Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
24.aprill 2015, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
Aktsiaseltsi Tootsi Turvas hagi Osaühingu Eks Transport vastu võla ja viivise summas 75 000 € väljamõistmiseks 75 000,00 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: aktsiaselts Tootsi Turvas (registrikood 10021374, asukoht Papiniidu 5, Pärnu 80010); Hageja lepinguline esindaja: Dagne Niit (Intrum Justitia AS, e-post [email protected]) Kostja: Osaühing Eks Transport (registrikood 10441662, asukoht Karja 3, Lavassaare alev, Lavassaare vald, Pärnumaa 87001), seaduslik esindaja Jüri Fedotov (isikukood xxxxxxxxxxx, tegelik elukoht teadmata, Harju Maakohtu tsiviilasjas 2-14-58262 teatanud 2014.a oktoobris enda e-posti aadressiks:x)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada aktsiaseltsi Tootsi Turvas hagi Osaühingu Eks Transport vastu võla ja viivise summas 75 000 € väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Osaühingult Eks Transport (registrikood 10441662) aktsiaseltsi Tootsi Turvas (registrikood 10021374) kasuks 75 000,00 € (seitsekümmend viis tuhat eurot ja null senti, millest 53 441,16 € on põhivõlg, 40 € võlgnevuse sissenõudmise kulud ja 21 518,84 € hagiavalduse 15.11.2013 esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis).
Menetluskulud jätta täies ulatuses Osaühingu Eks Transport kanda.
4.Välja mõista Osaühingult Eks Transport aktsiaseltsi Tootsi Turvas kasuks menetluskulude katteks 1260,00 € (üks tuhat kakssada kuuskümmend eurot ja null senti, sh 950 € hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 310 € kulud õigusabile (ei sisalda käibemaksu)).
5.Väljamõistetud menetluskuludelt (1260 €) tuleb Osaühingul Eks Transport tasuda aktsiaseltsile Tootsi Turvas viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
2-13-54089 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Aktsiaselts Tootsi Turvas esitas 15.11.2013 Pärnu Maakohtule hagiavalduse osaühingu Eks Transport vastu võlgnevuse ja viivise kokku summas 75 000 € väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 03.11.2008.a. seadme rendilepingu, millega rendileandja andis tasu eest rentniku valdusse ja kasutusse 4 Scania veokit. Lepinguobjekti täpne kirjeldus on toodud lepingu lisades. Rendiseadmete üleandmisevastuvõtmise kohta koostatud aktiga lepingupooled tunnistasid, et hageja andis üle ja kostja võttis vastu nimekirjades näidatud vara ja vahendid ning aktis loetletud varade ja vahendite omandiõigus vastuvõtjale üle ei lähe. Pooled sõlmisid ka hinna kokkuleppe, mille kohaselt hageja annab kostjale rendile lepingus nimetatud varad graafikujärgse hinnaga igakuulise rendimaksega vastavalt esitatud arvele. Kostja poolt on tasumata 01.06.2012 arve nr 04002411 summas 7153,81 EUR. Antud arvele tehti 19.09.2012 tasaarvestus summas 1004,97 EUR, seepärast on tasumata arve jääk 6148,84 EUR. Lisaks on kostja poolt tasumata 02.07.2012 arve nr 04002449 summas 7153,81 EUR, 01.08.2012 arve nr 04002495 summas 7153,81 EUR ja 04.09.2012 arve nr 04002548 summas 7153,81 EUR. Seega on kostja poolt tasumata Scania veoki rentimise eest 27 610,27 EUR
