4.Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 20. mail 2015 .a kell 10.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtusaalis nr.5 aadressil Kooli 2A, Jõhvi.
5.Kinnitada ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e aruanne 14. aprillist 2015.a. võlgniku, M. L.`i, majandusliku olukorra kohta.
6.Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e ajutise halduri tasuks 386,90 eurot (kolmsada kaheksakümmend kuus eurot ja 90 senti, sh tulu- ja sotsiaalmaks), ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 83,14 eurot (kaheksakümmend kolm eurot ja 14 senti, sh käibemaks), kokku summas 470,04 eurot (nelisada seitsekümmend eurot ja 04 senti).
2-15-3702
7.Ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 470,04 eurot (nelisada seitsekümmend eurot ja 04 senti) kuuluvad hüvitamisele alljärgnevalt: 1) Ajutise halduri tasu summas 386,90 eurot (kolmsada kaheksakümmend kuus eurot ja 90 senti, sh tulu- ja sotsiaalmaks) maksta halduri tasu katteks välja riigieelarvelistest vahenditest Tiia Kalaus`e kontole nr. EE741700017002031183 Nordea Pangas. 2) Ajutise halduri kulud summas 83,14 eurot (kaheksakümmend kolm eurot ja 14 senti, sh käibemaks) maksta välja riigieelarvelistest vahenditest ning kanda pankrotihaldur Tiia Kalaus`e soovil OÜ CiviLex kontole nr. EE312200221055387366 AS-s Swedbank.
8.Teha pankrotimäärus teatavaks Viru Maakohtu kantselei kaudu 21. aprillil 2015 kell 16.00 ning kohtuteadete avaldamise korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral PankrS § 7 lg 1, § 33 lg 1 alusel, tähtajaga kuni 3 (kolm) aastat alates pankrotiteate avaldamise päevast.
9.Saata käesolev määrus teadmiseks võlgnikule ja ajutise pankrotihalduri aruandes näidatud võlausaldajatele, ning täitmiseks pankrotihaldur Tiia Kalaus`ele, Tartu Maakohtu registriosakonnale (kinnistusraamat; äriregister), ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks. Edasikaebamise kord Võlgnik võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 32 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest arvates.
ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
Viru Maakohtu menetluses on M. L.`i avaldus pankroti väljakuulutamiseks. 20.03.2015 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalaus`e.
14.aprillil 2015.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise aruande.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
14.aprillil 2015.a esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile. Aruande koostamise kuupäevaks on ametiasutustelt vastused saabunud. Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur ka avalikult kättesaadavat informatsiooni. Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt saadud päringutest. Võlgnik on edastanud vastuse ajutise halduri teabenõudele oma vara ja kohustuste kohta, samuti seletuskirja maksejõuetuse põhjustest.
2-15-3702
1.Kinnisvara Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas pole võlgniku nimele kinnistuid registreeritud. Rahvastikuregistri andmetel elab ta xxx. Kinnistusraamatu andmetel kuulub nimetatud kinnistu I. L.’ile. Registri andmetele tuginedes on korteri omanik võlgniku ema. Seega, ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku omandis olevat kinnisvara.
2.Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid
2.1.Vallasvara Võlgnik elab oma emale kuuluvas korteris, siis tõenäoliselt ei kuulu võlgnikule isiklikke suure väärtusega esemeid. Isiklikud esemed ei ole pankrotivarasse arvatavad ning need ei kuulu realiseerimisele TMS alusel. Maanteeregistri andmetel on M. L. nimele sõiduauto BMW (v.l. 1994). Registri andmetel on 01.10.2014 ARK registrikande peatanud. Sõidukile on arvates 2008.aastast seatud erinevate kohtutäiturite käsutuskeelud. Eelduslikult ei osale sõiduk aktiivselt liikluses, sest sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Võlgnik on sõiduki omandanud 5.08.2006. Kuivõrd sõidukit liikluses kasutada ei tohi, siis võib eeldada, et sõidukit reaalselt eksisteeri või ei võimalda selle seisukord vara kasutamist. Võlgnik oma vastuses ei ole sõidukit varana esitanud (vt. lisa 11). Võlgnik on kasutajana registreeritud Irina L. kuuluvatele sõidukitele Audi 80 ja Saab 900.
2.2.Rahalised vahendid Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: Swedbank’is omab võlgnik kontot nr EE562200221021054445, saldo seisuga 2.04.2015 on 1,53 eurot. Konto on arestitud. Võlgnik ei ole teostanud kontol tehinguid 2014-2015.a. Võlgnik ei ole ajutise halduri poole pöördunud kontol olevate rahaliste vahendite kasutamiseks. Võlgnikule kuulunud arvelduskontod Danske Bank’is ja Eesti Krediidipangas on suletud. SEB Pangas konto puudub. Võlgniku nimele on avatud pensionikonto nr 99804000822, konto saldo on 245,670 Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) osakut ja 509,145 Kohustuslik Pensionifond Danske pension 50 osakut. Kohustusliku pensionikonto osakuid ei ole seaduse alusel võimalik arvata pankrotivarasse ning halduri puudub õigus nende realiseerimiseks. Võlgniku kinnitusel käesoleval ajal ei tööta. Maksu- ja Tolliameti andmetel on 2013. aastal M. L. eest deklareeritud maksustatavat palgatulu kahel kuul (oktoober, november) Hang OÜ, ülejäänud kuudel on tulu deklareeritud ei ole. Maksuhalduri kinnitusel ei ole võlgnik esitanud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni 2013.a. ja 2014.a. 2.3 Nõuded kolmandate isikute vastu Võlgniku kinnitusel nõuded kolmandate isikute vastu.
2.4.Osalus äriühingutes Võlgnik ei kuulu äriühingutesse.
2-15-3702 Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal puudub võlgnikul kinnisvara. Vallasvara on eelduslikult väärtusetu. Sissetulekuna laekuvad rahalised vahendid ei võimalda arestimist TMS § 132 lg 1 ja lg 2 alusel.
3.Andmed võlgniku kohustuste kohta Täitemenetluste registri andmetel on käesoleval ajal võlgniku vastu täitmisel 10 nõuet. Suurima võlausaldajana on nõue AS-le BIGBANK, kelle kinnitusel on nõue võlgniku vastu käesoleval ajal summas 1 669,87 eurot. Politsei- ja Piirivalveameti nõudeid on täitmisel kokku summas 1 402,14 eurot Rahandusministeeriumi ees on kohustusi kokku summas 849,52 € . MiniCredit AS ees on täitmata võlanõuded summas 330,42 eurot. ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le on sundtäitmisel kohustus summas 574 eurot. Kokku on sundtäitmisel olevate nõuete summa võlausaldajatele 4 825,95 eurot. Nimetatud summale lisanduvad täitemenetluse läbiviivate kohtutäiturite tasud ja kulud. Kõik täitemenetluses sissenõudmisel olevad nõuded on võlgnik loetlenud ka oma vastuses ajutisele haldurile. Ajutine haldur tuginedes eelnevalt esitatud andmetele on seisukohal, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid kõikide kohustuste täitmiseks ning antud olukord ei ole eelduslikult ajutine, mistõttu on tekkinud alaline maksejõuetus.
