Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (7)

Hageja nõue, asjaolud Danske Bank A/S Eesti filiaal, edaspidi hageja, Xxx, kui laenusaaja ja edaspidi ka kostja I, ja Xxx, kui kaastaotleja ja edaspidi ka kostja II, sõlmisid 28.05.2008. a laenulepingu nr XXX(tõend:28.05.2008. a Laenulepingu nr XXXja selle Lisad). Laenulepingu 1. peatüki kostjalt on kostjad laenu kaastaotlejad ehk kaaslaenusaajad ja nad vastutavad laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt. Hageja andis laenusaajale laenu 35 790,52 EUR. Hageja kui panga kasus seati hüpoteegid korteriomandile (reg.osa nr:xxx), asukohaga Xxx. 28.05.2008. a sõlmiti notariaalne hüpoteekide loovutamise ja hüpoteegikannete muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguslepingud ja 21.20.2008. a sõlmiti notariaalne hüpoteekiga tagatavate nõuete muutmise leping, hüpoteegi seadmise leping ja kinnistamisavaldus. Tagatiskokkuleppe kohaselt on tagatud kõik hüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja kõik hageja nõuded laenusaaja ja kaastaotleja vastu, sh tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad sõlmitud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, nende võimalikest lisadest ja muudatustest. Laenulepingu kohaselt oli intressimääraks EURIBOR + 0,60 % aasta kohta. Intressiperioodid on iga järgnev kuuekuuline periood, algusega igal järgneval 11.11 ja 11.05. Laenusaaja said laenu enda käsutusse ja kohustusid tagastama laenu alates 11.06.2008. Laenu tagastamise lõpptähtpäev oli 11.05.2035. 09.01.2009. a sõlmisid hageja, laenusaaja ja kaastaotleja laenulepingu nr XXX muudatuse nr 13, milles leppisid kokku järgmistes muudatustes: vastavalt poolte kokkuleppele võimaldati laenusaajale laenu põhiosa tagasimaksmisel maksepuhkust kuni 11.06.2009. Pooled vormistasid uus laenu ja intresside tasumise graafiku. Laenusumma tagastamise ja intresse tuli tasuda alates 11.07.2009 kooskõlas graafikuga. 08.09.2010 sõlmisid hageja, laenusaaja ja kaastaotleja laenulepingu nr XXX muudatuse nr 24, millega suurendasid laenusaaja ja kaastaotleja kasutuses ja käsutuses olevat laenusummat 415,43 EUR võrra (tõendid: – notariaalsed lepingud; 09.01.2009. a laenulepingu nr XXX muudatus 1; 11.02.2010. a laenulepingu nr XXX muudatus 2). Laenu suurendatava osa kasutamise eesmärk oli laenusaaja lepingust tekkinud võlgnevuste tasumine ning laenu põhiosa ja/või laenuintresside tasumise ajatamine kogu laenuperioodile. Laenusaajale täiendavaid vabu vahendeid ei võimaldatud, st laenu suurendamise arvelt kaeti ainult lepingust tulenevaid maksekohustusi. Vastavalt kokkuleppele seati panga kasuks hüpoteegid korteriomandile nr xxx (xxx) järgmiselt: I järjekohale seatud hüpoteek summas 288 000,00 EEK, intressimääraga 15 % aastas, kõrvalnõuetega 72 000,00 EEK; II järjekohale seatud hüpoteek summas 171 000,00 EEK; III järjekohale seatud hüpoteek summas 120 000,00 EEK; IV järjekohale seatud hüpoteek summas 261 000,00 EEK; V järjekohale seatud hüpoteek summas 187 000,00 EEK. Laenusaaja ega kaastaotleja intressimakseid ja põhiosamakseid vastavalt laenulepingule tähtaegselt ei tasunud. Hageja andis laenusaajale ja kaastaotlejale täiendava tähtaja 28.08.2011. a võlgnevuse tasumiseks. 23.11.2011 tehtud avalduses palus pank laenusaajal ja kaastaotlejal lepingu järgse võla tasuda. Võlg oli 1 352,53 EUR ja sisaldas järgmist: tähtajaks tasumata laenusumma 365,08 EUR, tähtajaks tasumata intressid 204,90 EUR, tähtajaks tasumata viivised 18,75 EUR, tähtajaks tasumata laenu sissenõudmise kulu 132,30 EUR, tasumata kindlustusmaksed summas 11,42 EUR. Tagastamisele kuuluv laen, mis polnud veel sissenõutav, vastavalt 33 2 (7)

