Tsiviilasi nr 2-14-24644
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Marian Priks
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. jaanuar 2015. a; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-24644
Tsiviilasi
X AS hagiavaldus OÜ X vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2623,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X AS (rk xxxxxxxx; asukoht x) Hageja esindaja: P. P. (e-post x) Kostja: OÜ X (rk xxxxxxxx; asukoht x; juhatuse liige M.M.; e-post x)
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
09.09.2014. a saabus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale X AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus OÜ X vastu võlgnevuse nõudes menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Peale kohtu 11.09.2014. a puuduste kõrvaldamise määrust saabus kohtule 13.09.2014. a X AS hagiavaldus. 02.10.2014. a võttis kohus hagi menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused /tl 31-33, lisad tl 34-86/ 25.06.2013. a toimus Tartus xxxxxxxxxxx xxxxxx juures liiklusõnnetus, milles sai kannatada J. S.’le kuuluv sõiduk MB Sprinter reg.nr xxxxxx ja tahvelarvuti. Kahju tekitati X OÜ-le kuuluva ja S. M. poolt juhitud sõidukiga Volkswagen Golf reg.nr xxxxxx. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostja kui autojuhi tsiviilvastutus kindlustatud hageja juures, mida tõendab liikluskindlustuse tavaleping E260203305/05. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv liikluskindlustuse poliis puudus. Tekitatud kahjude osas avas kindlustusselts kahjutoimiku E42135316L. Sõiduki MB Sprinter reg.nr xxxxxx taastusremondi teostas OÜ Y. Remonttööde maksumuseks oli 2492,55 eurot (arve nr 39546), mille hageja tasus. Kannatada saanud ja taastamisele mittekuuluva tahvelarvuti maksumuse 80 eurot hüvitas hageja J. S.’le. Lisaks on hageja kandnud käsitluskulusid summas 51,13 eurot. Kokku on hageja kandnud kulusid summas 2623,68 (2492,55 + 80+ 51,13) eurot. Hageja on kostjale korduvalt väljastanud pretensioone, kuid kostja on jätnud kohustused tasumata. Kahjumenetluse käigus saadeti kostja seaduslikule esindajale kahjumaterjal. Hageja palub välja mõista kostjalt X AS kasuks 2623,68 eurot regressi korras liiklusõnnetuses kannatanule väljamakstud kulude ja liiklusõnnetuse kahjukäsitluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud 275 eurot palub hageja välja mõista kostjalt. Kostja vastuväited /tl 91-94/ Kostja ei võta hagi õigeks ning vaidleb sellele vastu. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et talle kuuluv Volkswagen Golf reg.nr xxxxxx on süüdi MB Sprinterile reg.nr xxxxxx tekitatud kahjus. Küll aga vaidleb kostja vastu tekitatud kahju suurusele ning tõendatusele. Kostja leiab, et hageja ei ole täitnud temal lasuvat tõendamiskoormust ning on kohtule esitanud tõendeid, mis ei kinnita hagiavalduses esitatud väiteid või on hoopis jätnud olulised väited tõendamata. Hageja on lisanud hagiavaldusele 32 fotot, kuid ei ole selgitanud, mida ta soovib konkreetsete fotodega tõendada. Haginõue põhineb OÜ Y poolt teostatud remonttööde eest esitatud arvel summas 2492,55 eurot. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud nõue on ülepaisutatud ning faktiliselt oleks sõiduki MB Sprinter taastusremondi saanud teostada oluliselt väiksema kuluga. Kostja on seisukohal, et sõiduki oleks saanud taastada ca 1250 euroga. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mille
kohaselt ta võttis sõiduki taastusremondi pakkumise erinevatelt ettevõtetelt. Kostja ei pea võimalikuks hüvitada hagejale kahjusid kõige kallimalt osutatud teenuse ja varuosade hindadega. Lisaks eeltoodule on hageja esitanud nõude kostja vastu väidetavalt kannatada saanud ja taastamisele mittekuuluva tahvelarvuti eest makstud 80 euro saamiseks. Kostja on seisukohal, et kuivõrd nimetatud kahju kohapeal ei tuvastatud ning nimetatud asjaolu kohta pole seletustes midagi märgitud, ei ole võimalik nimetatud kahju tekkimises süüdistada kostjat. Seega oleks hageja pidanud nimetatud kahju hüvitamisest keelduma. Puuduvad igasugused faktilised tõendid selle kohta, et nimetatud tahvelarvuti on üldse eksisteerinud või et sellele oleks liiklusõnnetuses mingit kahju tekkinud. Sellest tulenevalt kostja leiab, et tahvelarvuti hüvitamise nõue on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja on hagis esitanud nõude ka käsitluskuludele summas 51,13 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja peaks selles osas oma nõuet selgitama ja täpsustama, vastasel korral ei saa kostja esitada sellele nõudele oma sisulist vastust. Hageja on lisanud hagiavaldusele pretensiooni, kuid pole tõendanud, et ta on nimetatud dokumendi kostjale kohtuväliselt edastanud. Samuti ei ole hageja kohtule märkinud, et kostja suhtles hagejaga ka kohtuväliselt, kuid hageja ei edastanud talle objektiivselt kogu informatsiooni, mida oleks vaja olnud kokkuleppe saavutamiseks kohtuväliselt. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagiavaldus esitatud kujul rahuldamata kui õiguslikult ja sisuliselt põhjendamatu. