OÜ XXXhagi If P&C Insurance AS vastu kindlustushüvitise ja viivise saamiseks
Liili Lauri
Tsiviilasja hind
54 361 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Vandeadvokaat Küllike Namm, vandeadvokaat Katrina esindajad Juhkami (Advokaadibüroo Küllike Namm, Tornimäe 7, 10145 Tallinn, e-post [email protected]: [email protected]) Kostja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, asukoht Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja Holly-Fleur Ulm (e-post [email protected]) Kohtuistung 10.02.2015 Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrina Juhkami Kostja lepinguline esindaja Holly-Fleur Ulm
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt If P&C Insurance AS hageja OÜ XXXkasuks kindlustushüvitis 20 097,70 eurot.
3.Välja mõista kostjalt If P&C Insurance AS hageja OÜ XXXkasuks viivis perioodi 28.04.2014 – 16.04.2015 eest summas 2009,77 eurot ja alates 17.04.2015 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude 20 097,70 rahuldamata osalt kuni kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud 44% ulatuses kostja If P&C Insurance AS kanda ja 56% ulatuses hageja OÜ XXXkanda.
5.Välja mõista kostjalt If P&C Insurance AS hageja OÜ XXXmenetluskulud summas 3099,39 eurot (sh riigilõiv 418 eurot + eksperditasu 47,52 eurot + lepingulise esindaja kulud 2633,87).
6.Välja mõista hagejalt OÜ XXXkostja If P&C Insurance AS kasuks menetluskulud summas 322,56 eurot.
7.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud
ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt If P&C Insurance AS hageja OÜ XXXkasuks välja menetluskulud 2776,83 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kindlustushüvitise summas 49 361 eurot, kindlustushüvitise tasumisega viivitamise eest viivise alates 23.06.2012 määras 0,1% päevas, alternatiivselt summas 5000 eurot ning menetluskulud.
2.14.04.2012 sõlmisid hageja ja kostja kindlustuslepingu, mille esemeks oli hagejale kuuluva reisibussi Scania Irizar L94 IB4X2NB 300, reg.märgiga XXX seotud riskide kindlustamine kindlustussummaga 50 000 eurot. Hagejale väljastati kindlustuspoliis nr XXX.
3.22.05.2012 kella 4:40 paiku süttis hagejale kuuluv reisibuss Tartu maakonnas Jõhvi-Räpina maanteel 2 km Aovere teeristist Räpina poole ning hävis tulekahju tagajärjel. Reisibussis viibisid bussijuht XXXja kaassõitja XXX. Reisijaid ei olnud, inimesed kannatada ei saanud. Hageja hinnangul kuumenes reisibussi mootor Webasto lisakütteseadme rikke tõttu üle. Bussijuht peatas bussi ning koos kaassõitjaga kontrolliti tehnosüsteemide korrasolekut, ent kuna rikkeid ei tuvastatud, jätkati reisi. Liikunud mõnisada meetrit, kõlas mootoriruumis plaksatus ning mootoriruumist paiskus valget auru või suitsu. Rakendus automaatne tulekustutussüsteem, kuid vaatamata sellele tekkisid leegid ning buss süttis. Bussijuht teavitas koheselt Päästeametit. Vaatamata bussis viibijate ning saabunud Päästeameti töötajate tegutsemisele hävis buss täielikult.
4.Hageja esitas avalduse kindlustushüvitise saamiseks kostjale. 19.12.2012 otsusega keeldus kostja tekkinud kahju hüvitamisest, viidates XXXAS teeninduse poolsetele väidetele Webasto kütteseadme isesüttimise ebatõenäolisusest ja tulekahjueksperdi hinnangule. Kostja leidis, et hageja ei ole andnud õiget ja täielikku informatsiooni kindlustusjuhtumi asjaolude kohta, rikkudes sellega kostja üldtingimuste ÜU 20021 punkti 61 ning võimaldades kostjal üldtingimuste punkti 78.5 kohaselt keelduda hüvitise maksmisest. Keeldumisel viitas kostja ka sõidukikindlustuse üldtingimuste TS 20101 punktile 92, mille kohaselt ei ole kindlustusandjal hüvitamise kohustust, kui kahju tekkimine ei olnud ootamatu ja ettenägematu ning VÕS § 452 lg-le 1, mille kohaselt kindlustusandja vabaneb täielikult täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult. Kostja avalduse alusel alustati juhtumi osas ka kriminaalasi nr 12221000091, milline lõpetati 28.04.2014 määrusega kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Hageja leiab, et kostja on jätnud põhjendamatult kindlustushüvitise välja maksmata ja on rikkunud pooltevahelist kindlustuslepingut. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 22.06.2012.
5.Hageja on tõendanud, et toimus kindlustusjuhtum. Seadus ei erista tahtlikult toimepandud kindlustusjuhtumeid ja kindlustusandja täitmise kohustusega kindlustusjuhtumeid, mõlemad on kindlustusjuhtumid. Hageja ei ole mistahes viisil kaasa aidanud kindlustusjuhtumi saabumisele, nimetatu ei nähtu ka ühestki tõendist. Kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise aluse esinemist ehk käesoleval juhul asjaolu, et hageja tegi seda tahtlikult, peab tõendama kindlustusandja.
