2.Mõista välja AS-ilt Raisner 2744,17 eurot Maarus Peenema kasuks menetluskulude katteks.
3.Mõista välja AS-ilt Raisner viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg s teises lauses sätestatud määras.
4.Kohustada AS-i Raisner tasuma väljamõistetud menetluskulud Advokaadibüroo LAWIN AS-i arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS-is). Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Tartu Ringkonnakohtu 25.02.2014. a otsusega jäeti menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus AS-i Raisner kanda. Kohtuotsus jõustus 12.05.2014. a Riigikohtu määrusega, mille kohaselt jäid ka kassatsiooniastme kulud AS-i Raisner kanda. Maarus Peenema esitas 15.05.2014. a Viru Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas 2-13-13242. Hageja avalduse kohaselt on käesolevas tsiviilasjas menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 350 eurot, dokumentaalsete tõendite saamise kulud 18 eurot ja õigusabikulud kokku summas 7406,87 eurot. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 7774,87 eurot. Lisaks palus hageja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
2.AS Raisner leidis, et hagejal ei ole menetluskulusid tekkinud, kuna menetluskulude arved on esitatud AS-ile Raunistal ja Greta Energy Inc-ile. Seega puudub mistahes tõend selle kohta, et tegemist on hageja menetluskuludega. Asjaolu, et õigusabi arved on esitatud AS-ile Raunistal, tõstatab küsimuse, kas käibemaksu osa on kuluna õigustatud. Kuivõrd AS Raunistal on eeldatavalt käibemaksukohuslane, siis saab ta riigilt tagasi käibemaksu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus otsustas 31.12.2014. a määrusega järgmiselt:
2.Mõista välja AS-ilt Raisner 2744,17 eurot Maarus Peenema kasuks menetluskulude katteks.
3.Mõista välja AS-ilt Raisner viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Esmalt märkis kohus, et ekslik on kostja seisukoht, et hagejal ei ole menetluskulusid tekkinud, kuna arved on väljastatud kolmandale isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-13 asunud seisukohale, et hagejad ei pea tõendama, et nad on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Käesoleval juhul on hageja esindaja kohtule kinnitanud, et hageja on kohustatud saadud õigusabi eest tasuma ning kohustus on reguleeritud hageja ja kolmanda isiku vahelise kokkuleppega. Kohtul ei ole alust hageja kinnitustes kahelda. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 350 eurot. Tasumist tõendav maksekorraldus asub tsiviilasja toimikus (I kd, tl 24). Nimetatud summa tuleb kostjal hagejale hüvitada. Kohus rahuldas hageja avalduse registripäringutele tehtud kulutuste hüvitamise osas, s.o summas 18 eurot.
Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule hagiavalduse (I kd, tl 2-5, sisuliselt 3 lk), seisukoha seoses kostja kompromissettepanekuga (I kd, tl 46-47, sisuliselt 1 lk), seisukoha seoses kostja vastusega hagile (I kd, tl 63-66, sisuliselt 3 lk) ja vastuse apellatsioonkaebusele (I kd, tl 122-132, sisuliselt 10 lk). Kokku on hageja esindaja esitanud kohtutele 4 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 17 lk. Lisaks on hageja esindaja esitanud kohtutele väikesemahulisi menetlusdokumente (teatised, kaaskirjad esitatavatele dokumentidele, meilitsi teabevahetus kohtuga). Hageja esindaja viibis kahel kohtuistungil: Viru Maakohtus 25.09.2013. a (istung kestis 1 tund ja 40 minutit ehk 1,67 tundi; I kd, tl 88) ja Tartu Ringkonnakohtus 04.02.2014. a (istung kestis 35 minutit ehk 0,58 tundi; I kd, tl 136137) Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase tuvastushagiga, arvestas kohus 40 minutit ehk 0,667 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta. Seega on õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 11,34 tundi (17 lk x 0,667 h). Sellele lisandub kohtuistungitest osavõtu aeg 2,25 tundi. Kohus arvestas ka kohtuistungite ettevalmistamise ajaks kummalgi korral tunni ehk kokku 2 tundi. Lisaks arvestas kohus ka kompromissi läbirääkimistele ning lepingu ettevalmistamisele 3 tundi, vaatamata asjaolule, et kompromisslepingut ei sõlmitud. Kohus luges hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 18,59 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 127,82 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus oli seisukohal, et üldjuhul peaks asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra