OÜ XXX(pankrotis) pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Eve Selberg avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks (OÜ XXX(pankrotis) pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Eve Selberg hagi AS XXX vastu nõude tunnustamiseks OÜ XXX (pankrotis) pankrotimenetluses)
nende Hageja OÜ XXX(pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma (OÜ Haldur, Kotzebue 9, PK 1509, 10402 Tallinn, e-post [email protected]) ja pankrotihaldur Eve Selberg (Advokaadibüroo Selberg & Ko, Juhkentali 8, 10132 Tallinn, e-post [email protected]), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson (Advokaadibüroo Rask, Toompuiestee 33A, 10149 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja AS XXX (registrikood XXX, auskoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal (Advokaadibüroo Red, Liivalaia 13, 10118 Tallinn, e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja OÜ XXX(pankrotis) pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Eve Selberg avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista solidaarselt kostjalt AS XXX välja hageja OÜ XXX(pankrotis) pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Eve Selberg kasuks menetluskulud summas 7995,55 eurot (käibemaksuta).
3.
Jätta rahuldamata kostja Henrik Mörner menetluskulude kindlaksmääramise avaldus summa 2008,45 euro (käibemaksuta) osas. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.
Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus 10.04.2014 kohtuotsusega rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 05.01.2015 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Tallinna Ringkonnakohus 23.10.2014 kohtuotsusega jättis Harju Maakohtu 10.04.2014 otsuse muutmata ja jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Riigikohus 05.01.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas 3-7-1-2-1039-14 jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja menetluskulud kostja kanda.
2.22.01.2015 esitasid hagejad kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et hagejate kulud lepingulisele esindajale on kokku 10 004 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja palub jätta taotluse rahuldamata 3530,40 euro ulatuses. Hagejad on kuni 01.02.2013 osalenud menetluses isiklikult, mitte lepingulise esindaja vahendusel. Hagejad on taotluses kinnitanud, et kõik menetluskulud koosnevad vandeadvokaadi XXX poolt osutatud õigusabi kuludest. Hagejad paluvad välja mõista kulud, mis on tekkinud 09.05.2012 - 16.10.2014, kuigi esimene menetlusdokument esitati XXX poolt kohtule 01.02.2013 ning enne seda on kõik dokumendid koostatud ja esitatud pankrotihaldurite endi poolt. Enne 01.02.2013 tekkinud kulud tuleks jätta välja mõistmata, kuna lepingulise esindaja osalemine menetluses ei olnud ettenähtav. Riigikohus on rõhutanud, et menetluskulude väljamõistmiseks peavad kulud olema ettenähtavad (asja nr 32-1-87-09, p 15 ja nr 3-2-1-143-11, p 14). Seega on lubamatu nõuda kostjalt kulude hüvitamist toimingute eest, mille tegemiseks ei ole hageja kasutanud lepingulise esindaja teenuseid ning millega seotud kulude tekkimine on kostja jaoks üllatuslik. Isegi kui XXX nõustas hagejaid seoses kohtuasjaga (milles kostja ei kahtle), on tegemist nõustaja kuludega, mida TsMS § 175 lg 2 kohaselt ei hüvitata, antud põhimõtet kinnitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2014 määrus asjas nr 2-13-12774. Kostja vaidleb seega vastu kõikidele enne 01.02.2013 tekkinud kuludele summas 1884 eurot. Kohtuistungiks ettevalmistumiseks on kulud ebamõistlikult palju aega. Arve nr 1312050 kohaselt on hageja esindaja 10.10.2013 kohtuistungi ettevalmistamiseks kulutanud 