3.Hageja ja kostja sõlmisid 20.10.2008.a. seadme rendilepingu, millega rendileandja andis tasu eest rentniku valdusse ja kasutusse 4 poolhaagist. Lepinguobjekti täpne kirjeldus on toodud lepingu lisades. Rendiseadmete üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatud aktis pooled tunnistasid, et hageja andis üle ja kostja võttis vastu nimekirjades näidatud vara ja vahendid ning aktis loetletud varade ja vahendite omandiõigus vastuvõtjale üle ei lähe. Hinna kokkuleppe järgi hageja annab kostjale rendile lepingus nimetatud varad graafikujärgse hinnaga igakuulise rendimaksega vastavalt esitatud arvele. Kostja poolt on tasumata 01.06.2012 arve nr 04002413 summas 1073,28 EUR, 02.07.2012 arve nr 04002451 summas 1073,28 EUR, 01.08.2012 arve nr 04002497 summas 1073,28 EUR ja 04.09.2012 arve nr 04002550 summas 1073,28 EUR. Seega on kostja poolt tasumata poolhaagiste rentimise eest 4293,12 EUR
4.Hageja ja kostja sõlmisid 28.05.2009.a. seadme rendilepingu, millega rendileandja andis tasu eest rentniku valdusse ja kasutusse ühe buldooseri, mille täpne kirjeldus on toodud lepingu lisas. Rendiseadmete üleandmise-vastuvõtmise aktis pooled kinnitasid, et hageja andis üle ja kostja võttis vastu nimekirjas näidatud vara ja vahendid ning aktis loetletud varade ja vahendite omandiõigus vastuvõtjale üle ei lähe. Hinna kokkuleppe kohaselt hageja annab kostjale rendile lepingus nimetatud varad graafikujärgse hinnaga igakuulise rendimaksega vastavalt esitatud arvele. Kostja poolt on tasumata 02.07.2012 arve nr 04002450 summas 5657,36 EUR, 01.08.2012 arve nr 04002496 summas 5657,36 EUR ja 04.09.2012 arve nr 04002549 summas 5657,36 EUR. Seega on kostja poolt tasumata buldooseri rentimise eest 16 972,08 EUR
2-13-54089
5.Hageja ja kostja sõlmisid 01.05.2009.a. seadme rendilepingu, millega rendileandja andis tasu eest rentniku valdusse ja kasutusse 2 traktorit Valtra T161 H. Lepinguobjekti täpne kirjeldus on toodud lepingu lisades. Rendiseadmete üleandmise-vastuvõtmise aktiga pooled tunnistasid, et hageja andis üle ja kostja võttis vastu nimekirjades näidatud vara ja vahendid, aktis loetletud varade ja vahendite omandiõigus vastuvõtjale üle ei lähe. Hinna kokkuleppe kohaselt hageja annab kostjale rendile traktorid rendihinnaga 18 654,84 krooni ehk 1192,26 EUR ja 18 120,37 krooni ehk 1158,10 EUR, millele lisandub käibemaks. Kostja poolt on tasumata 30.06.2012 arve summas 2820,44 EUR.
6.Hageja ja kostja sõlmisid 12.03.2010 hoonete ja rajatiste rendilepingu, millega hageja kohustus andma kostjale vara ajutiseks kasutamiseks lepingus toodud tingimustel ja selle kehtivusaja jooksul ning kostja kohustus maksma hagejale selle eest tasu. Hageja andis kostja valdusse ja kasutusse kinnistu koos sellel asuvate ehitiste ja rajatistega hagejale kuuluvast omandist. Lisaks leppisid pooled kokku, et elektrienergia eest tasumine toimub vastavalt Eesti Energia Kaevandused AS esitatud arvele Rendileandja poolt esitatava arve alusel arvel näidatud kuupäevaks. Kostja poolt on tasumata 30.06.2012 arve nr 04002454 summas 400 EUR, 31.07.2012 arve nr 04002500 summas 437,14 EUR, 15.08.2012 arve nr 04002518 summas 338,81 EUR, 28.09.2012 arve nr 04002566 summas 293,34 EUR. Seega on kostja poolt tasumata elektri eest 1469,29 EUR
7.01.10.2012 avaldusega hageja ütles lepingud erakorraliselt üles seoses asjaoluga, et kostja ei täitnud oma kohustusi, samuti kinnitas kostja äriühingu makseraskusi.
