Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-13-13242
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. oktoober 2013, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
M P. hagi OÜ Raisner vastu tuvastada kostja nõusolek hoonestusõiguse hageja nimele kandmiseks
Hagihind
5 959 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
25. september 2013
Menetlusosalised
Hageja:
Hageja lepinguline esindaja:
M P. (IK xx, xxx) Vandeadvokaat Marika Jaanson (Advokaadibüroo LAWIN, Niguliste tn 4, 10130 Tallinn, e-post: [email protected]) OÜ Raisner (RK 11246939, Jaama 1a, 11615)
Kostja:
(OÜ Adepte, xxx e-post: [email protected])
Kostja seaduslik esindaja:
Rahuldada M P. hagi.
P. (registriosa nr xx) ja xx külas asuvale xx (registriosa nr xx) kinnistutele seatud hoonestusõiguse kandmiseks kinnistute omaniku M P. nimele: 2.1 kustutada Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriosa nr xx teisest jaost hoonestusõiguse omanik OÜ Raisner (registrikood 11246939) ja kanda hoonestusõiguse omanikuna M P. (isikukood xxx) ning 2.2 kustutada Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriosa nr xxx teisest jaost hoonestusõiguse omanik OÜ Raisner (registrikood xxx)ja kanda hoonestusõiguse omanikuna M P. (isikukood xxx) .
Menetluskulud jätta kostja OÜ Raisner kanda.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja ei nõustu kostja väitega VÕS § 103 lg 2 rikkumise vabandatavusest. Hageja leiab, et kostja seisukohad teemaplaneeringu kehtestamisega viibimise, projekteerimise ja hageja plaanide suhtes ei ole hoonestusõiguse omanikule langemisel olulised, kui ehitamiskohustus on seotud konkreetse tähtaja, mitte tingimusega. Kuna kostja oma nõusolekut vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse ei ole andnud, siis palub hageja tuvastada kostja nõusolek kohtul (TsÜS § 68 lg 5). Hageja palub tuvastada kostja kohustus anda nõusolek järgmiste kinnistusraamatu kannete tegemiseks: - kustutada reg osa xx teisest jaost hoonestusõiguse omanik OÜ Raisner ning - kanda reg osa xx teise jakku hoonestusõiguse omanikuna M P.; - kustutada reg osas xx teisest jaost hoonestusõiguse omanik OÜ Raisner ja - kanda reg osa xx teise jakku hoonestusõiguse omanikuna M P. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista.
Kostja märgib, et Lepingu p 5.3 nimetatud tähtaja ületamine ja viivitus ei tekkinud kostja süül. Kostja ei ole kunagi loobunud plaanist rajada xx valda tuulikupark. Kuna tuulikupark on olulise ruumilise mõjuga objekt, siis selle rajamiseks oli vaja kehtestada teemaplaneering. Kostjast mittesõltuvatel põhjustel viibis teemaplaneeringu kehtestamine ebaloomulikult kaua. „xx valla olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu“ kehtestas xx Vallavolikogu alles 29.03.2012 oma otsusega nr 99. Seejärel määras xx Vallavalitsus oma 08.05.2012 korraldusega nr 57 tuulikupargi projekteerimistingimused ning käesoleval ajal on käimas xx tuulikupargi projekteerimine. Ka see, et planeering ei näe ette hageja kinnistutele lepingus kokkulepitud tuulegeneraatorite rajamist, ei ole kuidagi seotud kostja tegevusega, kuigi kostja soovis ja soovib sinna tuulegeneraatorite paigaldamist, tuginedes muuhulgas pooltevahelisele lepingule ning sellest tulenevalt ka hageja kui maaomaniku soovile. Viidatud lepingupunkti täitmise tähtaja ületamise tingisid kolmandate isikute põhjustatud asjaolud, mille tekkimist ei saanud kostja hoonestusõiguse lepingu sõlmimisel ette näha ning seega on tegemist VÕS § 103 sätestatud rikkumise vabandatavusega.
oma investeeringut kaotada. Seega on tänaseks kehtestatud teemaplaneering vaid esimene etapp kogu kavandatavast tegevusest xx valla piirkonnas. Kostja leiab, et hageja soov hoonestusõiguse leping lõpetada on peamiselt tingitud lepingu p
KOHTUISTUNG 25.09.2013
Esmalt annab kohus hinnangu kostja esitatud nõude aegumise vastuväitele.
8.1 Hageja nõuab kostjalt hoonestusõiguse enda nimele kandmist (AÕS § 244 1 lg 1). Kostja taotleb aegumise kohaldamist. AÕS § 244 1 lg 1 sätestab, et kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi
kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks AÕS § 244 1 lg 3 kohaselt aegub AÕS § 244 1 lg 1 nõue kuue kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab teada vastava eelduse olemasolust, kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel nõude tekkimisest.
TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus aegumist arvesse üksnes kohustatud isiku taotlusel. 8.2 Kostja väitel on hageja olnud kogu aeg teadlik Lepingu p 5.3 täitmise viibimisega seotud asjaoludest, seega on mööda lastud AÕS § 244 1 lg 3 sätestatud tähtaeg ning hageja nõue aegunud. Hageja esindaja märgib, et Lepingu p 5.3 on tähtaeg fikseeritud. Hageja ootas lõpptähtaja ära ja pöördus pärast tähtaja möödumist kohtusse. Hagi on esitatud tähtaegselt. Lepingu p 5.3 kohustus hoonestaja kõik hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad tuulegeneraatorid, nende teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud- ja rajatised ning juurdepääsuteed valmis ehitama kaheksa aasta jooksul, arvates lepingu sõlmimise päevast, seejuures ehitustöödega alustama hiljemalt 31.12.2008. aastal. 8.3 Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja nõue on aegunud. Kuigi Lepingu p 5.3 sätestas ka ehitustöödega alustamise tähtaja, ei ole AÕS § 244 1 lg 1 kohaldamise eelduseks antud juhul mitte töödega tähtaegselt mittealustamine, vaid ehitustööde (tuulegeneraatorite ja vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste ehitamine) lõpptähtaja möödalaskmine. Kostja ei täitnud lepinguga võetud ja hoonestusõiguse sisuks olevat kohustust. Kohus on seisukohal, et hageja sai teada AÕS § 244 1 lg 1 eelduse olemasolust kohustuse täitmise tähtaja 01.02.2013 (so 8 aastat lepingu sõlmimisest) möödumisel ning aegumistähtaega tuleb hakata lugema nimetatud kuupäevast. Asjaolu, kas hageja teadis projekti viibimisest ja muudest kostjast mittetingitud asjaoludest ja kas ta nendega nõustus, või mitte, ei mõjuta antud juhul kinnistu omaniku seadusest tulenevat nõudeõigust. Hagi on kohtule esitatud 22.03.2013, seega tähtaegselt.
9.2 Kohus möönab, et kostja ei saa endale võtta kohaliku omavalitsuse pädevust ning oluliselt mõjutada planeerimismenetluse kestust, samas on leping pooltele täitmiseks kohustuslik, seega ka kostjale. Lepingu p 5.3 täitmise kohustus lasus üheselt kostjal. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks hagejale teinud ettepaneku lepingus sätestatud tähtaegade muutmiseks või pikendamiseks. Samuti pole kostja esitanud
tõendeid selle kohta, mida ta on omaltpoolt teinud Lepingus kokkulepitud tähtaegade järgimiseks või teise lepingupoole huvide arvestamiseks. Hageja märgib õigesti, et juhul kui hageja oleks kostja ettepanekust keeldunud, võiks arutleda hea usu põhimõtte võimaliku rikkumise üle. Kohtu arvates on alusetu ja põhjendamatu kostja ootus, et lepingu pool (hageja) nõustub jätkuvalt oma lepingus ja seaduses selgelt väljendatud õiguste rikkumisega. Kinnistu omanikult ei saa sellist vaikimisi nõustumist eeldada. Vastupidine seisukoht tähendaks kõrvalekaldumist pacta sunt servanda põhimõttest. 9.3 Eeltoodu põhjal märgib kohus, et kostja väited hea usu põhimõtte rikkumisest on alusetud ja põhjendamatuid. Lepingus kokkulepitud kaheksaaastane tähtaeg oli kohtu arvates piisavalt pikk, et täita hoonestusõiguse sisuks olevad kohustused või sõlmida vajalikud kokkulepped tähtaegade muutmiseks.
Kohus keeldus kohtuistungil kostjale viimase poolt vahetult enne 25.09.2013.a kohtuistungi toimumist (so 24.09.2013 kell 21.49) puudustega esitatud vastuhagi (tasumata riigilõiv), milles kostja muuhulgas nõudis kinnistu omanikult hüvitist AÕS § 244 2 lg 1 alusel, menetlemisest põhihagiga ühes menetluses. Kohus tugines TsMS § 329 lg 1 ja 2 ja leidis, et vastuhagi esitamise eesmärk oli ilmselgelt venitada menetlust. Kohus andis 2013.a maikuus pooltele võimaluse kompromissi
sõlmimiseks. Kolme kuu jooksul kostja hageja kompromissettepanekule tagasisidet ei andnud, ka omapoolseid ettepanekuid ei esitanud. Kohus selgitab, et vastuhagi kuulub menetlemisele iseseisvas menetluses.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.