579,22EUR. Oma 23.11.2011 kirjas hoiatas pank, et kui kostjad sissenõutavaks muutunud võlgnevust hiljemalt 12.12.2011 ei tasu, siis ütleb pank lepingu erakorraliselt üles alates 13.12.2011 ja et siis nõuab laenulepingu alusel kogu võlgnetava summas kohest ja täielikku tasumist. Samuti teatas hageja, et võlgnetavate summade tagastamisega viivitamisel on pank sunnitud alustama lepingu tagatiste realiseerimisega, kasutades selleks kohtutäituri või kohtu abi. Laenulepingu üldtingimuste punkti 9.1.2 kohaselt hagejal on õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt 14 pangapäeva jooksul kogu võlgnevuse tasumist, kui kostja ei ole tasunud täielikult või osaliselt vähemalt kolme üksteisele järgnevat laenu tagasimakset. Võlgnikud võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles lepingu üles alates 13.12.2011. 03.05.2012. a pöördus Danske Bank A/S Eesti filiaal avaldusega6 täitemenetluse algatamiseks kohtutäitur Arvi Pink poole, milles palus pöörata täitmisele täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 19 alusel Danske Bank A/S Eesti filiaali nõude laenusaaja ja kaastaotleja suhtes hüpoteekidega koormatud korteriomandi sundrealiseerimise läbi (tõendid: – laenulepingu lepingu ülesütlemise avaldused; täitmisavaldus). Hageja realiseeris laenulepingu tagatise. Täitemenetluse käigus müüs kohtutäitur kinnistu kordusenampakkumisel hinnaga 14 100,00 EUR, millest kohtutäitur arvestas maha täituritasu. 28.03.2013. a esitas hageja laenusaajale ja kaastaotlejale nõude laenulepingu täitmiseks, milles hageja märkis, et lepingu tagatiseks olnud kinnistu võõrandati kohtutäituri kordusenampakkumisel, millest arvati maha kohtutäituri tasu. Panga nõue laenusaajate vastu tagatise müümise päeva seisuga oli 38 615,44 EUR. Pärast kohtutäituri tasu mahaarvamist maksis kohtutäitur kinnistu müügist saadud rahalistest vahenditest pangale välja 12 304,93 EUR. Seega ei olnud võimalik laenusaajate kohustusi panga ees täies ulatuses kustutada. Täitemenetlusest laekunud 12 304,93 EUR arvelt kustutas hageja vastavalt võlaõigusseaduses sätestatud ja laenulepingu kokkulepitud laenulepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete tasumise järjekorrale esmalt võla sissenõudmise kulu võlgnevuse summas 176,40 EUR ja seejärel tähtajaks tagastamata laenu võlgnevust summas 12 128,53 EUR. Võlgnike võlga jäi kokku 26736,06 EUR, millest tähtajaks tasumata laen on 21 815,77 EUR, tasumata intressid summas 908,27 EUR, tasumata viivised summas 3 576,98 EUR, tasumata kindlustusmaksed summas 51,57 EUR, maakleritasu summas 383,47 EUR. Hageja nõuab laenusaajalt ja kaastaotlejalt hagiavalduses laenulepingust tuleneva nõude välja mõistmist kostjatelt solidaarselt väiksemas summas, kui hageja seda kohtuvälises menetluses nõudis ehk tähtajaks tasumata laen, s.o põhinõue summas 21 815,77 EUR ja viivised vastavalt võlaõigusseadusele. 28.03.2013. a nõude kohaselt hageja kohustas kostjaid tasuma võlgnevus hiljemalt 19.04.2013. a. Kostjad hagejale võlgnevust kuni hagiavalduse esitamiseni tasunud ei ole. Hagejal on kostja I ja kostja II vastu solidaarnõue laenulepingu põhiosa jäägi nõue summas 21815,77 EUR. Hageja palub kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja mõista vaid laenuvõla 21815,77 €, teisi võlgu ei nõua. Hageja arvestab viiviseid seadusjärgse viivise määraga 0,023 % päevas. Hageja nõuab viivist alates 19.04.2013 (kui nõudis võla 21815,77 € vabatahtlikult kuni hagiavalduse esitamiseni 07.07.2014 444 päeva eest ja edaspidiselt võlalt viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kuni võla tasumiseni. 3 (7)