8.Lisaks on kostja poolt tasumata raskeveokimaks - 07.08.2012 arve nr 04002507 summas 219,70 EUR ja Scania hooldus – arve nr 04002559 summas 79,25 EUR. Kuivõrd traktorite liikluskindlustus katkestati, on kostjale tehtud kreeditarve summas -22,99 EUR. Seega on kostja poolt tasumata kogusumma 275,96 EUR. Eeltoodust tulenevalt moodustab kostja võlgnevus kokku 53 441,16 EUR
9.Mainitud võlgnevusele lisandub kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis vastavalt lepingutele 0,15% päevas. Kuivõrd arvetega tasumisega viivitamise eest kogunenud viivis on väga suur, ning hageja vähendab viiviseid riigilõivuseaduses sätestatud piirmäärani, esitab hageja viivisearvestuse üksnes arvetelt nr 04002411, 04002449; 04002495; 04002548; 04002413; 04002451; 04002497; 04002550; 04002450; 04002496; 04002549. Kokku on nimetatud arvete tasumisega viivitamise eest hageja seisuga 15.11.2013 arvestanud viivist summas 34230,93 €. Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest, kohtupraktikast ja võttes arvesse riigilõivuseaduses sätestatud piirmäära, nõuab hageja kostjalt viivist 21 518,84 EUR.
10.Kuivõrd kostja vabatahtlikult oma võlgnevust hagejale ei tasunud, andis hageja nõude sissenõudmiseks üle Intrum Justitia AS-le. Intrum Justitia AS esitas kostjale enne hagiga kohtusse pöördumist korduvalt kohtuväliseid nõudeid ning palus võlgnetavate kohustuste tasumist. Seega on VÕS § 1131 lg 1 kohaselt tekkinud hagejal võlgnevuse sissenõudmisega kulud summas 40 EUR.
11.Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlga, viivist ja võla sissenõudmise kulu kokku 75 000 €, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja viivise menetluskuludelt.
KOSTJA VASTUS
12.OÜ Eks Transport 18.01.2014 kirjalikus vastuses ei tunnista Tootsi Turvas AS hagi. Kostja kinnitab, et 01.10.2012.a edastas AS Tootsi Turvas ülesütlemisteate alljärgnevate lepingute osas, mis on sõlmitud AS Tootsi Turvas ja OÜ Eks Transport vahel: 1) 03.04.2009.a. sõlmitud töövõtuleping; 2) 18.05.2009.a. sõlmitud seadmete müügileping; 3) 12.03.2010.a. sõlmitud hoonete ja rajatiste rendileping; 4) 28.05.2009.a. sõlmitud seadmete rendileping ( KOMATSU D61PX-15EO);
2-13-54089 5) 03.11.2008.a. sõlmitud seadmete rendileping ( 4 SCANIA veokit) 6) 20.10.2008.a. sõlmitud seadmete rendileping ( 4 poolhaagist SCHMITZ)
13.Lepingutega 5) ja 6) on renditud autod ja haagised AS Tootsi Turba kaudu põhjusel, et Pankadest OÜ Eks Transport enam laenu ei saanud. See oleks pidanud olema AS-ile Tootsi Turvas ohu märgiks, kuid vaatamata sellele sõlmiti veel lepingud 2); 3) ja 4). Kõik eelpool nimetatud lepingute alusel OÜ-le Eks Transport üleantud seadmed ja transpordivahendid on seisuga 06.11.2012 AS-ile Tootsi Turvas tagastatud. 01.10.2012.a. edastatud teatises osundab AS Tootsi Turvas, et kõigi punktides 2) – 6) nimetatud lepingute sõlmimise eesmärgiks oli 03.04.2009.a. sõlmitud töövõtulepingu täitmine. Kostja nõustub, et kõiki OÜ Eks Transport ja AS Tootsi Turvas vahel sõlmitud lepinguid on võimalik käsitada ainult koosmõjus. Samas kostja on sunnitud nentima, et pooltevahelised õigused ja kohustused olid lepingutes ebaproportsionaalsed.