6.Seoses asjaoluga, et buss oli korduvalt remondis XXXAS juures, sealhulgas seoses jahutussüsteemi ja Webasto rikkega, milline asjaolu nähtub XXXAS hooldusajaloo väljatrükist ja, millele on viidanud ka riiklikult tunnustatud ekspert oma täiendavas ekspertiisiaktis, pidas hageja tõenäoliseks ja üheks võimalikuks variandiks, et bussi süttimine võis olla jahutussüsteemi või konkreetsemalt Webasto rikke tagajärg. Hageja ei ole tegelikust bussi süttimise põhjusest teadlik. Riiklikult tunnustatud eksperdi poolt koostatud ekspertiisiaktid sisaldavad mitut võimalikku tulekahju tekkepõhjust, millistest ekspert ei ole ühtegi välistanud. Hageja leiab, et koostatud ekspertiisiaktid on vastuolulised. Arusaamatuks, kuidas tuvastas ekspert kaks kuud hiljem kontakti puudumise põlevmaterjalidega, kui esimese ekspertiisi teostamise ajal ekspert vastavat teavet ei omanud. Samuti ei tuvastanud ekspert ühtegi plahvatuse või ülesurve tagajärjel lõhkenud anumat või seadme osa, kuigi ka kõrval laudas töötanud Margit Visnapuu kinnitas telefonikõnes kostjale, et ta kuulis tugevat plahvatust. Lõplikku ega tõsikindlat järeldust süttimise põhjuse kohta kumbki ekspertiisiakt ei sisalda. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kindlustusjuhtumi põhjustanud ning teinud seda tahtlikult.
7.Seoses kahju suurusega märgib hageja, et kindlustussumma nimetas kostja. Bussi kindlustussummaks kindlustuslepingus on 50 000 eurot. Kostja esindaja kinnitas, et bussi turuväärtus kindlustusjuhtumi toimumise aja seisuga oli 50 000 eurot. Ka busside müügikuulutustest Saksamaa müügiportaalist www.mobile.de nähtub, et sarnaste busside hinnad on 51 051 eurot (väljalaskeaasta 2002) ja 40 341 eurot (väljalaskeaasta 2003). Arvesse tuleb ka võtta, et hageja on bussi oluliselt parendanud, mida tõstab samuti bussi turuväärtust.
8.Kui bussi tegelik väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal oli väidetavalt 20 000 eurot, ületab kindlustussumma oluliselt kindlustusväärtust (ülekindlustus). Nimetatust tuleneb omakorda, et hageja on tasunud põhjendamatult kõrgeid kindlustusmakseid väidetavalt tervelt 2,5 korda odavama sõiduki kindlustamiseks. Usutav ei ole, et kindlustusandja eksis kindlustuslepingu sõlmimisel bussi hariliku väärtuse hindamisel sedavõrd suures ulatuses või siis oli tegemist pahatahtliku kindlustusmaksete suurendamise sooviga. Ekspert poolt koostatud sõiduki maksumuse hinnangu nr XXXkohaselt on sõiduki kindlustusjuhtumi eelne maksumus 20 000 eurot (sh käibemaks). Sõiduki maksumuse hinnangule on lisatud ekspert 20.01.2014 e-kiri isikule XXX, millises palub XXXnimetada bussi turuväärtuse tänase seisuga. E-kirjale on lisatud sõiduki registreerimise tunnistus ning 2011 müügikuulutus. XXX vastas eksperdile 20.01.2014 e-kirjas, et „Sellise bussi turuväärtus hetkel oleks ca 15000 + 20% (+/-)“. Seega on bussi turuväärtust hinnatud 20.01.2014 seisuga, mitte kindlustusjuhtumi toimumise aja seisuga. Lisaks jääb arusaamatuks, kes on sõiduki väärtust hinnanud. Järeldub, et ekspert ei ole iseseisvalt läbi viinud mistahes toiminguid sõiduki väärtuse kindlaksmääramiseks, vaid on tuginenud üksnes kolmanda isiku e-kirjale. Seejuures puudusid kolmandal isikul igasugused andmed bussi seisukorra, läbisõidu ning varustuse kohta, kuivõrd temale edastati üksnes sõiduki registreerimise tunnistus. Sõiduki maksumuse hinnangule on lisatud mitme sarnase bussi müügikuulutused järgmistes summades: 18 200 eurot (ei ole välja toodud, kas hind on koos käibemaksuga või ilma, samuti puudub kuulutuses muu oluline informatsioon, sh see, kas buss on avariiline, mistõttu seda pakkumist ei ole turuhinna määramisel võimalik aluseks võtta), 49 990 eurot, 15 000 eurot, 30 000 eurot, 39 801 eurot, 34 720 eurot, 18 900 eurot + käibemaks, 42 050 eurot, 35 500 eurot ning vanem buss 16 200 eurot. Seega ka juhul, kui aluseks võtta kostja poolt tellitud arvamusele lisatud müügikuulutused, millised on kõik (ühe erandiga) vanema väljalaskeaastaga busside kohta, ei moodusta müügikuulutuste keskmine hind kõigest 20 000 eurot (sh km). Samas nähtub sõiduki maksumuse hinnangust, et turuväärtuse leidmisel on kasutatud võrdlusmeetodit. Busside keskmine maksumus moodustab 31 771,22 eurot, kuid nagu eelnevalt märgitud, on võrdlemiseks kasutatud vaid varasema väljalaskeaastaga busse. Lisaks nähtub sõiduki maksumuse hinnangust, et see on antud kostja blanketil. Hageja on seisukohal, et ekspert on kostja koosseisuline töötaja. Kostja enda poolt antud hinnang bussi turuväärtuse kohta, milline oluliselt vähendab kostja täitmise
kohustust, ei saa olla objektiivne ning usaldusväärne tõend bussi tegeliku väärtuse kohta enne kindlustusjuhtumi toimumist.