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Menetluse käik 11.11.2014. a edastas kohus pooltele kirja, kus selgitas asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohus andis hagejale tähtaja kostja vastuväitele seisukoha esitamiseks ning asjassepuutuvate tõendite esitamiseks /tl 95/. Hageja seisukoht /tl 97-100, lisad tl 101-105/ Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja esitas kohtule nimekirja fotodest koos selgitusega – mis tõendiga mida tõendatakse. Hageja märgib, et kahjukäsitluse käigus aktsepteerib kindlustus ainult liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinuid kahjustuste taastamise kulude hüvitamist, st põhjendatuid remondikulusid. Lisaks sõidukile sai liiklusõnnetuses kahjustada tahvelarvuti, mis esitati kindlustusele. Kindlustuse IT-spetsialistid vaatasid tahvelarvuti üle ja jõudsid järeldusele, et kahjustatud tahvelarvuti ei ole remonditav. Kuna tahvelarvuti oli hiljuti ostetud, siis kindlustus hindas tahvelarvuti kindlustusjuhtumi eelseks turuväärtuseks 80 eurot, mille kindlustus hüvitas J. S. ́le . LKindlS § 48 lg 3 kohaselt on kindlustusandjal õigus sisse nõuda ka kindlustusjuhtumi käsitluse põhjendatud kulud. Hageja 31.01.2006 käskkirja nr 9 kohaselt on liiklusõnnetuse kahjukäsitluskulude summaks on 800 krooni (51,13 eurot) kahjukäsitlustoimiku kohta. Hageja jääb ka oma kõigi eelnevate põhjenduste ja nõuete juurde. Menetluse käik 11.12.2014. a edastas kohus pooltele kirja, millega andis pooltele tähtaja 02.01.2015.a oma viimaste seisukohtade, avalduste ja eelkõige tõendite esitamiseks /tl 106/. 02.01.2015. a esitas hageja kohtule kirja, kus avaldas, et jääb kõigi oma väidete ja nõuete juurde. Hageja leidis, et koos hagiavaldusega esitatud fotod olid poolikud ning seetõttu esitas hageja juba kohtule esitatud fotod, kuid täisformaadis /tl 109-139/.
Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
olukorra taastamine. Samasuguse kahju hüvitamise eesmärgi sätestab ka VÕS § 127 lg 1. LKindlS § 47 lg 3 teine lause täpsustab, et hüvitada tuleb kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. Oluline on arvestada ka LKindlS § 47 lg-tega 3 ja 4, mille kohaselt eeldatakse, et vara taastamisel kasutatakse kvaliteetseid detaile ja osasid ning amortiseerunud vara taastamisel võib kasutada samavõrd kulunud detaile ja osasid. Seega ei ole prioriteet mitte odavus, millele rõhub kostja, vaid kvaliteetsus ning samaväärsus. Vastavalt eelnevalt viidatud paragrahvi kuuendale lõikele vara taastamise või asendamise meetodi ja kulude üle otsustamisel ei pea kindlustusandja juhinduma kannatanu poolt soovitud või tehtud kulutustest, vaid lähtuma vajalikest mõistlikest kulutustest. Kulutuste mõistlikkusele viitab ka VÕS § 132 lg 3, mille kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Eeltoodu alusel saab kohus taastusremondi kulutuste põhjendatuse üle otsustamisel lähtuda vaid sellest, kas hageja poolt nimetatud kulutused on mõistlikud ning kas need on dokumentaalselt tõendatud (LKindlS § 35 lg 2, § 47 lg 2). TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Arvestades, et hageja poolt on esitatud tõend taastusremondi maksumuse kohta summas 2492,55 eurot, oleks kostja pidanud TsMS § 230 lg 1 alusel esitama omapoolse(d) tõendi(d) selle kohta, et taastusremondi mõistlikud kulutused oleksid tegelikkuses turuväärtuse järgi olnud hageja poolt nimetatud summast väiksemad. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtki tõendit (nt hinnapakkumist või remonditöökoja hinnakirja) selle kohta, et taastusremondi õige turuväärtus oleks olnud tema poolt väidetud 1250 eurot. Samuti ei ole kostja märkinud, millised tööd ning kulud, mis on märgitud OÜ Y poolt väljastatud arvel, on ebamõistlikud ning millistel kaalutlustel. Seega on kohtul võimalik lähtuda vaid sellest, mis on kohtumenetluse käigus tõendamist leidnud, s.o hageja poolt esitatud arvest summas 2492,55 eurot. Vastavuses LKindlS § 35 lg-s 2 ja § 47 lg-s 2 sätestatud nõuetega on kulutused nimetatud summas dokumentaalselt tõendatud /arve tl 71/ ning kohus loeb need mõistlikeks kulutusteks.
päeva pärast liiklusõnnetuse toimumist ning selles igasuguste viidete puudumine tahvelarvuti tootjale, selle mudelile ega selle maksumusele. Isegi, kui J. S. poolt märgitud tahvelarvuti oli liiklusõnnetuse toimumise ajal sõidukis, puuduvad igasugused tõendid tahvelarvuti kahjustuste kohta ning põhjusliku seose kohta liiklusõnnetuse ja tekkinud kahjustuste vahel. Asjaolu kohta, et väidetav tahvelarvuti oli taastamiskõlbmatu, on vaid hageja paljasõnaline väide. Seega ei saa kohus tahvelarvuti olemasolu ega selle hävimist tõendatuks lugeda.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja poolt nõutud summast 2623,68 eurot mõistis kohus välja 2543,68 eurot, mis teeb hagi rahuldamise protsendiks 96,95 %. Seega tuleb menetluskulud 96,95 % ulatuses jätta kostja kanda ning 3,05 % ulatuses hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.