4.Maksejõuetuse põhjustest Võlgnik on selgitanud ajutisele haldurile esitatud seletuskirjas, et tema võlad on tekkinud seoses auto ostmiseks võetud rahaliste vahendite tõttu. Juhul, kui nimetatud asjaolu on tõene, siis vastavalt võlausaldaja poolt esitatud teabele võttis võlgnik laenu 2006.aastal ning ka võlgnikule kuuluv sõiduk on arvele võetud 2006.aastal. Kahjuks puudub teave, milliseid sissetulekuid võlgnik omas kohustuse võtmise ajal. Arvestades edaspidi tekkinud nõudeid, võib eeldada, et võlgnik võttis veel lühiajalisi laene (NN. SMS laenud) ka teistelt lühiajalist laenu pakkuvatelt isikutelt. Samuti on võlgniku vastu menetluses hulgaliselt politsei ja rahandusministeeriumi nõudeid, mis on tekkinud ilmselt võlgniku poolt sooritatud tegudega seoses. Seega, on ka võlgniku enda käitumine lähiminevikus toonud kaasa tema vastu esitatavate nõuete suurenemise. Täitemenetluste registrist nähtub, et võlgniku vastu on lõpetatud mitmeid menetlusi seoses aegumisega, kuid endiselt on üleval tasumata kohtutäiturite tasu ja kulude nõuded. Seega, asjas kogutud materjale hinnates on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku kohustusteks ei ole mitte ainult võlgniku poolt võetud rahalised kohustused, vaid ka isiku enda käitumisest tingitud nõuded. Arvestades Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmeid, võib eeldada, et võlgnik ei ole püsivat sissetulekut omanud mitme viimase aasta jooksul, mistõttu on täitmata ka nõuded võlausaldajatele. Ajutisel halduril puudub teave, missugustel põhjustel võlgnikul on pikema aja jooksul püsiv sissetulek puudunud.
5.Vara tagasivõitmisest. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur tuvastanud vara tagasivõitmise aluseid.
6.Edasise pankrotimenetluse perspektiiv
2-15-3702 Ajutise halduri hinnangul ei võimalda olemasolev vara katta pankrotimenetluse läbiviimise kulusid ning eelduslikult lõpeb võlgniku pankrotiavalduse menetlus raugemisega. Pankrotiavalduse menetlusse võtmise määruses esitatud asjaoludest nähtub, et võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Seega, tõenäoliselt tuleb kohtul pankrot välja kuulutada PankrS § 171 lg 11 alusel juhul, kui puuduvad alused, et võlgnikul puudub juurdepääs kohustustest vabastamise menetlusele. Ajutine haldur palub välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud riigi vahenditest, kuivõrd võlgnikul puudub selleks vara ja rahalised vahendid.
MENETLUSE KÄIK
20.aprilli 2015 kohtuistungil jäi ajutine haldur 14.04.2015 esitatud aruande juurde. Võlgnik jäi esitatud avalduse juurde. võlgnik palub avaldus rahuldada, algatada pankrotimenetlus ja seejärel kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on praegu tööpraktikal ja tahab jääda sellele töökohale. Viimased 2 aastat alkoholiprobleeme ei ole ning loodab kohtusute täitmisega toime tulla.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, samuti, arvestades ajutise halduri, M. L.`i seisukohtadega, luges kohus tõendatuks, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et M. L. on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikus olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega kohtule ka kohustustest vabastamise avalduse. Vaatamata sellele, et on olemas alus menetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata, kuulutab kohus välja M. L.`i pankroti, et saaks alustada võlgniku kohutustest vabastamise menetlust. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus pidas vajalikuks nimetada pankrotivõlgniku M. L.`i pankrotimenetluses pankrotihalduriks Tiia Kalaus`e. Samuti pidas kohus vajalikuks kinnitada ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e aruande. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e poolt esitatud võlgniku pankrotimenetluse kulude aruande pankrotiasja kohtulikuks aruteluks ettevalmistamisel. Määrata ajutise halduri tasuks ja kulude katteks 470,04 eurot, kuulub
2-15-3702 väljamaksmisele riigi tuludest alljärgnevalt: ajutise halduri tasu summas 386,90 eurot Tiia Kalaus`e kontole nr. EE741700017002031183 Nordea Pangas ning ajutise halduri kulud summas 83,14 eurot kanda pankrotihaldur Tiia Kalaus`e soovil OÜ CiviLex kontole nr. EE312200221055387366 AS-s Swedbank. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. mail 2015 kell 10.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust.
Olev Mihkelson Kohtunik /digitaalallkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.