9.Hageja leiab, et riiklikult tunnustatud eksperdi poolt koostatud ekspertiisis leitud, et turuväärtuse määramine teiste Euroopa turgude müügipakkumiste baasil ei ole põhjendatud, on vastuoluline ja põhjendamatu. Ekspertiisiaktis on nenditud, et busside puhul on müüdavate sõidukite arv Eestis koguseliselt väike ning, et Eestis sobiva sõiduki puudumisel on ostjale alternatiiviks mujal Euroopas pakutavad sõidukid. Hageja hinnangul ei ole ühe võrreldava ja ühe sarnase pakkumise pinnalt võimalik leida sõiduki turuväärtust, kuivõrd valim on selgelt ebapiisav. Usutav ei ole, et hindamisel ei olnud võimalik kasutada Saksamaa ja Rootsi andmebaase, kuna tegemist on kordi suuremate turgudega ning arenenud autotööstusega riikidega. Ekspert möönab, et mõned hindamisel kasutatud pakkumised võivad olla turusituatsioonile mittevastavad. Ekspertiisiaktist ei selgu, kas Eesti müüjad on pakkunud sarnaseid busse müügiks Eesti lähiriikides, kuigi istungil leidis ekspert, et likviidsus on tulenev justnimelt pigem Venemaa suunalt. Hageja on seisukohal, et turuväärtust mõjutab muuhulgas see, kuhu Eesti müüjad enda busse müüki panevad. Hageja leiab, et ekspertiisiakt on koostatud olulisi asjaolusid välja selgitamata, mistõttu ei ole lõppjäreldus usaldusväärne. Turuväärtuse määramiseks seisuga 22.05.2012 on võrdluseks võetud müügipakkumised Auto24 arhiivist perioodil 01.01.2012-31.07.2012. Antud ajavahemikul oli müügis üksnes kaks sarnast Scania Irizar sõidukit, millest ühe puhul ei ole sõiduki tehniline seisukord hindamisel tuvastatav. Tehniline seisukord on aga sõiduki väärtust oluliselt mõjutav tegur. Seega on kahest müügipakkumisest ühe puhul sõiduki võrreldavus hinnatava bussiga küsitav, mis kinnitab hageja seisukohta, et ekspertiisiakti koostamisel oleks tulnud lähtuda ka lähiriikide müügipakkumistest. Hageja ei nõustu, et selline pakkumiste arv on turuhinna kujunemiseks piisav, eriti arvestades, et ekspertiisiaktis oleks olnud võimalik lähtuda ka lähiriikide müügipakkumistest. Lisaks puuduvad mis tahes andmed selle kohta, kes on nende kahe võrdluseks toodud Scania Irizar müüjad ning miks nad otsustasid sõidukid müüki suunata just sellise hinnaga. Samuti pole teada, kas ja millise hinnaga bussid tegelikult müüdi. Need on aga asjaolud, mis samuti mõjutavad turuväärtust. Ekspertiisiakti täpsust kõigutab asjaolu, et ekspert ei teostanud bussi ülevaatust ega tehnilist kontrolli, hindamine on mh toimunud poolte poolt saadetud info alusel. Ekspertiisiaktist ei nähtu, milline on poolte poolt saadetud info. Ekspertiisiaktis on tavakasutuses olevad bussid liigitatud kolmeks, kuid pole arusaadav, miks hinnatav buss ei kvalifitseeru n-ö turismibussiks kui kõige kallima hinnatasemega bussiks. Märgitud on, et algselt on buss ehitatud inimeste transpordiks linnadevahelistel liinidel. Samas on bussil lisavarustus (ekspertiisiaktis välja toodud olulisem lisavarustus), kuid pole selgitatud, milline lisavarustus või millised näitajad on n-ö turismibussidel, mis hinnataval bussil puuduvad. Samuti pole esile toodud, kui palju madalam on hinnatava bussi turuväärtus võrreldes turismibussidega. Hageja leiab, et turuväärtuse vahe võib olla ka väga väike, mistõttu oleks ehk ekspert pidanud turuväärtuse hindamise aluseks olevate samalaadsete busside ringi laiendama. Ekspertiisiakti lisas 2 toodud müügipakkumiste puhul ei nähtu nende seos ekspertiisiga.
10.Hageja ei nõustu kindlustushüvitise vähendamisega tasumata kindlustusmaksete arvete võrra summas 1290,26 eurot. Kindlustusandjal ei ole õigust kindlustushüvitisest maha arvestada teiste kindlustuslepingute alusel kindlustusandjale tasumata summasid. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas on arvel märgitud summa kujunenud arvestades, et leping lõpetati kliendi avalduse alusel ennetähtaegselt. Arve nr 42012000560 on väljastatud perioodi kohta, mil buss oli juba hävinud (13.07.2012 – 12.10.2012). Arusaamatuks jääb, millist kindlustuskaitset kostja hävinud bussile pakkus. Samuti ei soovi hageja endale hävinud bussi jäänukit, milline omab parimal juhul vanaraua väärtust. Sõiduki hävimisel peaks kindlustusväärtus katma uue samaväärse bussi soetamise maksumuse, kuivõrd bussi taastamine ei ole võimalik.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates 23.06.2012 0,1% päevas või alternatiivselt 5000 eurot. Kostja üldtingimuste punktis 72 sätestatud viivise maksmise piirangu osas märgib hageja, et nimetatu on tühine tulenevalt VÕS § 451. Kostja vastuväited
12.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
13.Kostja on seisukohal, et 22.05.2012 kella 4:40 paiku Tartu maakonnas Jõhvi-Räpina maanteel 2 km Aovere teeristist Räpina poole aset leidnud hagejale kuuluva reisibussi Scania Irizar, reg.märgiga XXX põleng ja hävimine tulekahju tagajärjel ei kvalifitseeru kindlustusjuhtumiks, mistõttu on hagi alusetu ja ei kuulu rahuldamisele.
