Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused. 27.07.2011.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palub X AB (endise ärinimega X AB) H.K. ́ilt välja mõista poolte vahel 29.05.2007.a. sõlmitud laenulepingust tuleneva võla katteks põhivõlgnevus 1278,23 eurot, viivis on 402,69 eurot, intress o 1208,08 eurot ja kahju on 191,73 eurot. Hageja väidetel sai kostja laenu 20.000.- krooni ehk 1278,23 eurot, mis kanti hageja poolt üle kostja arvelduskontole 08.06.2007.a., kostja pidi laenu hagejale tagastama igakuiste osamaksetena alates 10.07.2007.a. ja tasuma laenusumma kasutamise eest igakuist intressi 2 % kuus. Kostja ei tagastanud ei laenu ega maksnud intresse, mistõttu ütles hageja laenulepingu üles alates 23.11.2007. Viivise palub hageja kostjalt välja mõista VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 sätestatud määras. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena 29.05.2007.a. laenutaotluse koos laenulepingu tingimustega, maksekorralduse laenu ülekandmise kohta, kostja laenukonto väljavõtted, teate laenulepingu üleütlemise kohta. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema hagejaga ega hageja õiguseellasega laenulepingut sõlminud. Kolmas isik on kasutanud antud juhul kuritahtlikult kostja isikuandmeid. Kostja on pöördunud politseisse kuriteoteatega, mille raames viidi läbi käekirja ekpertiis. Ekspertiisi tulemusena tuvastati,et kostja ei ole laenutaotlust täitnud. Kostja taotles kriminaalasjas läbiviidud käekirja eskpertiisi osas politseiasutuselt andmete väljanõudmist ja tõendina tsiviilasja juurde võtmist. Kohtuotsuse põhjendused. Tulenevalt sellest, et käesolevat tsiviilasja menetleb kohus lihtmenetluses ja kohus võib TsMS § 405 lg 1 p 8 kohaselt lihtmenetluses ise tõendeid koguda, võttis kohus materjalide juurde tõendina kriminaalasjas nr 1-12-5423 03.07.2012 koostatud kohtumääruse. Käesoleva tsiviilasja lahendamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, § 113 lg 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutevaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja sama seaduse § 396 lõikest 1, mis sätestab laenulepingu mõiste ja poolte kohustused laenulepingu järgi, ning § 397 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda intressi laenulepingu puhul. Kohus on seisukohal, et kohtu käsutuses oleva kohtumäärusega 3.juulist 2012.a. kriminaalasjas 1-12-5423 (11230107600) on tõendatud asjaolu, et T. T.koostas 2007.a. maikuus, kuni 29.05.2007.a. H.K. nimel X AB-le laenutaotluse 20.000.- krooni laenamiseks. Eeltooduga on tõendatud, et H.K. ise ei ole laenulepingut hageja õiguseellasega sõlminud ega laenu hagejalt taotlenud, millest tulenevalt ei ole tal ka kohustust VÕS § 396 lg 1 alusel laenu tagasi maksta ega

saadud laenult VÕS § 397 lg 1 alusel intresse maksta ja esitatud hagi kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaolu ei lükka ümber ka hageja poolt esitatud H.K. laenukonto väljavõtted ega maksekorraldus laenu ülekandmise kohta, kuna kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et T. T. lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, millega omandas võimaluse kasutada kostja pangakontot ning seega puudus kostjal võimalus käsutada arvelduskontol olevaid rahasummasid. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu põhivõla ja intresside väljamõistmiseks, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt ka kahju hüvitamist ja viivist, millised nõuded on samuti seotud käesoleva hagi aluseks oleva laenulepinguga. Menetluskulude jaotamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramisel juhindub kohus TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna kindaksmääramisel arvesse hagi esitamise aeg, ja hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 133 lg 1 märgitust, mille kohaselt määrati hagihind hagi esitamise ajal põhinõude järgi. Kuna hageja põhinõuded moodustasid hagi esitamise ajal summa 1469,96 eurot, ongi see käesoleva tsiviilasja hagihind.

/digitaalselt allkirjastatud/ Marge Tamme kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.