Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXXX.

OÜ XXX esitas 13.02.2015 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli kaubavedu. Reaalne vara võlgnikul puudub, bilansis kajastatud materiaalne põhivara jääkmaksumusega 2 994 eurot kujutab endast 2 sõidukõlbmatut autot. Võlgniku kohustuseks on võlgnevused Maksu- ja Tolliametile kokku 15 746 euro ulatuses. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku kliendi XXX AS-i veostrateegia muutus, mistõttu võlgnik jäi kliendist ilma. Võlgnik palub välja kuulutada pankrot. 27.02.2015 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 0,27 euro väärtuses ning kohustusi vähemalt 15 745,97 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2013.a juulis. Tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei esine. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 1 039,68 eurot (lisandub käibemaks) ja kulude hüvitiseks 102,88 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutine haldur palub töötasu ja kulutuste hüvitis osaliselt välja mõista riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu ja hüvitise palub haldur kanda Advokaadibüroo Paas & Partnerid arveldusarvele. 31.03.2015 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde ning palus määrata dokumentide hoidjaks XXX. Võlgnik jäi oma pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega. 02.04.2015 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot ning avaldas 06.04.2015 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. 02.04.2015 ja 08.04.2015 teatas võlgniku seaduslik esindaja, et ta ei nõustu ajutise halduri tasuga, kuna võlgnikul ei ole sellist vara. Protokolli tekst, justkui võlgnik nõustub ajutise halduri tasuga, ei ole õige. Võlgniku esindaja palub protokolli parandada. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 0,27 euro väärtuses ja kohustusi 15 745,97 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Tagasivõitmise võimalusi ei esine, tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ning maksejõuetuse tekkimise ajaks 2013.a juulit. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 039,68 eurot (lisandub käibemaks) ja kulude hüvitiseks 102,88 eurot (sisaldab käibemaksu). 02.04.2015 ja 08.04.2015 teatas võlgniku esindaja, et ta ei nõustu ajutise halduri tasuga, kuna võlgnikul puudub selline vara, võlgniku esindaja palus parandada protokoll osas, mille kohaselt on võlgnik ajutise halduri tasuga nõus. Taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. PankrS § 3 lg 2 kohaselt lahendatakse käesolev asi hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 477 lg 8 kohaselt protokollib kohus menetlustoimingu hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatule. Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. Seega ei ole menetlusosalistel õigus protokolli parandamist taotleda. Juhul, kui vastuväited protokollile mõjutavad menetlusosaliste arvates asja lahendust, siis on neil õigus esitada vastuväited protokollile asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. Kohus märgib siiski, et võlgnikul vara puudumine ei mõjuta määratava tasu ega hüvitise suurust ning muid vastuväiteid tasu või hüvitise osas võlgnik ei esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi ja 50 minutit. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 96 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad büroo- ja transpordikuludes ning päringute tegemises. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 1 039,68 eurot (lisandub käibemaks) ja kulude hüvitiseks 102,88 eurot (sisaldab käibemaksu). PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd võlgnikul vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) välja riigi vahenditest. Tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja Advokaadibüroo Paas & Partnerid arveldusarvele.

Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme XXX vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.