lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-20240/15

Täitmine › Muud täitmisasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-20240/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Muud täitmisasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.10.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1187
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 187 lg 2Võlgniku vara tagasivõitmine täitemenetlusesTsMS § 369Hagi esitamine enne nõude sissenõutavaks muutumistTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 465Määruse sisuTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 663Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
KLINKMANN EESTI OSAÜHING10383396(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Kohtunikud Gaida Kivinurm, Reet Alikvere, Imbi SidokToomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

15.10.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-20240

Tsiviilasi

KLINKMANN EESTI AS-i hagi L K ja K K vastu kinkelepingu ja abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamiseks (tagasivõitmiseks)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.06.2013 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KLINKMANN EESTI AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja

KLINKMANN

EESTI

AKTSIASELTS

(registrikood 10383396, asukoht Mehaanika 2b, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kostja L K (IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Lauri Liivat ja Tambet Toomela Kostja K K (IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 12.06.2013 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
3.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Selgitused:

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1.KLINKMANN EESTI AS esitas 02.05.2013 Harju Maakohtusse hagi L K ja K K vastu kinkelepingu ja abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamiseks ehk tagasivõitmiseks.
2.Hageja palus tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 30.01.2013 L K ja K K vahel sõlmitud kinkeleping ja abieluvaraleping. Hageja on esitanud tsiviilasjas nr 2-1229525 kostja L K vastu vastuhagi kahju hüvitamiseks 356 849 eurot ning praeguse hagi esitamisega soovib hageja tagada selle kohtulahendi reaalse täitmise. Hageja palus menetluse peatada koheselt pärast menetlusse võtmist kuni tsiviilasja nr 2-1229525 lõpliku lahendamiseni.
3.Kostja L K palus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata. Vastavalt TMS § 187 lg 2 võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Praegusel juhul on täitmata TMS § 187 lg 2 toodud eeltingimused tagasivõitmise hagiavalduse esitamiseks. Esimese astme kohtu määrus
4.12.06.2013 määrusega keeldus Harju Maakohus, tuginedes TsMS § 371 lg 2 p-le 2, hagi menetlusse võtmisest.
5.Kohus leidis, et tsiviilasja menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuivõrd hagejal ei ole kostjate suhtes täitedokumenti ja hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. TMS § 187 lg 2 on toodud eeldused, millal saab kohtusse esitada hagiavalduse vara tagasivõitmiseks. Nimetatud eeldused on täitmata ja seega ei ole kohtul alust hagiavalduse menetlusse võtmiseks.
6.Hageja viide, et tsiviilasjas nr. 2-12-29525 vastuhagi rahuldamise korral on tal olemas täitedokument, on hüpoteetiline. Kohus ei saaks käesolevat tsiviilasja menetleda enne, kui on lahendatud tsiviilasjas nr 2-12-29525 esitatud vastuhagi. Nimetatu ei ole aga kooskõlas TsMS §-ga 2. Hagejal oli ja on jätkuvalt õigus esitada taotlus vastuhagi tagamiseks tsiviilasjas nr 2-12-29525.