14.03.04.2009.a. sõlmitud töövõtulepingu punkt 4.5. kohaselt ei vastuta AS Tootsi Turvas tööandjana tootmisprotsessi käigus tekkinud tootmiskatkestuste eest (tööseisakud, mis on põhjustatud ilmastikutingimustest, tehnika riketest või kohustuste mittetäitmisest jne). OÜ-l Eks Transport oli kohustus tasuda seadmete rendilepingute alusel seadmete renti ja seadmete järelmaksu hoolimata asjaolust, et sihtotstarbeliselt Eks Transport OÜ kasutusse antud seadmeid ei olnud võimalik objektiivsetel põhjustel kasutada ega saada nende kasutamisest rahalist tulu. AS Tootsi Turvas ei sõlminud 2011.aastal OÜ-ga Eks Transport transportteenuse lepinguid turba veoks, suleti briketivabrik, ainsana jäid Puhatu raba veod. Spetsiaalseteks vedudeks mõeldud autodele ei olnud võimalik ka mujalt tööd otsida, kuna oli leping Puhatu raba vedudeks, autod pidid olema laevavedude ootel. Pikad tühisõidud, turbaveo autod töötasid kahjumiga. Turba varumine ebaõnnestus halbade ilmaolude tõttu. Eks Transport OÜ-l ei olnud enam vahendeid kohustuste täitmiseks AS-le Tootsi Turvas. Kõik lepingud on omavahel seotud, koostaud AS-ile Tootsi Turvas tõrgeteta teenuse osutamiseks, et neil oleks minimaalselt kohustusi ja muresid, kogu vastutus oli jäetud Eks Transport OÜ-le.
15.Kuigi kostja soovis läbirääkimisi, kuna OÜ-l Eks Transport olid samuti nõuded AS Tootsi Turvas vastu, andis hageja kostjaga läbirääkimiste asemel materjalid inkassosse. Kostja on analüüsinud Intrum Justitia AS poolt AS Tootsi Turvas nimel OÜ Eks Transport vastu esitatud 20.02.2013.a nõudeavaldust. Avalduse aluseks on 18.05.2009 OÜ-ga Eks Transport sõlmitud müügilepingu, millest AS Tootsi Turvas taganes 01.10.2012, alusel esitatud arved. Analüüsi tulemusel selgus, et OÜ Eks Transport nõue AS Tootsi Turvas vastu on: 1) tasutud seadmete ostuhinnast 133 670,84 EUR; 2) AS Tootsi Turvas poolt OÜ-le Eks Transport tasumisele kuuluva intressi suurus, mida arvestatakse alates vastava summa ülekandmisest AS-ile Tootsi Turvas kuni lepingust taganemiseni 01.10.2012.a, intressimäär 5,6 % aastas, sellist määra kohaldati ostjale (arvutused koostamisel); 3) Alates 01.10.2012.a AS Tootsi Turvas poolt kuni raha tagastamiseni tasumisele kuuluv viivis, vastuse koostamise seisuga 94 839 EUR (133670,48 * 0,005 * 473) 4) Seadmetele tehtud parendused 53 443 EUR. Hagi on esitamata rahaliste vahendite puudumise tõttu.
16.Kostja oli kindel, et esitatud nõue veoautode ja haagiste tasumata arvete kohta saab kaetud tagastatud tehnika AS-i Tootsi Turvas poolt realiseerimisel. Kostjal puudub igasugune kontrolli võimalus, milliste hindadega autod ja haagised müüdi.