Menetluskulud palub jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastuväited Xxx ei vaielnud vastu sellele,et pooled sõlmisid vaidlusaluse lepingu ning võlale, kuid märkis, et laenusummat pole ta enda kätte saanud. Lisaks märkis, et tal ei ole vara, mille arvelt võlga tasuda, on töötu. xxx vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisel laenu ja teine pool kohustub selle tagastama. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majanduskutsetegevuses antud laenult maksta kokkulepitud intressi. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ning lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu sätteid. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab krediiti tarbijale. VÕS § 399 lg 1 p 1, 2 ja § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja tarbijale lepingu üles öelda, kui viimane on jätnud tasuma kolm järjestikust osamakset või on viivituses olnud vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ning krediidiandja annab tarbijale vähemalt 2 – nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ütleb lepingu üles, kui võlga ära ei tasuta. VÕS § 101 lg 1 p 4, § 114 lg 1, 4 järgi on võlausaldajal õigus leping üles öelda, kui võlgnik, vaatamata kohustuse täitmiseks antud tähtajale, kohustust ei täida. Lepingu lõppedes (ülesütlemisel) on krediidiandjal õigus nõuda kohustuse täitmist – võlgnetava krediidi tagastamist ning lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 399 lg 1 p 1, 2 , § 401 lg 1, § 396 lg 1 lg 1, 397 lg 1 järgi. VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira rediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 4 (7)

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaidlustamata asjaolud: • Danske Bank A/S Eesti filiaal, Xxxja Xxx (end. perekonnanimi Xxx), sõlmisid 28.05.2008. a laenulepingu nr XXX(lisasaks on see tõendatud ka hageja esitatud laenulepinguga nr XXXja lepingu lisadega). • Kostja Xxxoli laenusaaja ja Xxx oli laenu kaastaotleja. • Hageja andis Xxxle laenu laenusaajale laenu 35 790,52 EUR. • Laenulepingu järgseks intressimääraks oli EURIBOR + 0,60 % aasta kohta. • Laen tuli tagastada alates 11.06.2008 ja laenu tagastamise lõpptähtpäev oli 11.05.2035. • 09.01.2009 sõlmisid hageja ja kostjad lepingu muudatuse nr 1, millega said kostjad maksepuhkkust kuni 11.06.09 ja lepiti kokku uues intresside ja laenu tasumise graafikus alates 11.07.09. • 08.09.2010. a sõlmisid hageja, laenusaaja ja kaastaotleja laenulepingu nr XXX muudatuse nr 24, millega suurendati 09.09.2010 laenusaaja ja kaastaotleja kasutuses ja käsutuses olevat laenusummat 415,43 EUR võrra, millega kaeti lepingust tulenevad võlgnetavad kohustused. • Panga kasuks seati hüpoteegid korteriomandile nr xxx (Xxx) järgmiselt: I järjekohale hüpoteek summas 288 000,00 EEK, intressimääraga 15 % aastas, kõrvalnõuetega 72 000,00 EEK; II järjekohale hüpoteek summas 171 000,00 EEK; III järjekohale seatud hüpoteek summas 120 000,00 EEK; IV järjekohale hüpoteek summas 261 000,00 EEK; V järjekohale hüpoteek summas 187 000,00 EEK. • Kostjad jätsid graafikujärgsed intressimaksed ja põhiosamaksed tasumata ja hageja andis laenusaajale ja kaastaotlejale