Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagihind Mille kohta määrus tehakse
Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 20.aprillil 2015.a. Paide kohtumajas 2-14-58184 Pille Juur`e hagi Maris Mikone vastu võlgnevuse nõudes Hageja: Pille Juur, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post: x Hageja esindaja riigi õigusabi korras Mati Senkel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ, Liivalaia 41-11 Tallinn 10145, epost: x Kostja: Maris Mikone, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx, e-post: x Kostja esindaja riigi õigusabi korras Eve Jundas, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Legalia OÜ, Sauna 10 Rapla, e-post: x 2035.84 eurot Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega
Määrusega puudutatud menetlusosaline võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg vastavalt poolte kokkuleppele on kaks (2) kalendripäeva.
Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja menetluses on Pille Juur`e hagi Maris Mikone vastu võlgnevuse nõudes. 16.04.2015 on pooled korraldaval eelistungil esitanud kohtule kompromissilepingu, paludes kohtul
kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud ning nõustuvad kompromissi tingimustega.
Kohus leiab, et vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega on poolte seadusest tulenev õigus (TsMS § 206 lg 2). Poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kompromissi vabatahtliku mittetäitmise korral või mittenõuetekohase täitmise korral on hagejal õigus nõuda kompromissi sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled vastavalt kompromisslepingule kokku leppinud menetluskulude jätmises poolte endi kanda. Hageja ja kostja on palunud jätta riigi õigusabikulud ja riigilõiv riigi kanda, kuna mõlema poole majanduslik seisund ei ole muutunud võrreldes riigi õigusabi ega menetlusabi andmise ajaga. Viru Maakohtu 12.06.2014 määrusega on hagejale Pille Juur`ele antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulu. Pille Juur`ele on antud ka riigipoolset menetlusabi – hageja vabastati 250 euro riigilõivu tasumise kohustusest, kuid seda üksnes hagiavalduse esitamisel. Hagejale anti riigi õigusabi ja menetlusabi arvestades tema majanduslikku seisundit, tema sissetuleku moodustavad minimaalpalga lähedane töötasu ja peretoetus. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et riigi õigusabi ja riigipoolse menetlusabi andmise aluseks olnud asjaolud ei ole käesoleval ajal ära langenud. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks panna nende kulude kandmise kohustust hagejale. Pärnu Maakohtu 31.03.2015 määrusega on kostjale Maris Mikone`le antud samuti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulu. Käesolevas tsiviilasja menetluses sõlmisid pooled kompromissi ja kohus lõpetas tsiviilasja menetluse. Tulenevalt TsMS § 190 lg-st 7 võib kohus muuhulgas kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigi õigusabi taotluse lahendamise otsustamisel on kostjale antud riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta arvestades tema majanduslikku seisundit. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et kostja majanduslik seisund ei ole muutunud võrreldes riigi õigusabi andmise ajaga (31.03.2015 Paide kohtumaja kohtumäärus) ning asjaoluga, et pooled sõlmisid kompromissi, peab kohus õigeks ja põhjendatuks vabastada ka kostja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et õiglane on jätta riigi õigusabi tasu ja kulud ning riigipoolse menetlusabi kulud (riigilõiv) täies ulatuses riigi kanda. Poolte endi kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetluse lõpetamise määruse peale võib TsMS § 433 lg 1 ja § 661 lg 2 alusel esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Pooled on kompromissiga lühendanud edasikaebetähtaega kolme (2) kalendripäevani (TsMS § 661 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.