Määruskaebus

7.Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Maakohus on rikkunud kõrgendatud põhjendamiskohustust hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata jätmisel. Kohus ei ole selgitanud, miks ta leiab, et hageja huvid praegusel juhul ei vääri õiguskaitset. Asjaolu, et TMS § 187 lg 2 eeldused on täitedokumendi olemasolu osas ajutiselt täitmata, ei tähenda, et hageja huvid õiguskaitset ei vääriks. Hagi eseme tuvastamisel tuleb lähtuda mitte ainult hageja taotluse täpsest sõnastusest, vaid hageja taotluse eesmärgist ja soovitavatest tagajärgedest kostja suhtes. Tegemist on keeruka õigusliku olukorraga, mida kinnitab ka asjaolu, et kohus on kostjalt hagi menetlusse võtmise osas küsinud kostja seisukohta.
8.Hageja leiab, et vara teadlik kõrvaletoimetamine võlausaldajate kahjustamise eesmärgil on vastuolus ühiskonnas kehtivate normidega ning võlausaldaja huvi end sellise tegevuse vastu kaitsta väärib õiguskaitset. Kostjad ei eita vara võõrandamist ega selle motiive, üksnes leiavad, et hagejal ei ole veel õigust sellele tugineda. Kostjate pahausksust kinnitab kinnisvara veelkordne võõrandamine pärast praeguse hagi esitamist.
9.Hagejal on kostja L. K vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude kohtuväliselt 04.05.2012 ning täies ulatuses tsiviilasjas 2-12-29525 esitatud vastuhagis 28.01.2013. Seega muutus kahju hüvitamise nõue hiljemalt 28.01.2013 sissenõutavaks ja maakohtu seisukoht, et hagejal sissenõutav nõue puudub on ebaõige.
10.Praegusel juhul on alust eeldada, et sissenõude täitmisele pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Kostja on kogu kinnisvara võõrandanud. Kostja vara, sh sõiduauto Toyota Yaris ja osalus Elit OÜ-s, ligikaudne väärtus on 12 000 eurot. Sellest ei piisa hageja 356 849,18 euro suuruse nõude rahuldamiseks. Sisuliselt on tõendatud, et sissenõude pööramine kostja varale ei vii hageja nõude rahuldamiseni.
11.Iseenesest on õige kohtu seisukoht, et hagejal puudus hagi esitamisel täitedokument. Kui kohus tsiviilasjas 2-12-29525 vastuhagi rahuldab, on hagejal olemas täitedokument, seega sisuliselt on tegemist ajutise puudusega. Nimetatud puuduse saab kõrvaldada menetluse peatamisega praeguses asjas kuni tsiviilasja nr 2-12-29525 vastuhagi lahendamiseni, mida hageja hagis ka taotles. Pärast vastuhagi saamist nimetatud tsiviilasjas, muutis kostja end varatuks, et vältida vastuhagi rahuldava kohtulahendi täitmist.
12.Sissenõudja mõistet tuleb tõlgendada laiendavalt. Täitemenetluse seadustiku seletuskiri selgitab tagasivõitmise eeldusi ning sissenõudjat ei kasuta seadustik alati tavapärases tähenduses, s.t sissenõudja ei pea olema taotlenud täitemenetlust, et saada õigust tagasivõitmiseks. Riigikohus on lahendis 3-2-1-90-08 selgitanud, et võlausaldajate huvide kahjustamisega on tegemist ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, mis hiljem toob kaasa tulevaste võlausaldajate huvide kahjustamise.
13.Hageja leiab, et põhjendatud on TMS § 187 lg 2 tagasivõitmise eelduste ja TsMS § 369 tulevaste nõuete esitamise võimaluste laiendav tõlgendamine. Kui kohus leiab, et nimetatud sätteid laiendavalt tõlgendada ei saa, tuleb hageja arvamusel tekkinud õiguslik lünk sisustada analoogia alusel, lähtudes tagasivõitmise regulatsiooni eesmärgist ning seaduse ja õiguse üldisest mõttest. TsMS § 369 analoogia alusel saab lubada ka tingimusliku tagasivõitmise hagi juhuks, kui kohus tsiviilasjas 2-12-29525 esitatud vastuhagi rahuldab. Menetluse edasine käik
14.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ega korda neid üle tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle sisu ja vorm on kooskõlas TsMS § 465 lg-ga 2.
16.Riigikohus asus lahendites nr 3-2-1-130-07 ja nr 3-2-1-134-07 seisukohale, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Vaidlustatavas määruses on maakohus nimetatud nõudmise täitnud ja piisavalt põhjendanud ja kaalunud oma otsustust.
17.Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab kolleegium veelkord, et TMS § 187 lg 2 kohaselt on võimalik sissenõudjal nõuda tagasivõitmist järgnevate eelduste üheaegsel esinemisel: 1) kui sissenõudjal on täitedokument ja 2) tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning 3) sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Praegusel juhul on täitmata tagasivõitmise peamine eeldus, see on täitedokumendi olemasolu, mis välistab võimaluse hageja nõude rahuldamiseks. Hageja ei ole õigustatud taotlema kostjate vaheliste tehingute kehtetuks tunnistamist olukorras, kus tal puudub täitedokument kostja vastu.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium