Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
22.aprill 2015.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-54912
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi T. P. põhivõlgnevuse 191,73 euro, intressi 44,74 euro, 191,73 euro ja sissenõudekulu 40 euro nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS Era Liisingu Inkassoteenused – registrikood 10625474, asukoht Tartu mnt 24-15 Tallinn 10115 Esindaja: Kristjan Vahar – E-post [email protected] Kostja: T. P. – isikukood xxxxxxxxxxx, registrisse kantud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kostja poolt teatatud elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx Hagimaterjalid kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu Lihtmenetlus vastavalt TsMS § 405 sätetele
esindajad
Kirjalik menetlus
vastu viivise
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui apellatsioonkaebuse esitamiseks taotletakse riigipoolset menetlusabi, peab menetlusabi taotleja apellatsioonitähtaja järgimiseks esitama kaebuse apellatsioonitähtaja kestel. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. I. Hageja nõue ja seisukohad
TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 488 sätestab, et võlgnik võib kohtule esitatava avalduse alusel võtta makseettepaneku kohta esitatud vastuväite tagasi kuni hagile vastamiseni või hagimenetluses muu esimese menetlustoimingu tegemiseni. Kostja ei ole esitatud vastuväidet tagasi võtnud. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas kostja vastu esitatud nõue on aegunud.
3 (4)
esitamisega. Kohtu hinnangul ei kohaldu käesolevas vaidluses TsMS § 147 lõikest 3 tulenev aegumise algus kalendriaasta lõpus. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping, kus on konkreetselt fikseeritud kuupäev (maksetähtaeg), mil hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Seega on võimalik kontrollida ja kohaldada aegumist kuupäevalise täpsusega. Laenu maksetähtaeg oli 12.04.2009, seega oli hageja nõue hiljemalt 12.04.2012 aegunud. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtusse esitatud 21.12.2012.a. Hageja väide, et kostja on telefonivestluses 23.12.2009 võlanõuet tunnistanud ja andnud lubaduse võlgnevuse tasumiseks, on paljasõnaline ja tõendamata (tl 73 pöördel). Kostja on vastuväites maksekäsu ettepanekule kinnitanud, et hageja ei ole kostjaga enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist ühendust võtnud (tl 6). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lõikest 2 tulenevalt esitavad tõendeid menetlusosalised. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja on nõuet 23.12.2009.a. tunnistanud. Kostja tuginemine aegumisele ei ole vastuolus ka hea usu põhimõttega, kuna hageja on viivitanud oma õiguste maksmapanekuga pikka aega. Tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuna hageja on kaotanud aegumise tõttu õiguse nõuda kostjalt kohustuse täitmist, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.