17.Eks Transport OÜ on 2012.a. ja 2013.a majandusaasta jooksul koondanud töötajad, tagastanud liisingus olnud transpordivahendid, olemasolev kinnistu on arestitud Maksu- ja Tolliameti poolt. Hetkel ei näe võimalust AS Tootsi Turvas nõude rahuldamiseks. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSE KÄIK
18.Asjas 28.maile 2014 määratud korraldava eelistungi kohus lükkas edasi, kuna kostja nimel
2-13-54089 kirjaliku vastuse esitanud juhatuse liiga L. P. teatas kohtule enda haigestumisest. Vastuseks kohtu järelepärimisele L. P. teatas täiendavalt, et ei ole enam kostja juhatuse liige. 26.augustile 2014 määratud istungi kutset ei õnnestunud kostja uuele juhatuse liikmele Jüri Fedotovile kätte toimetada, mistõttu kohus lükkas istungi edasi 14.oktoobrile 2014 ning toimetas kostja esindajale kutse kätte avalikult. 14.10.201 pooled istungile ei ilmunud (hageja esindaja teatas mitteilmumisest). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 3 p 3 ei võimalda tagaseljaotsusega hagi rahuldamist, kuna kostja on avaldanud nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus määras jätkata menetlust kirjalikus menetluses. Kirjaliku menetluse korraldamise määrus toimetati kostja esindajale TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel kätte e-posti aadressil x, millelt J. Fedotov ise 21.10.2014 Limmi Lastehoid OÜ esindajana esitanud Harju Maakohtule Pankrotiavalduse tsiviilasjas 2-14-58262.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike avalduste ja tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus määras pooltele tähtaja avalduste ja tõendite esitamiseks ning nõudis kostjalt täiendavaid selgitusi kostja vastusest nähtuva võimaliku tasaarvestuse kohta. Kostja kohtu määratud tähtpäevaks nõutud selgitusi ega täiendavaid seisukohti ei esitanud.
21.Hagiavalduse ja kostja vastuse ning hagiavaldusele lisatud lepingute ja seadmete üleandmisevastuvõtmise aktide kohaselt sõlmis hageja kostjaga järgmised lepingud: - 03.11.2008 seadme rendilepingu (toimikus lk 7 – 16) 4 veoki Scania R480LA4X2NA kostjale rendile andmiseks, - 20.10.2008 seadme rendilepingu (lk 23 – 33) 4 poolhaagise Schmitz Cargo Floor kostjale rendile andmiseks; - 28.05.2009 seadme rendilepingu (lk 39 -48) buldooseri KOMATSU D61PX-15EO kostjale rendile andmiseks; - 01.05.2009 seadme rendilepingu (lk 52 – 60) traktori VALTRA T161 H kostjale rendile andmiseks. Iga lepingu kohta sõlmiti hinna kokkulepe graafikujärgse hinnaga igakuulise rendimakse kohta. Kõikides rendiseadmete üleandmise-vastuvõtmise aktides on fikseeritud, et aktides loetletud varade ja vahendite omandiõigus ei lähe vastuvõtjale üle.
22.Samuti hageja ja kostja sõlmisid 12.03.2010 hoonete ja rajatiste rendilepingu (lk 61 – 64), millega hageja andis kostja valdusesse ja kasutusse kinnistu koos sellel asutvate ehitiste ja rajatistega hagejale kuuluvast omandist. Lepinguobjekti üleandmise-vastuvõtmise akti (lk 64) kohaselt anti selle lepingu alusel kostja valdusesse angaar rabas, 3 ehitussoojakut, 3 majandushoonet, konteinerhoone, transformaatori alajaam, puurkaev, kütuse automaattankla ja kütuse väiketankla.