7,42 tundi, mis on kostja arvates ebamõistlikult pikk aeg. Esiteks oli tegemist korraldava istungiga, kus ei lahendatud vaidlust lõplikult. Teiseks, toimus enne 10.10.2013 istungit ka 19.02.2013 eelistung, kus pooled arutasid sisulisi küsimusi ning enne 10.10.2013 istungit pidi hageja esindaja olema vaidluse asjaoludega piisavalt hästi kursis. Kolmandaks on kostja esindaja 10.10.2013 istungiks valmistumiseks kulutanud 2 tundi, mis on hageja esindajast ca 6 tundi vähem. Kostja arvates tuleks lugeda 2 tundi istungiks valmistumiseks mõistlikuks ajakuluks. Seega ei vaidle kostja vastu, et istungiks valmistumisega seoses on hageja kulud maksimaalselt 240 eurot (120 × 2 = 240), kuid vaidleb vastu kuludele summas 650,40 eurot (890,40 - 240 = 650,40). Ca 8 tundi (üks tööpäev) korduvaks istungiks ettevalmistumiseks ei ole menetluse asjaolusid ja käiku arvestades põhjendatud ajakulu. Kohtukõne teeside koostamine 15.12.2013 ja 16.12.2013 oli ebavajalik, kuna teese ei ole kohtule esitatud. Arve nr 1312050 ja selle spetsifikatsiooni kohaselt on hageja esindaja koostanud kohtukõne teesid, millele on kulutanud kokku 8,3 tundi: (a) 15.12.2013 vastavalt 4,30 tundi; ning (b) 16.12.2013 vastavalt 4 tundi. Seega on teesidega seoses hageja väidetavad õigusabikulud 996 eurot (120 × 8,30). Spetsifikatsiooni kohaselt on ebaselge, millise kohtuistungi jaoks hageja esindaja teesid koostas (kulude selgitus on: „kohtukõne teeside koostamine“), kuid arvestades, et teesid koostati 15.12-16.12.2013 ning 17.12.2013 toimus istung, eeldab kostja, et teesid koostati 17.12.2013 istungiks. 17.12.2013 istungi protokolli kohaselt ei esitanud hageja aga kohtule teese ning nende ettevalmistamiseks tehtud kulud on seega ebavajalikud. Teeside esitamata jätmist kinnitab asjaolu, et kohus ei ole otsuses teeside esitamist isegi maininud. Kostjale teadaolevalt esitas hageja maakohtule
kohtukõne teesid ühel korral – 27.02.2014 ning nende koostamiseks 27.02.2014 kulunud 2 tunnile kostja vastu ei vaidle. Kostja arvates ei saa 15.12-16.12.2013 teeside koostamiseks tehtud toimingud olla seotud 27.02.2014 esitatud teesidega, kuna 17.12.2013 toimus istung, mille jaoks hageja 15.12-16.12.2013 kohtukõne teesid koostas, kuid istungil esitamata jättis. Kui kohus peaks leidma, et teeside koostamiseks 15.12-16.12.2013 tehtud toimingud on seotud 27.02.2014 teeside esitamisega, siis leiab kostja alternatiivselt, et teeside koostamiseks kulunud 8,30 tundi on ebamõistlik ajakulu, arvestades, et 27.02.2014 teesides kordas hageja valdavalt enda varasemates menetlusdokumentides esitatut. Mõistlik ajakulu teeside koostamiseks on kostja arvates maksimaalselt 2 tundi. Kohtu põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
5.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Hagi esitamise ajal (27.02.2012) kehtinud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule.
6.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
7.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hagejad hagi esitamisel tasunud riigilõivu 319,55 eurot (II kd tl 23). Kohus leiab, et tegemist on kuluga, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS §
174 lg 1 teise lause alusel kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
8.Edasi kontrollib kohus hagejate lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hagejate avalduse kohaselt paluvad hagejad kostjalt välja mõista menetluskulud summas 10 004 eurot käibemaksuta. Menetluskulude avaldusest nähtuvalt on hagejate lepinguline esindaja osutanud õigusabi kokku 83 tundi ja 9 minutit, millele lisanduvad tasud registri väljavõtete eest kokku summas 26 eurot. Tunnihind on 120 eurot käibemaksuta.