14.Kostja keeldus kahju hüvitamisest juhindudes kindlustuse üldtingimuste ÜU 20021 punktile 61 ja punktile 78.5 ning sõidukindlustuse tingimuste TS 20101 punktile 92 ja VÕS § 452 lg-le 1. Bussijuht XXXja kaassõitja XXX on kindlustusuurimise käigus andnud ebatõepäraseid ja vastuolulisi ütlusi, et tulekahju sai alguse Webasto lisasoojendusest. XXXAS esindaja on 25.09.2012 vastuses kostja päringule selgitanud, et selliseid juhtumeid, et nimetatud seade põhjustaks veoki süttimise, ei ole XXXAS töökodadel olnud. Webasto soojendustel on erinevad ülekuumenemise kaitsmed, mis välistavad tulekahju tekkimise. Riiklikult tunnustatud eksperdi poolt läbi viidud ekspertiisidega on tuvastatud, et vaadeldav autobuss võis süttida lahtise tule allikast. Osaliselt söestunud tekstiilimaterjali leidmine tulekolde piirkonnast võib viidata süütamisele. Samuti on ekspert tuvastanud, et bussijuhi ja kaassõitja poolt antud tulekahjusündmuse dünaamika kirjelduse võimalikud vastuolud teiste tõenditega.
15.Juhtumi toimumise ajal oli kehtiv hageja ja kostja vahel reisibussile sõlmitud sõidukikindlustuse leping, poliis 402379559, kindlustusperioodiga 14.01.2012-13.01.2013, kindlustuse üldtingimustega ÜU 20021 ja sõidukindlustuse tingimustega TS 20101. Poliis nr 400836887, millele hageja viitab, lõpetatu hageja avalduse alusel 14.01.2012. Juhtumi osas algatati keskkriminaalpolitsei poolt kriminaalmenetlus nr 12221000091 KarS 212 lg 1 alusel, milline lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu 28.04.2014. Kostja toetab riiklikult tunnustatud eksperdi arvamust, et bussi turuväärtus juhtumi toimumise ajal oli 20 000 eurot + käibemaks. Nimetatut toetab ka ekspert arvamus. Kostja leiab, et eksperdi poolt koostatud ekspertiisiakt nr 14-1038 02.01.2015 on piisavalt põhistatud, eksperdi poolt on teostatud põhjalik turuanalüüs, hinnatud sõiduki näitajaid, seisukorda, turusituatsiooni ja müügipakkumisi. Kostja leiab, et põhjendatud kindlustushüvitise suurus on 20 097,70 eurot (sõiduki turuhind 20 000 eurot + käibemaks 4000 eurot – jäänuki väärtus 2000 eurot – omavastutus 639 eurot – hageja poolt tasumata kindlustusmaksete osa 1263,30 eurot). Tulenevalt Tingimuste TS 20101 punktis 192 on kindlustusandjal õigus pidada kindlustushüvitisest kinni jooksva kindlustusperioodi lõpuni tasumata kindlustusmaksed, sõltumata sellest, kas kindlustusmakse tasumise tähtpäev on saabunud. Poliisi nr 402379559 alusel on hageja tasunud kaks esimest osamakset kokku summas 1263,30 eurot maksepäevadega 13.01.2012 ja 13.04.2012. Kahjujuhtumi järgselt on tasumata arve nr 42012000560 maksepäevaga 13.07.2012 ja nr 42012000561 maksepäevaga 13.10.2012 kokku summas 1263,30 eurot.
16.Kostja on seisukohal, et kostja lepingujärgne täitmise kohustus on muutunud sissenõutavaks alates 28.04.2014. Kostjal lasub kindlustushüvitise ja viivise maksmise kohustus vastavalt tingimuste ÜU 20021 punktile 69 alates Politsei- ja Piirivalveameti poolt 28.04.2014 kriminaalmenetluse lõpetamisest määrusega kriminaalasjas nr 12221000091.
Kohtuotsuse põhjendus
17.Kohus, kuulanud üle tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
19.Poolte vahel puudub vaidlus, et: a) Hagejale kuulub reisibuss Scania Irizar L94 IB4X2NB 300, reg-märgiga XXX (edaspidi reisibuss; I kd tl 10-11); b) 14.04.2011 sõlmisid hageja ja kostja kindlustuslepingu (I kd tl 7-9, 164-166, II kd tl 117-119), mille esemeks oli hagejale kuuluva reisibussi riskide kindlustamine; c) perioodil 14.01.2012 – 13.01.2013 kehtis reisibussi osas sõidukikindlustuse leping, mille kohta oli väljastatud poliis 402379559 (I kd tl 167-171, II kd tl 120-122); d) kindlustuslepingu järgi olid kindlustatud riskideks õnnetusjuhtum, tulekahju, vandalism, ärandamine, vargus, röövimine; e) kindlustuslepingu järgi oli kindlustussumma 50 000 eurot ja põhiomavastutus 639 eurot; f) kindlustuslepingu osaks oli kindlustuse üldtingimused ÜU 20021 (I kd tl 172-174) ja sõidukikindlustuse tingimused TS 20101 (I kd tl 176-189); g) 22.05.2012 kella 4:40 paiku süttis hagejale kuuluv reisibuss Tartu maakonnas Jõhvi-Räpina maanteel 2 km Aovere teeristist Räpina poole ning hävis tulekahju tagajärjel; h) 19.12.2012 otsusega nr E42124312C keeldus kostja tulekahju tõttu reisibussile tekkinud kahju hüvitamisest (I kd tl 13); i) Keskkriminaalpolitsei algatas juhtumi osas 25.10.2012 kriminaalasja nr 12221000091 KarS § 212 lg 1 tunnustel (I kd tl 16, 19-20, 85-108), milline lõpetati 28.04.2014 kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (II kd tl 52-53).