täiendava tähtaja 28.08.2011 võlgnevuse tasumiseks ja hoiatas, et kui võlgnevust hiljemalt 12.12.2011 ei tasuta, siis ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles alates 13.12.2011 ning nõuab laenulepingu alusel kogu võlgnetavat summat ja asub tagatist realiseerima. • Hageja nõudis kostjalt võlga ka 23.11.2011 teates, mis oli kokku 1 352,53 EUR ja koosnes tähtajaks tasumata laenusummast 365,08 EUR, tähtajaks tasumata intressidest 204,90 EUR, tähtajaks tasumata viivistest 18,75 EUR, tähtajaks tasumata laenu sissenõudmise kuludest 132,30 EUR, tasumata kindlustusmaksetest summas 11,42 EUR. • Võlgnikud võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles lepingu üles alates 13.12.2011. a. • Hageja nõudis täitemenetluses tagatiste realiseerimist, kinnistu müüdi kordusenampakkumisel hinnaga 14 100,00 EUR eest, millest arvestas kohtutäitur maha täituritasu ja täitur kandis panga arvele ülejäänud saadud 12 304,93 EUR. • Täitemenetluses laekunud 12 304,93 EUR arvelt kustutas hageja laenulepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete tasumise järjekorrale esmalt võla sissenõudmise kulu võlgnevuse summas 176,40 EUR, seejärel tähtajaks tagastamata laenu võlgnevust summas

12 128,53 EUR.

• 28.03.2013 kirjas palus hageja kostjatelt 19.04.2013 jäänud võla (pärast müüki ja täituri kulude mahaarvamist 38 615,44 EUR tasumist ja is sisaldas endas tagastamata laenu 21815,77 eurot ja muid võlgnevusi. • Kostjate põhivõlg ehk tähtajaks tasumata laen kokku on 21 815,77 EUR. • Kostjad võlga ei ole tasunud. 5 (7)

Ülaltoodu asjaolusid hinnates leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping tarbijakrediidilepingu tähenduses, kooskõlas VÕS 396 lg 1, § 397 lg 1 ja § 401 ja § 402, kuna kostja Xxx sai laenuks rahas ja sellelt tuli tasuda intressi. Laenulepingu üldtingimuste punkti 9.1.2 kohaselt on pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt 14 pangapäeva jooksul kogu võlgnevuse tasumist, kui kostjad ei ole tasunud täielikult või osaliselt vähemalt kolme üksteisele järgnevat laenu tagasimakset. Viidatud vaidlustamata ajaolusid hinnates leiab kohus, et kostjad rikkusid lepingust tulenevaid kohustusi, jäid võlgu tähtajaks tasumata laenusummaga 365,08 EUR, tähtajaks tasumata intressidega 204,90 EUR, olid viivituses ja et selle tasumiseks andis pank VÕS § 416 lg 1 järgi kostjatele täiendava tähtaja 14 päeva, kuid millise aja jooksul kostjad võlga ei tasunud. Seega oli hagejal õigus laenuleping VÕS 416 lg 1, VÕS § 399 lg 1 p 1, 2 ja § 416 lg 1, § 101 lg 1 p 4, § 114 lg 1, 4 järgi üles öelda 13.12.2011. Eeltoodu alusel on pangal õigus nõuda võlgnikelt kohustuse täitmist ja võlgnetava laenu tasumist VÕS § 396 lg 1, 399 lg 1 p 1, § 401 lg 1 järgi. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et ui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, lg 4 sätestab, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kostja Xxx väitis, et tema pole raha saanud, ei ole iseenesest vale, kuid märgitu ei tähenda, et tema poleks laenulepingu järgi kohustatud isikuks. Kooskõlas lepingu tingimuste p 1 on kaaslaenutaotleja vastutav laenusaajaga solidaarselt panga ees lepingust tulenevate kohustuste täitmisel (lk 10), seega on ta VÕS § 76 lg 1 alusel võtnud endale kohustuse koos laenusaajaga täita panga ees laenulepingust tulenevaid kohustis ja seda lepingu järgi solidaarselt xxx, olles seega VÕS § 65 lg 1, 4 järgi laenulepingu järgi solidaarvõlgnik. Viidatu ei eelda aga seda, et