9.Hagejate menetluskulude nimekirjast (arved nr 120972 ja 20802) nähtub, et hagejate esindajal on kulunud perioodil 09.05.2012-03.08.2012 15 tundi ja 42 minutit kliendiga kohtumiseks, materjalide analüüsiks, telefonivestlusteks, nõupidamisteks, vastuse ja taotluse koostamiseks. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kohtule teavitatud, et hagejate lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat Tarmo Peterson 06.09.2012 (II kd tl 127). Kostja on seisukohal, et kulud, mis on tehtud ajal, mil hageja lepinguline esindaja ei olnud aktiivselt tegutsev menetluses, on põhjendamatud, kuna kostjale ei olnud lepingulise esindaja kulud ette näha. Kohus nõustub kostjaga ning osundab, et kohtutoimikust ei nähtu üheselt, et hageja esindaja oleks aktiivselt menetluses osalenud. Seda seisukohta toetab asjaolu, et pankrotihaldurid on esitanud kohtule mitmeid menetlusdokumente isiklikult, mitte esindaja vahendusel. Samuti ei ole esindaja olemasolu märgitud menetlusdokumentide preambulas ning esindaja osalemine menetluses ei nähtu ka ühestki lisast. TsMS § 217 lg 2 ls 2 küll sätestab, et esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast, kuid kohus selgitab, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise eelduseks on muuhulgas n.ö lepingulise esindaja nähtavus, s.t kohtutoimikust peab olema otseselt nähtav menetlusosalise esindaja aktiivne osalemine menetluses. Kohus arvestab eeltoodud põhimõtet kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Olukord, kus hagejad, omades samal ajal lepingulist esindajat, on esitanud menetlusdokumente isiklikult, võib olla mõistlikult võttes tingitud soovist hoida kokku menetluskulusid, mis on täiesti mõistetav. Isegi, kui eeldada, et hagejatel võis olla juriidiline nõustaja, kes abistas neid juriidiliste dokumentide koostamisel, siis märgib kohus, et TsMS § 175 lg 2 teise lause kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata. Seega ülalnimetatud kulud 15 tunni ja 42 minuti ehk 1884 euro ulatuses hüvitamisele ei kuulu ning kohus loeb need põhjendamatuteks.
10.Hagejate menetluskulude nimekirjast (arve nr 13010449 nähtub, et hagejate esindajal on kulunud: 28.01.2013 2 tundi ja 48 minutit materjalide analüüsiks ja seisukohtade koostamiseks ning 30.01.2013 30 minutit telefonivestluseks halduriga, menetlusdokumenti täiendamiseks ja ekirja koostamiseks kliendile. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga.
11.Hagejate menetluskulude nimekirjast (arve nr 1306028) nähtub, et hagejate esindajal on kulunud: 17.04.2013 1 tund kohtumiseks kostja esindajaga, 22.04.2013 18 minutit suhtlemiseks kostja esindajaga ja kliendiga ning 08.05.2013 30 minutit taotluse koostamiseks istungi edasilükkamiseks ja suhtlemiseks kliendi ja kostjaga. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
12.Hagejate menetluskulude nimekirjast (arve nr 1304010) nähtub, et hagejate esindajal on kulunud:
28.03.2013 30 minutit telefonivestluseks kliendiga, asjaajamiseks e-kirjavahetuseks, 01.04.2013 1 tund analüüsiks, suhtluseks XXX, e-kirjavahetuseks, 02.04.2013 30 minutit sisendi ettevalmistamiseks XXX. 05.04.2013 1 tund ja 12 minutit tabelite analüüsiks, telefoninõupidamiseks XXX, 08.04.2013 2 tundi tabelite analüüsiks, telefoninõupidamiseks XXX, 08.04.2013 2 tundi seisukoha koostamiseks. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
13.Hagejate menetluskulude nimekirjast (arve nr 1302027) nähtub, et hagejate esindajal on kulunud: 01.02.2013 12 minutit menetlusdokumendi ülevaatamiseks, edastamiseks kohtule, 15.02.2013 6 minutit telefonivestluseks pankrotihalduri E. Selbergiga, 18.02.2013 1 tund läbirääkimisteks kostja esindajaga, telefonivestluseks kliendiga, tutvumiseks toimikuga kohtus, 19.02.2013 1 tund ja 30 minutit ettevalmistuseks kohtuistungiks, 19.02.2013 1 tund ja 30 minutit osalemiseks kohtuistungil, 22.02.2013 30 minutit protokolli parandamise taotluse koostamiseks. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