selgitamine, kirjavahetus ning telefonikõned kliendiga ja/või kliendi nimetatud kontaktisikutega ja büroosisesed nõupidamised vms olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei seadnud kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus jättis eeltoodu alusel põhjendatud ja vajalikuna arvestamata aja, mis hageja esindajal on kulunud eelpool kirjeldatud tegevustele. Lisaks lepingulise esindaja kulule võib hüvitatavaks menetluskuluks olla ka otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Otsest sõidukulu hageja esindaja tõendanud ei ole. Arvete nr 1312005 ja 1403169 spetsifikatsioonides on märgitud komandeeringu aeg tundides. Seega nõuab hageja kostjalt hüvitist sõidule kulutatud eest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-13 (p 17) asunud seisukohale, et TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Samuti on eelpool viidatud lahendis märgitud, et sõidu ajakulu hüvitamist vastaspoolelt ei saa nõuda ka advokatuuriseaduse ega kliendilepingu alusel, kuna need ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist.
Kohus jättis arvestamata ka arvetel märgitud bürookulud, kuna nende puhul on mõistlik eeldada, et need kuuluvad advokaadi tunnihinna sisse. Eeltoodu põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 2376,17 eurot (18,59 h x 127,82) ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja kuludele lisandub riigilõiv summas 350 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 18 eurot. Kohus määras kindlaks hageja menetluskulud summas 2744,17 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Maarus Peenema esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses. Määruskaebuse esitaja esitas taotluse kohustada AS-i Raisner tasuma väljamõistetud menetluskulud Advokaadibüroo
LAWIN
AS-i arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS-is). Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei nõustu hageja sellega, et maakohus ei mõistnud välja arvel nr 1403169 toodud transpordikulu (kütusekulu) summas 27,66 eurot, mis seondus Tartu Ringkonnakohtu istungil osalemisega; 2) on maakohus vääralt hinnanud hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Hageja peab vajalikuks rõhutada, et maakohtu poolt viidatud moel 1 lk menetlusdokumendi koostamisele kuluva ajakulu fikseerimine on põhjendamatu; 3) on ajakulu põhjendatuse hindamine kompleksne ja mitmetest asjaoludest sõltuv küsimus, mida ei saa käsitleda skaalal „lihtne kaasus – raske kaasus“. Ka traditsioonilistele konstruktsioonidele vastav tuvastushagi võib olla sedavõrd eriilmeline, et nõuab ulatuslikku advokaadi ja kliendi vahelist koostööd, tavapärasest mahukamat uurimistööd jne.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.AS Raisner vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) nõustub kostja maakohtu määruses tooduga selles, et esitatud pole ühtegi tõendit, et 27,66 eurot on kütusekulu; 2) nõustub kostja maakohtu seisukohaga selles, et istungile ilmumiseks ja tagasisõitmiseks kulunud aeg ei saa kuuluda menetluskulude hulka (vt nt 3-2-1-64-13, p 13); 3) palub kostja määruse tühistamisel jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tervikuna rahuldamata. Hageja on palunud määruskaebuses määruse tervikuna tühistada. Kostja jääb seisukohale, et kuna arved on esitatud kolmandatele isikutele, siis puudub tõend, et tegemist on hageja menetluskuluga; 4) on hageja esindajad teinud ebavajalikku tööd. Õigusabile kulunud aeg on ebamõistlik. Kostja leiab, et kaasus oli suhteliselt lihtne. Puudusid mahukad tõendid, pikad istungid, tunnistajad jmt, mis muudavad kohtuasja keerukaks ning ajakulukaks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 31. detsembri 2014. a määruse resolutsiooni tuleb täiendada p-iga 4 järgmises sõnastuses: „Kohustada AS-i Raisner tasuma väljamõistetud
menetluskulud Advokaadibüroo
LAWIN
AS-i arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS-is)“. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Määruskaebuse esitaja on esitanud taotluse tühistada maakohtu määrus täies ulatuses, kuid määruskaebuse põhjendustest tulenevalt ei ole määruskaebuse esitaja nõus maakohtu määrusega osas, millega vähendati hageja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid. Samuti on määruskaebuse esitaja märkinud, et riigilõivu 350 euro osas ja tõendite saamise kulu 18 euro osas ta maakohtu määrust ei vaidlusta.
