Võlaõigus › Muud

Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 20.01.2015. a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-24644 rahuldati X AS hagi OÜ X vastu osaliselt ning menetluskulud jäeti kostja kanda 96,95% ulatuses. Otsus jõustus 24.02.2015. a /tl 140-143/. Hageja esitas kohtule 20.03.2015. a avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt on hageja tsiviilasja menetluse käigus tasunud riigilõivu

summas 275 eurot /tl 145/, millest soovib tagastust 266,61 euro ulatuses (mis on 96,95 % 275 eurost).

MENETLUSE KÄIK

07.04.2015. a on kohus andnud kostjale tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul alates kostjale avalduse kättetoimetamisest, selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse hageja menetluskulude kohta /tl 147/. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja selgitusega vastuväidete esitamise õigusest on kostjale kätte toimetatud e-posti teel 08.04.2015. a /tl 148/. Kostja ei ole eelnimetatud avalduse ja määruse kättesaamist kinnitanud. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 3141 lg 2 järgi kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kohus märgib, et dokumendid edastati kostjale e-maili aadressile (x), mille kostja on ise kohtule avaldanud ning selle kaudu ka varasemalt käesoleva tsiviilasja menetluses olnud kättesaadav. Seega, kui dokumendid saadeti kostjale 08.04.2015. a, siis loeb kohus, et kostja on saanud materjalid kätte hiljemalt 13.04.2015. a (kolme tööpäeva möödudes). Kuna vastamistähtajaks oli 7 päeva, siis vastuväide tuli esitada hiljemalt 20.04.2015. a. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele.

Kohtu põhjendused TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lõike 2 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kulude suurus määratakse kindlaks mõistliku aja jooksul. Kohus ei määranud menetluskulude suurust kindlaks 20.01.2015. a otsuses. Otsus jõustus 24.02.2015. a ning hageja esitas menetluskulude avalduse kohtule 20.03.2015. a. Hageja poolt esitatud avaldusest nähtub, et kulusid on kantud seoses riigilõivu maksmisega – maksekäsu menetluses 78,71 eurot ning hagi esitamisel 196,29 eurot, kokku 275 eurot /tl 81-83, 145/. Hageja soovib menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõivu 96,95 % ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 176 lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 oli tsiviilasja hind antud juhul 2 623,68 eurot. RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tsiviilasjalt hinnaga kuni 3 000 eurot tasuda riigilõivu 275 eurot. Kohus rahuldas hagi osaliselt, millega jättis menetluskulud kostja kanda 96,95 % ulatuses, mis teeb 275 euro puhul 266,61 eurot. Hageja on soovinud nimetatud kulu väljamõistmist. Kohtul ei ole kahtlust, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, kuna ilma riigilõivu tasumata ei

oleks kohus saanud hagiavaldust menetlusse võtta. Riigilõivu suurused on sõltuvad hagihinnast ning sätestatud riigilõivuseaduses, millele kohus on eelnevalt viidanud. Kostja ei ole riigilõivu väljamõistmise taotlusele esitanud ühtegi vastuväidet. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja poolt taotletud kulu tuleb kostjalt välja mõista. Seega, riigilõiv summas 266,61 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.