20.Võlaõigusseadus (VÕS) § 423 lg 1 alusel kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.
21.Puudub vaidlus, et 22.05.2012 kella 4:40 paiku toimus kindlustusjuhtum, mille käigus süttis hagejale kuuluv reisibuss Tartu maakonnas Jõhvi-Räpina maanteel 2 km Aovere teeristist Räpina poole ning hävis tulekahju tagajärjel. Puuduvad tõendid, et antud juhul kindlustusvõtja ei põhjustanud kindlustusjuhtumi toimumist tahtlikult. Asjaolu, et kindlustusjuhtumit ei põhjustatud tahtlikult tõendab ka asjaolu, et Politsei- ja Piirivalveamet on lõpetanud 28.04.2014 kriminaalasja nr 12221000091 kriminaalmenetluse puudumise aluse tõttu (II kd tl 52-53). 12.08.2014 toimunud korraldaval kohtuistungil kinnitas kostja esindaja, et vaidlus puudub, et toimus kindlustusjuhtum (II kd tl 98). TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.
22.Kuna pooled ei vaidle otsuse tegemise ajal kindlustusjuhtumi toimumise üle, siis ei hinda kohus tõendeid, mis on seotud kindlustusjuhtumi toimumisega seotud asjaoludega (I kd tl 85108; II kd tl 4-10, 16, 28-34).
23.Poolte vahel on vaidlus kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suuruse üle.
24.VÕS § 422 lg 1 koosmõjust § 423 lg-tega 1 ja 2 tulenevalt on kindlustusandjal kindlustusjuhtumi saabumisel kohustus täita oma lepingust tulenev kohustus, seega maksta välja kindlustushüvitis.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista kindlustushüvitise summas 49 361 eurot (sõiduki kindlustussumma 50 000 eurot – omavastutus 639). Hageja lähtub hüvitise suurusel kindlustuslepingus toodud kindlustussummast, millise määras kostja. Nimetatut kinnitavad ka Saksamaa müügiportaalis www.mobile.de olevad müügikuulutused. Arvesse tuleb ka võtta, et hageja on bussi oluliselt parendanud. Hageja on seisukohal, et eksperdi poolt koostatud hinnang nr XXXja riiklikult tunnustatud eksperdi poolt koostatud eksperdiarvamus ei ole usaldusväärsed.
26.Kostja leiab, et kostja ei ole kohustatud hüvitama hagejale rohkem, kui on kahju tegelik suurus. Kostja leiab, et põhjendatud kindlustushüvitise suurus on 20 097,70 eurot (sõiduki turuhind 20 000 eurot + käibemaks 4000 eurot – jäänuki väärtus 2000 eurot – omavastutus 639 eurot – hageja poolt tasumata kindlustusmaksete osa 1263,30 eurot). Kostja leiab, et ei ole alust kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi poolt koostatud eksperdiarvamuses.
27.VÕS § 426 lg 1 kohaselt kindlustusandja peab kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). See ei mõjuta käesoleva seaduse §-s 477 sätestatut. VÕS § 477 sätestab, et kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Seega kohaldub kindlustuslepingutele kahju hüvitamise üldprintsiip, milline on toodud VÕS § 127 lõikes 1. Nimelt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamine ei saa olla rikastumise allikas. Vastavalt sõidukikindlustuse tingimuste TS 20101 punkti 153 kindlustusväärtuseks on kindlustusobjekti turuväärtus (harilik väärtus) vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist. Tingimuste punkti 154 kohaselt ülekindlustuse korral (so juhul, kui kindlustussumma on suurem kui kindlustusvärtus) lähtub kindlustusandja kindlustushüvitise arvutamisel tegelikust kahjusummast ega ole seotud kindlustuspoliisile märgitud kindlustussummaga (I kd tl 185). Tingimuste punkti 170 sätestab, et kui kindlustusobjekti taastamine ei ole majanduslikult või tehniliselt põhjendatud (nt täielik hävimine, vargus, röövimine), loetakse kahjusummaks kindlustusobjekti turuväärtus Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist (täiskahju).
