Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud XXXesitas 08.12.2014 avalduse OÜ XXX(likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Nõue tuleneb töövaidluskomisjoni otsusest. Võlgnevuse suuruseks on 2 720,93 eurot. Vaatamata pankrotihoiatusele võlgnik võlgnevust tasunud ei ole. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus võttis avalduse menetlusse 12.12.2014. 30.01.2015 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on 2 720,93 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2011.a augustis. Tagasivõitmise võimalusi ei esine. Menetluse raugemise korral palub ajutine haldur määrata dokumentide hoidjaks juhatuse liige XXX. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 669 eurot (lisandub käibemaks) ja kulude hüvitiseks 30 eurot (lisandub käibemaks), mis kanda Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele. Ajutine haldur palub töötasu osaliselt välja mõista riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. 31.03.2015 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde ja täpsustas, et maksejõuetus tekkis 17.08.2011. Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde, nõustus ajutise halduri aruandega. Võlgnik nõustus pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega. 02.04.2015 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot ning avaldas 06.04.2015 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ja kohustusi on 2 720,93 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Tagasivõitmise võimalusi ei esine, tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ning maksejõuetuse tekkimise ajaks 17.08.2011. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 669 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 30 eurot (lisandub käibemaks). Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7 tundi ja 26 minutit. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad koopiate tegemises ja bürookuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 193 lg 4 sätestab: „Kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks“. Käesolev pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari. Kuni 30.06.2014 kehtinud pankrotiseaduse § 23 lg 4 viimase lause kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuivõrd võlgnikul vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) välja riigi vahenditest. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 669 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 30 eurot (lisandub käibemaks). 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) hüvitada riigi vahenditest. Tasu ja kulutuste hüvitis kanda Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme XXX vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.