23.Kohtule esitatud tõenditest ja kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt on poolte vahel seadmete ja ehitiste kasutamise lepingutest tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 kohaselt on rendilepingu järgi rendileandja põhikohustuseks anda rentnikule kasutamiseks rendilepingu ese ning võimaldada talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadav vili. Rentniku põhikohustuseks on maksta rendileandjale selle eest tasu (renti) ning VÕS § 358 lg-st 1 tulenevalt pärast rendilepingu lõppemist rendilepingu ese koos päraldistega tagastada seisundis, mis vastab rendilepingu eseme tagastamiseni jätkatud korrapärasele majandamisele. Seadmete rentnikule üleandmise aktides oli selgelt fikseeritud, et omandiõigus seadmete vastuvõtjale üle ei lähe. Renditud seadmete omandiõiguse kostjale ülemineku võimalust (näiteks lepingute kohase ja täieliku täitmise korral) ei näinud ette ka rendilepingud. Seadmete rendilepingutes punktides 4.10. on sätestatud rentniku kohustus lepingu lõppemisel või
2-13-54089 ennetähtaegselt lõpetamisel tagastada lepinguobjekt viivitamatult rendileandjale aktis fikseeritud seisundis, võttes arvesse loomulikku kulumist. Seega ei oma seadmete rendilepingutest tulenevate nõuete rahuldamisel tähtsust, kas ja millise summa eest on hageja seadmed realiseerinud, ning et kostja seadmete müügihinda kontrollida või mõjutada ei saanud.
24.Hoonete ja rajatiste rendileping vastab VÕS § 271 sätestatud üürilepingu tunnustele. Ka üürilepingu puhul on üürniku põhikohustus tasuda asja kasutamise eest üürileandjale tasu (üüri), lepingu lõppemisel aga asi tagastada. VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üürile kandma üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulusid) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Pooltevahelise hoonete ja rajatiste rendilepingu punktis 3.4. on sätestatud kostja kohustus tasuda elektrienergia eest vastavalt Eesti Energia Kaevandused AS esitatud arvele rendileandja poolt esitatava arve alusel, kusjuures rentnik on kohustatud tasu üle kandma arvel näidatud kuupäevaks. Kostja on jätnud tasumata 2012.a maikuust augustini (kaasa arvatud) kasutatud elektrienergia eest 30.06.2012, 31.07.2012, 15.08.2012 ja 28.09.2012 esitatud arved.
25.Asjas ei ole vaidlust, et hageja on lepingud üles öelnud 01.10.2012 avaldusega (lk 17 - 18) ning kostja on lepingute esemeks olnud seadmete ja ehitiste valduse hagejale tagastanud. Hageja nõue kostja vastu koosneb aga enne lepingute ülesütlemist kostja poolt tasumata jäetud kasutustasudest (rendimaksetest), seadmete kasutamisega kaasnevatest kohustuslikest maksudest (raskeveokimaks) ja osutatud teenuste (elektrienergia) võlgnevusest. Lepingu ülesütlemisega ei ole seotud ka hageja õigus nõuda kindlaksmääratud suuruses võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Seega ei oma lepingute ülesütlemine asja lahendamisel õiguslikku tähendust.
26.Hageja on tõendanud, et kostjal on hageja ees hagiavalduses nimetatud võlgnevus. Kostja ei ole hagiavalduses nimetatud ja lisatud arvetega tõendatud võlgnevuse olemasolu vaidlustanud, kuid on viidanud omapoolsetele nõuetele hageja vastu, millest võib järeldada kostja soovi hageja nõudeid tasaarvestada. Kostja kirjalikust vastusest ei selgu aga, millisel alusel ja millises suuruses nõuded kostjal hageja vastu täpselt on, puudub nõuete tasaarvestamise arvestus ja selge tahteavaldus. Kohtu nõudmistele vaatamata kostja oma vastuväiteid ei täpsustanud ega esitanud tasaarvestusavaldust.
27.VÕS § § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 võimaldavad võlausaldajal nõuda võlgnikult raha maksmisega viivitamise eest viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 186 p 6 järgi võlasuhe lõpeb lepingu ülesütlemisega. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2 vabastab lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjatelt enne lepingu ülesütlemist tekkinud võlgnevuste tasumist summas 53 441,16 €.