28.Kohus leiab, et hageja ei ole piisavalt tõendanud, et reisibussi turuväärtus oli vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist 50 000 eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ostis hageja vaidlusaluse, esmalt Rootsi Kuningriigis 02.08.2000 registreeritud, kasutatud, reisibussi Scania Irizar 18.12.2010 Saksamaalt Hamburgist 8000 euroga. Hageja ei kontrollinud eelnevalt reisibussi seisukorda (II kd tl 50-51). Reisibuss registreeriti Eesti registris 08.02.2011 (II kd tl 59-69). Reisibussile on teostatud parendustöid kokku koos käibemaksuga summas 30 985,23 eurot (II kd tl 88-90). Riiklikult tunnustatud eksperdi poolt 01.12.2014-31.12.2014 teostatud ekspertiisiakti nr 141038 kohaselt oli vaidlusaluse reisibussi turuväärtus seisuga 22.05.2012 20 000 eurot + käibemaks. Ekspert hindas sõidukit võrdleva meetodi alusel ja kasutas turuhinna määramisel Eesti suurimat kasutatud sõidukite müügikuulutuste portaali auto24.ee, hõlmates ka Läti ja Leedu portaale ja selle arhiivi. Kohtul puudub alus kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi poolt koostatud eksperdiarvamuses. Kohus, tutvudes ekspertiisiaktiga, on seisukohal, et ekspertiis on koostatud põhjalikult ja ekspert on tutvunud vajalike andmetega reisibussi osas vastavatest
registritest. Asjakohatud on hageja väited, et ekspert ei teostanud bussi ülevaatust. Käesoleval ajal on buss tulekahjus hävinud, seega ei olnud kohtu hinnangul vajalik ka teostada bussi ülevaatust. Ekspert on ekspertiisi koostamise põhimõtteid selgitanud ka kohtuistungil (II kd tl 199-200), mis toetava ekspertiisis välja toodut. Riiklikult tunnustatud eksperdi poolt teostatud ekspertiisi tulemusel selgitatud reisibussi turuväärtust toetab ka ekspert poolt koostatud sõiduki maksumuse hinnang nr XXX(I kd tl 126-158), mille kohaselt sõiduki kindlustusjuhtumi eelne maksumus oli koos käibemaksuga 20 000 eurot. Kohus toetab kostja seisukohta, et hinnangut tuleb käsitada antud asjas, tulenevalt TsMS § 293 lg 2, kui eriteadmistega isiku arvamust. Asjakohatud ja tõendamata on hageja väited, et ekspert on tuginenud hinna määramisel üksnes kolmanda isiku XXX e-kirjale (I kd tl 130). Hinnangust ja selle lisadest nähtub, et on võtnud vaidlusaluse reisibussi turuhinna määramise hindamisel aluseks ka välisriikide (Rootsi, Soome Saksamaa) müügiportaalides olevaid sarnaste reisibusside müügikuulutusi ja on hinnanud neid kooskõlas AS Balti Bussi grupp töötaja XXX arvamusega. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagejal, kui ta ei nõustunud riiklikult tunnustatud eksperdi poolt koostatud eksperdiarvamusega, oli võimalus taotleda täiendava ekspertiisi läbiviimist, mida hageja aga ei soovinud (II kd tl 198). Hageja ei soostunud maksma ka riiklikult tunnustatud eksperdi poolt teostatud ekspertiisi eest (II kd tl 128-129). Kohus on seisukohal, et tunnistaja Viktor Peterson ütlused (II kd tl 103-104) ei tõenda, et reisibussi turuväärtus oli vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist 50 000 eurot. Usutav ei ole, et tunnistaja mäletab täpselt, kuidas tunnistaja vaidlusalust bussi aprillis ja juunis 2011 üle vaatas ja mäletab täpselt bussi seisukorda, eriti olukorras, kui tunnistaja ühe kuu jooksul vaatas üle umbes 20 sõidukit. Lisaks ei ole tunnistajal säilinud materjale ja fotosid, mille põhjal tunnistaja sõidukit hindas. Tunnistaja märgib, et tänasel päeval oleks bussi väärtus 10 000 eurot, seega ei ole usutav, et 2012 oli bussi väärtus sama, mis 2011, aga 2014 juba langes hind viie kordselt. Tunnistaja ütlusi, et vaidlusaluse reisibussi turuväärtus oli vahetult enne kahjujuhtumi toimumist 50 000 eurot, ei tõenda ka ükski teine kohtule esitatud tõend. Usutav ei ole, et kui hageja on ostnud sõiduki hinnaga 8000 eurot 2010 ja teeb sellele mõned parandused, siis sõiduki väärtus kasvab koheselt ca 6 kordselt.
29.Kohus, hinnates tõendeid kogumis ja arvestades asjaoludega, et hageja on ostnud 18.12.2010 kasutatud, esmalt Rootsi Kuningriigis 02.08.2000 registreeritud, reisibussi Saksamaalt 8000 euro eest, millele on tehtud parendusi ning arvestades riiklikult tunnustatud eksperdi eksperdiarvamusega ja eriteadmistega isiku arvamusega, on seisukohal, et on põhjendatud ja tõendatud, et reisibussi väärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist oli 20 000 eurot + käibemaks.
30.Seega on tõendatud, et vaidlusaluse reisibussi väärtus vahetult enne kindlustusjuhtumit oli koos käibemaksuga 24 000 eurot. Puudub vaidlus, et põhiomavastutus oli 639 eurot ning, et reisibussi jäänuki väärtus on 2000 eurot ja, et jäänuk on hageja valduses. Seega kuulub turuväärtusest 24 000 eurot mahaarvamisele omavastutus 639 eurot ja jäänuki väärtus 2000 eurot ehk 24 000 – 639 – 2000 = 21 361 eurot.
31.Pooled vaidlevad, kas kindlustushüvitisest kuulub mahaarvamisele hageja poolt tasumata kindlustusmaksed summas 1263,30 eurot. Tulenevalt kindlustuspoliisist nr 402379559 (I kd tl 167-171) oli vaidlusalune reisibuss kindlustatud perioodiga 14.01.2012-13.01.2013 ning kindlustusmakse oli kokku 2526,60 eurot, millise hageja kohustus tasuma 4 osas, osamakse suurus 631,65 eurot. Pooled ei vaidle, et hageja on tasunud 13.01.2012 osamakse summas 631,65 eurot ja 13.04.2012 osamakse summas 631,65 eurot. Hagejal on tasumata 13.07.2012 osamakse
summas 631,65 eurot ja 13.10.2012 osamakse summas 631,65. Vastavalt VÕS § 478 lg 4, kui kindlustushuvi lõpeb kindlustusjuhtumi toimumise tõttu, on kindlustusandjal õigus kindlustusmaksele jooksva kindlustusperioodi eest. Tulenevalt tingimuste 20101 punktist 192 on kindlustusandjal õigus pidada kindlustushüvitisest kinni jooksva kindlustusperioodi lõpuni tasumata kindlustusmaksed, sõltumata sellest, kas kindlustusmakse tasumise tähtpäev on saabunud. Seega juhindudes tingimuste punktist 192 ja VÕS § 478 lg 4 kuulub kindlustushüvitisest 21 361 eurot mahaarvamisele hageja poolt tasumata kindlustusmaksed summas 1263,30 eurot ehk 21 361 – 1263,30 = 20 097,70 eurot.