laenusumma pidanuks saama tema enda kätte. VÕS § 396 lg 1 ja § 401, § 402 järgi oli pank kohustatud raha andma laenusaaja, kelleks oli lepingu järgi xxx, kasutusse. Peale selle tuleneb lepingust kooskõlas VÕS § 76 lg 1, § 396 lg1, § 401, § 402, et pank annab 29.05.08 raha laenusaaja kasutusse, käsutusse, mis tuleb kanda just laenusaaja kontole (lk 9). Seega oli lepinguosalistel VÕS § 76 järgi lepingust tulenev kokkuleppe, et raha tuleb kanda just xxx kontole. Seda pole Xxx vaidlustanud, et raha sai enda kasutusse xxx. Mis puudutab hageja poolt hagis viidatud käenduse sätteid, siis käesoleval juhul ei ole tegemist mitte Xxx näol käendajaga, kuna sellekohast selget nõustumast ei ole kostja andnud ning käenduslepingut kui sellist pole sõlmitud, kuid Xxx solidaarkohustus põhineb laenulepingul VÕS 76 lg 1, 65 lg 1, 4 järgi. Vaidlus puudus selles, et pank nõudis täitemenetluses hüpoteegi realiseerimist ning et hüpoteegi realiseerimisel laekunud rahadega ei olnud võimalik katta kogu võlgnetavat laenu, siis jäid kostjad pangale võlgu laenu 21 815,77 EUR. Vaidlus puudub selles, et märgitud võlgnetav laen 21 815,77 EUR on seni tasumata. Seega rikuvad kostjad lepingust tulenevad laenu tagastamise kohustust VÕS § 100 tähenduses ja on viivituses ning hagejal on õigus nõuda kostjatelt solidaarselt kohustuse täitmist VÕS § 65 lg 1, § 101 lg 1, § 108 ja VÕS § 396 lg 1, 399 lg 1 p 1, § 401 lg 1 järgi ja viivist seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. 6 (7)

Hageja nõuab viivist alates 19.04.2013, milliseks ajaks palus hageja kostjatel vabatahtlikult võlgnetav laen 21 815,77 EUR ära tasuda ja mida kostjad ei tasunud. Hagi esitamise aja seisuga 07.07.14 on viivis 444 päeva eest 21 815,77 EUR –lt (määr VÕS § 113 lg 1 II lause ja § 94 järgi 0,023% päevas) 2227,83 eurot. Viidatud nõutud viivis ei ületa põhivõlga, seega pole ülemääraselt suur. Xxx väitis, et ta on töötu, tema varanduslik olukord ei võimalda tal võlga tasuda. Samas ei ole need võla väljamõistmata jätmise aluseks, kuna ei tulene seadusest ega lepingust. Tema pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli tema keskmine sissetulek 01.03.14-03.11.2014 (so 8 kuu eest) kuus 1098,97 € (8791,78€/8, lk 109-117) ja ei nähtu, et ta oleks saanud abiraha. Seega ei ole kinnitust leidnud väide, et ta on töötu. Kuna viivis ei ületa põhivõlga ning tõendamist pole leidnud et kostja oleks töötu, siis ei tõusetu küsimust ka võimalikust viivise vähendamisest VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi. Eeltoodu tõttu on hageja laenuvõla tagastamise nõue ja viivise nõue tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja kostjatelt tuleb solidaarselt hagejale välja mõista laenuvõlga 21 815,77 EUR ning hagi esitamise ajaks 07.07.14 sissenõutavaks muutunud viivist 2227,83 EUR ning alates 08.07.2014 tuleb neilt solidaarselt välja mõista hagejale viivist TsMS § 367 järgi VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras põhivõlalt kuni selle tasumiseni. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 25875,03 eurot. Menetluskulud Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda. Kuna kostjad vastutavad solidaarselt ka menetluskulude kandmise eest ning asja materjalidest ei nähtu, et Xxx oleks saanud menetluskulude nimekirja jätte, on mõistlik lahendada menetluskulud suuruse küsimus pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi. /digitaalne allkiri/ Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.