8.AS Raisner palub vastuses määruskaebusele tühistada maakohtu määruse ja jätta avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus jätab vastustaja taotluse tähelepanuta. AS-el Raisner oli õigus esitada maakohtu määruse peale määruskaebus ringkonnakohtule, kuid menetlusosaline ei ole seda võimalust kasutanud. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta vastustaja väited nende kulude kohta, mis ei ole määruskaebuse esitaja määruse vaidlustamise ulatust arvestades enam vaidluse all.
9.Maakohus on lugenud põhjendatud tööajakuluks hagejale osutatud õigusteenuse eest 18,59 tundi (tunnihind 127,82 eurot). Arvestades seda, et hagi rahuldati täies ulatuses ning asja menetleti kahes kohtuastmes, leiab ringkonnakohus, et maakohtu määratud õigusteenuse osutamise ajakulu on põhjendatud. Samuti on mõistlik lepingulise esindaja tunnihind 127,82 eurot. Riigikohus on varem korduvalt leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Maakohus on määruses piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude vajalikkust, mh arvestades menetluses esitatud dokumentide mahtu, toimunud kohtuistungite arvu, menetluse kestust ja keerukust. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Maakohus on määranud menetluskulud kindlaks TsMS § 175 lg-s 1 sätestatut järgides.
10.Määruskaebuse esitaja ei ole nõus maakohtu seisukohaga selles, et käesolevas asjas kulus õigusteadmistega esindajal ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele 40 minutit. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole toonud välja konkreetseid põhjendusi ja asjaolusid, miks kulus esindajal käesolevas asjas ühe lehekülje koostamisele rohkem kui 40 minutit. Maakohus on põhjendanud oma seisukohta, miks on mõistlik ja põhjendatud arvestada käesolevas asjas ühe lehekülje koostamisele 40 minutit. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et hageja arvel nr 1403169 toodud kulu summas 27,66 eurot tuleb jätta kostjalt välja mõistmata. Maakohus on õigesti märkinud, et hageja ei ole tõendanud, et kulu summas 27,66 eurot on transpordikulu. Arve nr 1403169 spetsifikatsioonis on märgitud, et 27,66 eurot kujunes järgnevalt: ettevalmistused Tartu Ringkonnakohtu istungiks 1,20 tundi; Tartu Ringkonnakohtu istungist osavõtt (transport) 7,10 tundi; kohtuotsusega tutvumine, e-maili koostamine kliendile 0,80 tundi. Hageja märgib, et tegemist on transpordikuluga, kuid arve spetsifikatsiooni kohaselt on hageja arvestanud Tartu Ringkonnakohtu istungil osalemise aega tundides. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et tõendatud ei ole see, et tegemist on transpordikuluga. Transpordikulu ei
ole arvestatav ajakuluna tundides. Maakohus on õigesti märkinud, et hüvitamisele ei kuulu istungile sõitmise ajakulu.
12.Hageja on esitanud taotluse kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskulud Advokaadibüroo LAWIN AS-i arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS-is). Maakohus on jätnud hageja taotluse tähelepanuta. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse resolutsiooni p-iga 4 järgmises sõnastuses: „Kohustada AS-i Raisner tasuma väljamõistetud menetluskulud Advokaadibüroo LAWIN AS-i arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS-is)“.
13.Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.