32.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kindlustushüvitis summas 20 097,70 eurot.
33.Hageja palub VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tulenevalt kindlustuse üldtingimuste nr ÜU 20021 punktist 72 kui kindlustusandja viivitab oma kohustuse täitmisega, on kindlustusandja kohustatud maksma kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,1% väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10% väljamaksmisele kuuluvast summast.
34.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 0,1% päevas alates 23.06.2012 või alternatiivselt 5000 eurot. Kostja üldtingimuste punktis 72 sätestatud viivise maksmise piirangu osas märgib hageja, et nimetatu on tühine tulenevalt VÕS § 451. Kostja on seisukohal, et kostjal lasub tulenevalt tingimuste ÜU 20021 punktist 69 kindlustushüvitise ja viivise maksmise kohustus alates Politsei- ja Piirivalveameti poolt 28.04.2014 kriminaalmenetluse lõpetamisest määrusega kriminaalasjas nr 1221000091.
35.Esmalt annab kohus hinnangu, millal on kindlustushüvitise nõue sissenõutavaks muutunud. VÕS § 450 lg 1 kohaselt muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse määramiseks vajalike toimingute tegemisega. Vastavalt tingimuste ÜU 20021 punktist 69, kui kindlustusandja täitmise kohustuse ulatus sõltub tsiviil-. Kriminaal-, haldus- või haldusõigusrikkumise (väärteo) asja menetlemise käigus tuvastatavatest asjaoludest, on kindlustusandjal õigus teha kindlustushüvitise maksmise või sellest keeldumise otsus pärast menetluse peatamist, lõpetamist või kohtu- või vastava ametiisiku otsuse jõustumisest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue ei muutunud kostja vastu sissenõutavaks mitte kindlustusjuhtumi toimumise päeva seisuga, vaid siis, kui olid teostatud kindlustusandja kohustuse täitmise ulatuse määramiseks vajalikud toimingud. Kostja keeldus põhjendatult kindlustushüvitise maksmata jätmisest, kuna kostja ei olnud veendunud kindlustusjuhtumi toimumises. Kindlustusjuhtumi toimumise asjaolud on välja selgitatud alles käesoleva menetluse raames. Kuna hageja esitas hagi kindlustusandja vastu kindlustushüvitise nõudes, pidi hageja tõendama kindlustusjuhtumi esinemise. Hageja on asunud tõendama kindlustusjuhtumi esinemist alles kohtumenetluses, seega toetab kohus kostja seisukohta, et hageja nõue muutus sissenõutavaks Politsei- ja Piirivalveameti poolt 28.04.2014 kriminaalasja nr 12221000091 menetluse lõpetamise määrusega.
36.Edasi annab kohus hinnangu viivise suurusele. VÕS § 451 näeb ette, et kokkulepe, mille kohaselt kindlustusandja ei pea maksma viivist oma täitmise kohustusega viivitamise korral, on tühine. Poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu kindlustuse üldtingimuste (II kd tl 175) punkt 72 nägi ette, et kui kindlustusandja viivitab oma kohustuste täitmisega, on kindlustusandja kohustatud maksma kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,1% väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10% väljamaksmisele kuuluvast summast. Seega ei ole kostja viivise maksmise kohustust välistanud, kuid on seda piiranud. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94
sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohus on avaldanud seisukohta, et tüüptingimuse säte, mille järgi on viivise määr 0,1%, kuid kokku mitte üle 10% kindlustushüvitisest, on osaliselt vastuolus VÕS §-ga 451 (nr 3-2-1178-12, p 25). Sellest sättest tuleneb nõue, et kindlustushüvitise maksmisega viivitamisel tuleb tagada vähemalt seadusjärgse viivise maksmine. Seega saab tüüptingimustes toodud määras arvutada viivist kuni 10%-ni kindlustushüvitisest. Kui lepingujärgse viivise järgi saaks kindlustusvõtja vähem raha, kui seadusjärgse viivise järgi arvutades, tuleb vahe ulatuses arvestada viivist seadusjärgses ulatuses. Seega tuleb viivise arvutamisel vastavaid summasid võrrelda. Hageja ÜU punkti 72 alusel nõuda kostjalt viivist 20,09 eurot päevas (0,1% 20 097,70 eurost). Maksimaalselt saab sel alusel nõuda kuni 2009,77 eurot (10% kindlustushüvitisest) saja päeva eest. Järgnevalt tuleb võrrelda ÜU punkti 72 alusel arvestatavat võimalikku viivisenõuet 2009,77 eurot (10% kindlustushüvitisest) viivisenõudega (alates 28.04.2014 kuni maakohtu otsuse tegemiseni 16.04.2015) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kokku on viivisenõue seadusjärgses määras 16.04.2015 seisuga 1581,85 eurot. Ajavahemik Alguskuup. Lõppkuup. 1.01.2015 1.07.2014 28.04.2014
16.04.2015 31.12.2014 30.06.2014
EKP intressimäär + 7% (alates 15.04.2013 8%) Hilinenud Aastas Päevas päevi
8,05% 365 0,02205%
8,15% 365 0,02233%
8,25% 365 0,02260%
Põhivõlg Viivis 20097,7 20097,7 20097,7
465,41 825,71 290,73 1581,85
Kuivõrd ÜU punkti 72 alusel maksimaalselt väljamõistetavat viivis ületab praegusel ajal viivisenõuet seadusjärgses määras, tuleb väljamõistetava viivise arvutamisel lähtuda ÜU punktis 72 sätestatud määrast. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 16.04.2015 seisuga summas 2009,77 eurot. Ajavahemiku eest alates 17.04.2015 (maakohtu otsuse tegemisest) kuni põhinõude rahuldamiseni mõistab kohus TsMS §-le 367 tuginedes kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 20 097,70 rahuldamata osalt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
37.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kindlustushüvitis 20 097,70 eurot, viivis perioodi 28.04.2014 – 16.04.2015 eest summas 2009,77 eurot ja alates 17.04.2015 põhinõude 20 097,70 rahuldamata osalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulud
38.TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 alusel on hagihinnaks hagi esitamise seisuga 54 361. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud 44% ulatuses kostja kanda ja 56% ulatuses hageja kanda (20 097,70+2009,77 + aastane viivis 1617,86 (20 097,70*8,05/100) *100 / 54361 = rahuldatud osa 44%)
39.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 950 eurot ja lepingulise esindaja kulud 7545,60 eurot tunnihinnaga 144 eurot käibemaksuga. Lisaks on hageja tasunud eksperditasu 108 eurot. Kostja menetluskuluks on eksperditasu summas 576 eurot.