28.Asjas ei ole vaidlust, et kostja on oma lepinguliste kohustuste täitmisega sattunud viivitusse. Kostja kohustuste rikkumine ei ole VÕS § 103 tähenduses vabandatav. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja poolt kohtu ette toodud asjaolu, et kõiki poolte vahel sõlmitud lepinguid tuleb vaadelda koos, sest seadmete rendilepingute sõlmimise eesmärgiks oli kostja ja hageja vahel 03.04.2009 sõlmitud töövõtulepingu täitmine. Kõik lepingud on sõlmitud 2008. – 2009.a. Kostja võlgnevused on tekkinud 2012.aastal esitatud arvetest. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja on enne võlgnevuse tekkimist lepinguid rohkem kui kolme aasta jooksul täitnud, ei ole asjakohased kostja viited sellele, et lepingust lepingupooltele tulenevad kohustused olid ebaproportsionaalsed. Kostja ei ole ka täpsustanud, kuidas see asjaolu mõjutab käesolevas asjas hagi rahuldamist.
2-13-54089 Kostja toob välja, et 2011.aastal hageja ei sõlminud kostjaga enam lepinguid turba veoks ja briketivabrik suleti, ainsaks jäid Puhatu raba veod; Puhatu raba vedude lepingu tõttu autod pidid olema laevavedude ootel ning kostja ei saanud spetsiaalseteks vedudeks mõeldud autodele otsida mujalt vedusid, mistõttu turbaveo autod töötasid kahjumiga. Kohus möönab, et 2011.a võis poolte lepinguliste kohustuste vahekord muutuda, kuid kostja ei ole kasutanud selliseks puhuks VÕS §-is 97 ettenähtud võimalusi taotleda hagejalt lepingu muutmist, lepingust taganeda või leping üles öelda. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Kohus leiab, et lepinguliste kohustuste ebaproportsionaalsust ei saa järeldada pärast võlgnevuste tõttu lepingu ülesütlemist ja võla sissenõudmiseks hagi esitamist kostja paljasõnalisest hinnangust, et lepingutest tuli hagejale minimaalselt kohustusi ja kogu vastutus oli jäetud kostjale.
29.Hageja nõuab lisaks põhivõlale kostjalt viivist rendimaksete arvete tasumisega viivitamise eest. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist lepingus kokkulepitud määras. Seadmete rendilepingute punktis 6.7. on pooled kokku leppinud, et lepinguga ettenähtud tasude, sh rendi maksmisega viivitamisel, maksab viivitanud pool tähtaegselt tasumata summalt kogu viivituse perioodil 0,15% iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist seadmete rendilepingute alusel esitatud 11 arve tasumisega viivitamise eest. Hagiavalduse 15.11.2013 esitamise seisuga on hageja arvestuste kohaselt sissenõutavaks muutunud viivis summas 34 230,93 €. Hageja, pidades silmas, et kõik nõutavad summad ei ületaks tasutud riigilõivumäärale vastavat hagihinda 75 000 €, on vähendanud viivist summani 21 518,84 €. Samuti ei ole hageja arvestanud viivist kõikide võlgnetavate arvete eest. Kostja ei ole viivise suurusele vastuväiteid esitanud. Arvestades kohustuse täitmisega viivitamise aja pikkust ning seda, et viivisenõue on esitatud hagi esitamise seisuga sissenõutava summana, mida hageja on oluliselt vähendanud, on viivise nõue kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud ning tuleb rahuldada. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõuded täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlga, viivist ja võla sissenõudmise kulude hüvitist kokku 75 000 €.
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMs § 174 lg 1 alusel kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas kohtu määratud tähtaja jooksul oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja kulude nimekirja, milles taotleb kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 950 € ja kohtuvälise kuluna menetlusosalise esindaja kulud 310 €. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvete spetsifikatsioonist nähtuvalt on hageja õigusabikulu summa 310 € ilma käibemaksuta ning vastab seega TsMS § 174 lg 10 nõuetele. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodu ja TsMS § 175 lg-te 1 ja 1 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 1260 €. Hageja taotlusel ja vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt hagejale ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga. põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär poolaasta kaupa enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Alates 01.01.2015 on VÕS § 113 lg 1 teise lauses nimetatud viivisemäär 8,05%
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.