põhjendatud. Kohus jätab hageja menetluskulu vastuhagi ja kostja vastuse analüüsiks mahus 2 tundi 15 minutit summas 276,10 eurot rahuldamata.
26.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et täiendava seisukoha koostamiseks kohtule kostja täiendava vastuse osas on hageja esindaja ajavahemikus 28.08.2013.a – 02.09.2013.a kulutanud 16 tundi. Kostja leiab, et täiendava seisukoha koostamisele kulunud aeg 16 tundi ei ole põhjendatud, kuna toiming on aset leidnud hageja omal initsiatiivil olukorras, kus pooled olid juba korduvalt menetlusdokumente vahetanud. Ajakulu sellises ulatuses ei ole niisiis vajalik ja põhjendatud TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Kohtu hinnangul ei ole hageja esindaja esitatud ajakulu põhjendatud ning vajalik. Hageja on esitanud täiendava seisukoha 7-l lehel,
millest ca 5 lk moodustab sisulise osa. Hageja on märkinud, et 30.08.2013.a vastuse koostamisele kostja seisukohtadele aegumise ja lepingu punkti 9.4 tühisuse osas on kulunud 1 tund. Kohus loeb eelnimetatud toimingu ajakulu, arvestades selle mahtu (ca 1,5 lk) ning sisu põhjendatuks. Kohtu hinnangul ei ole ülejäänud mahus (ca 3,5 lk) ajakulu suuruses 15 tundi õigustatud ning on ülepaisutatud. Tõendite komplekteerimine ning täiendava seisukoha koos lisadega kohtule edastamine ei saa kohtu hinnangul hõlmata suuremat ajakulu kui 30 minutit. Lisaks, on hageja esindaja näol tegemist professionaalse õigusteenuse osutajaga. Eeltoodust tulenevalt ning kõiki asjaolusid arvestades jõudis kohus seisukohale, et ülejäänud toimingute osas on põhjendatud toimingutele kulunud aeg 5 tundi. Hageja esindaja tasu eeltoodust lähtuvalt on ajakulu 6 tundi arvestades 717,85 eurot [104,30 + (5 x 122,71)].
27.Hageja esindaja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et ajavahemikus 04.10.2013.a – 07.10.2013.a kulus kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning sellel osalemiseks kokku 18 tundi 20 minutit. Kostja märgib, et 04.10.2013.a – 06.10.2013.a. on kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud kokku 9 tundi 45 minutit. Lisaks on 07.10.2013 kuluna eraldi näidatud kohtuistungiks ettevalmistuseks ja osalemiseks kokku 8 tundi 35 minutit. Selline ettevalmistus- ja osaluse aeg on põhjendamatu ja ülepaisutatud. Istung ise kestis protokollist nähtuvalt kokku vaid 2 tundi 45 minutit. Kohtu hinnangul ei ole hageja esindaja aja kogukulu 18 tundi 20 minutit kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning istungil osalemiseks põhjendatud ning vajalik. Kohtuistungi protokollist (II kd, tl 313-316) nähtub, et istung avati kell 10:00 ning istung lõppes 12:45, mille kohaselt kestis istung 2 tundi 45 minutit. Eeltoodust tulenevalt jõudis kohus seisukohale, et mõistlik eelnimetatud toimingutele kulunud aeg on 4 tundi 45 minutit. Hageja esindaja tasu eeltoodust lähtuvalt on ajakulu 4 tundi 45 minutit arvestades 641,17 eurot (4h 45min x 134,98 eurot/h).
28.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on hageja esindaja välja toonud toimingutena vastuse koostamise apellatsioonikaebusele ning selle ülelugemise ajavahemikus 18.12.2013.a – 30.12.2013.a ajakuluga 10 tundi. Kostja märgib, et 18.12.2013.a kuni 30.12.2013.a on hageja näidanud ajakuluna 10 tundi apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele. Kuivõrd hageja on oma vastuses peamiselt korranud juba varasemalt maakohtu menetluses esitatud seisukohti, siis pole ajakulu sellises ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole hageja esindaja märgitud ajakulu eelnimetatud toimingutele mõistlik, põhjendatud ega vajalik. Hageja apellatsioonkaebuse vastus on esitatud 6-l leheküljel, millest sisuline osa moodustab ca 5 lehekülge. Lisaks märgib kohus, et hageja vastuses esitatud seisukohad kattuvad osaliselt juba varasemates dokumentides esitatutega. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks ega vajalikuks hageja esindaja ajakulu suuruses 10 tundi ning vähendab eelnimetatud ajakulu 6 tunni võrra. Kohus loeb põhjendatuks hageja esindaja ajakulu eelnimetatud toimingute teostamisel 4 tundi summas 490,84 eurot (4 x 122,71/eurot/h).
29.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvetelt 20122167 ning 20131711 nähtuvad menetlusdokumentide tõlkimise kulud kogusummas 556,48 eurot. Vastavad tõlgitud dokumendid on hageja menetluse käigus kohtule esitanud. Kohus peab eelnimetatud kulusid põhjendatuks ning vajalikuks.
30.Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Samuti vastab õigusabi tunnihind asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega.
31.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja ja dokumentide tõlkimise kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks 4 489,87 euro ulatuses. Hageja menetluskulud on kokku põhjendatud mahus 5 339,87 eurot (lepingulise esindaja ja dokumentide tõlkimise kulud 4 489,87 eurot + riigilõiv 850 eurot), milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks ka välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 5 647,61 euro ulatuses (taotletud summa 10 987,48 eurot – rahuldatud summa 5 339,87 eurot).
32.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.