14.Hagejate menetluskulude nimekirjast (arve nr 1309013) nähtub, et hagejate esindajal on kulunud: 09.08.2013 1 tund kostja vastuse analüüsiks, materjalide analüüsiks, 19.08.2013 15 minutit asjaajamiseks seoses istungi edasilükkamisega, 11.09.2013 6 minutit telefonivestluseks ja e-kirja koostamiseks kliendile. Kohus leiab, et tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
15.Hagejate menetluskulude nimekirjast (arve nr 1312050) nähtub, et hagejate esindajal on kulunud: 30.09.2013 45 minutit kostja vastuse analüüsiks, 02.10.2013 6 tundi seisukoha koostamiseks, suhtlemiseks Talviga, suhtlemiseks kliendiga, 03.10.2013 45 minutit seisukoha täiendamiseks ja kohtule esitamiseks, 04.10.2013 3 tundi kohtuistungil osalemiseks ettevalmistamiseks, 07.10.2013 2 tundi ja 42 minutit kohtuistungil osalemiseks ettevalmistamiseks, 09.10.2013 1 tund toimikuga tutvumiseks kohtus, 10.10.2013 2 tundi kohtuistungil osalemiseks ettevalmistamiseks, 10.10.2013 2 tundi kohtuistungil osalemiseks, 14.10.2013 15 minutit protokolliga tutvumiseks, 24.10.2013 1 tund ja 30 minutit kohtuistungiks ettevalmistamiseks, 25.10.2013 5 tundi ja 30 minutit kohtuistungil osalemiseks, 15.12.2013 4 tundi ja 30 minutit kohtukõne teeside koostamiseks, 16.12.2013 4 tundi kohtukõne teeside koostamiseks, 16.12.2013 24 minutit toimikuga tutvumiseks, 17.12.2013 1 tund ja 48 minutit osalemiseks kohtuistungil, 20.12.2013 30 minutit taotluse koostamiseks protokolli parandamiseks. Kohus leiab, et esitatud arvest on ülepaisutatud kuluks 5 tundi ja 42 minutit ettevalmistust 10.10.2013 kohtuistungiks. Kohus toetab kostja seisukohta, et mõistlikuks ja põhjendatuks võib pidada 2 tundi ettevalmistuseks kohtuistungiks. Ülejäänud kulude osas leiab kohus, et need on põhjendatud ja vajalikud ja vastavad menetluses osutatud õigusabile. Seega on arve nr 1312505 põhjendatud 32 tunni ja 57 minuti osas.
16.Hagejate menetluskulude nimekirjast (arve nr 1411004) nähtub, et hagejate esindajal on kulunud: 03.01.2014 6 minutit suhtlemiseks kostja esindajaga, 13.01.2014 30 minutit avalduse koostamiseks kohtule, 27.02.2014 2 tundi kohtukõne teeside ülevaatamiseks ja täiendamiseks ning kohtule esitamiseks, 10.04.2014 15 minutit telefonivestluseks kohtuga, kohtuotsusega tutvumiseks, edastamiseks kliendile, 11.06.2014 6 tundi vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele, 16.10.2014 30 minutit apellandi seisukohaga tutvumiseks, 16.10.2014 3 tundi seisukoha koostamiseks apellandi seisukohale. Kohus, tutvudes hagejate pool esitatud menetlusdokumentidega (teesid, vastus apellatsioonkaebusele, seisukoht apellandi vastusele), on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega. Kohus märgib, et arvestades, et kohtukõne teesid on ca 14 lehekülge pikad, siis on usutav, et esindajal kulus nende koostamiseks 8 tundi ja 30 minutit ja hilisemalt ülevaatamiseks 2 tundi. Asjaolu, et hagejate esindaja ei esitanud oma teese 17.12.2013 istungil, ei tähenda, et ta neid nimetatud ajal ei koostanud, seega on asjakohatud kostja väited, et kuna esindaja ei esitanud teese 17.12.2013 istungil, siis on teesidele kulutatud ajakulu põhjendamatu.
17.Hagejate menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejate esindaja on teinud päringud registritesse kogumaksumusega 26 eurot (arve nr 1306028 ja 1312050). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega.
18.Eeltoodust tulenevalt on hagejate menetluskulud põhjendatud ja vajalikud kokku summas 7995,55 eurot (63,75x120+26+319,55). Taotlus jääb rahuldamata summa 2008,45 euro ulatuses (taotletud summa 10 004 eurot – rahuldatud osa 7995,55).
19.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.