40.Kohus hindab TsMS § 138 lg 1, § 138 lg 2, § 143 lg 1 p 1, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt poolte menetluskulusid.
41.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on hageja kohtukulu ehk hagilt tasutud riigilõiv summas 950 eurot (I kd tl 22) ja eksperdikulu 108 eurot (II kd tl 196).
42.Edasi annab kohus hinnangu hageja lepingulise esindaja kuludele: a) Kohus leiab, et põhjendamatu on hagiavalduse esitamiseks ettevalmistavate toimingute eest arve nr 2013253, mille kohaselt esindaja on osutanud õigusabi 3,5 tundi, tutvunud materjalidega ja koostanud selgitustaotlusi 2,5 tundi ja suhelnud kindlustusega 1 tund. Kohus leiab, et kostja ei ole kohustatud hüvitama hagejale toiminguid, mis on tehtud enne kohtumenetlust. b) Arve nr 2013301 alusel on esindajal kulunud hagiavalduse koostamiseks 4 tundi. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. c) Arve nr 2013675 kohaselt on esindajal kulunud 19.11.2013 istungiks ettevalmistuseks ja istungil osalemiseks 1 tund ja 30 minutit. 19.11.2013 istung kestis 25 minutit. Usutav ei ole, et esindajal kulus istungi ettevalmistuseks 1 tund ja 5 minutit, arvestades, et antud asjas ei olnud selleks ajaks veel esitatud kostja vastust. Kohus leiab, et esindajal võis kuluda kõige rohkem ettevalmistuseks 30 minutit. Seega on põhjendatud kulu arve nr 2013675 osas 55 minutit. d) Arve nr 2014046 kohaselt on esindajal kulunud istungiks ettevalmistamiseks ja 23.01.2014 istungil osalemiseks, tunnistajatega kohtumiseks, kliendiga nõu pidamiseks 15 tundi. 23.01.2014 istung kestis 3 tundi ja 15 minutit. Kohus leiab, et põhjendatud on, et esindajal kulus istungiks ettevalmistuseks 1 tund. Usutav ei ole, et esindajal kulus tunnistajatega ja kliendiga kohtumiseks 10 tundi ja 51 minutit. Kohus loeb põhjendatuks 5 tundi. Seega on arve nr 2014046 põhjendatud 9 tunni ja 15 minuti osas. e) Arve nr 2014170 kohaselt on esindajal kulunud taotluse koostamiseks, istungiks ettevalmistamiseks, 25.03.2014 istungil osalemiseks 7 tundi ja 30 minutit. Kohus arvestades, et 25.03.2014 istung, kus kuulati üle tunnistajad, kestis 2 tundi ja 15 minutit ning arvestades esitatud taotlust, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ajakuluga. f) Arve nr 2014222 kohaselt kulus esindajal kostja vastuse osas seisukoha koostamiseks ja ekspertidega suhtlemiseks 7 tundi. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga. g) Arve nr 2014476 kohaselt kulus esindajal dokumentidega tutvumiseks, 05.08.2014 tõendite ja taotluste esitamiseks, 12.08.2014 istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks 4 tundi ja 24 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ajakuluga. h) Arve nr 2014526 kohaselt kulus esindajal istungiks ettevalmistuseks, sh küsimused tunnistajale ja istungil osalemiseks 2 tundi ja 50 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. i) Arve nr 2014579 kohaselt kulus esindajal nõupidamiseks ja selgituseks ekspertiisitasu mitte maksmise kohta ning taotluse koostamiseks kohtule 1 tund. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. j) Esindajal kulus kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamiseks 4 tundi ja 36 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Kokku on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 5986,08 eurot (41,57x144). Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud summas 7044,08 eurot (5986,08+950+180), millest kostja kanda jääb 44% ehk 3099,39 eurot.
43.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on kostja kantud menetluskulu eksperdikulu summas 576 eurot (II kd tl 133, 139). Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda 56% ulatuses, kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele eksperdikulu summas 322,56 eurot.
44.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2776,83 eurot (3099,39-322,56). /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.