Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Käesolevas kohtuotsuses teeb kohus kirjeldava ja põhjendava osa üksnes hageja poolt esitatud intressi, viiviste ja kahju nõuete osas, muus osas on otsus kirjeldava ja põhjendava osata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 05.03.2014 kohtumääruse 3-2-1-186-13 punktis 25 muuhulgas nentinud, et tuleks astuda seadusandlikke samme, tagamaks kiirlaenusaajate seaduslike õiguste kaitse (eelkõige ebaseaduslike kõrvalnõuete sissenõudmise vastu) ka kohtumenetluses, eelkõige kui võlgnik ise menetluses ei osale (tagaseljaotsuste puhul). Eelnimetatud määrusest tulenevalt analüüsib kohus alljärgnevalt hageja ja kostja vahel 12.10.2011 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva intressinõude seaduspärasust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu korral tuleb võrreldavate kohustustena käsitada eelkõige laenuna antava raha ja sellelt makstava tasu (intressi) suhet. Seega on TsÜS § 86 lg 2 kohaldamise eelduseks esmalt laenusaaja sundolukord ja teiseks laenu ja sellelt makstava intressi vahekorra oluline ebaproportsionaalsus (kohtumääruse punkt 16). TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (kohtumääruse punkt 22). Käesoleva tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja vahel 12.10.2011 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu 30-päevaks summas 300 eurot, intressiga 60 eurot, krediidi kulukuse määraga 791% aastas. Eesti Panga kodulehel avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr laenu väljastamise ajal (2011. a oktoobris) oli 27,13%. laenulepingu krediidi kulukuse määr (791% aastas) ületab Eesti Panga eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 29,16 korda. Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, mistõttu on tehing (ehk 12.10.2011 sõlmitud laenuleping) TsÜS § 86 lg-st 1 tulenevalt tühine. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses (kohtumääruse punkt 23). Kuivõrd hageja ja kostja vaheline tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata hagiavalduses sätestatud ulatuses. Kohus võtab intressi arvutamisel aluseks VÕS §

suurust põhivõlga ja 366-päevast aastat arvestades viivis 0,06 eurot (300 × 0,0775 / 366 × 1). Ajavahemikul 01.01.2013-14.04.2013, so 104 päeva eest on 300 euro suurust põhivõlga ja 365päevast aastat arvestades viivis 6,62 eurot (300 × 0,0775 / 365 × 104). Kokku on viivis ajavahemikul 31.12.2012-14.04.2013 6,68 eurot. Refinantseerimismäär 15.04.2013 kuni 30.06.2013 oli Eesti Panga teatel 0,75% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,75 + 8 = 8,75% aastas. Ajavahemikul 15.04.2013-30.06.2013, so 77 päeva eest on 300 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 5,54 eurot (300 × 0,0875 / 365 × 77). Refinantseerimismäär 01.07.2013 kuni 01.01.2014 oli Eesti Panga teatel 0,50% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,50 + 8 = 8,50% aastas. Ajavahemikul 01.07.2013-01.01.2014, so 185 päeva eest on 300 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 12,92 eurot (300 × 0,0850 / 365 × 185). Refinantseerimismäär 02.01.2014 kuni 30.06.2014 oli Eesti Panga teatel 0,25% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,25 + 8 = 8,25% aastas. Ajavahemikul 02.01.2014-30.06.2014, so 180 päeva eest on 300 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 12,21 eurot (300 × 0,0825 / 365 × 180). Refinantseerimismäär 01.07.2014 kuni 01.01.2015 oli Eesti Panga teatel 0,15% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,15 + 8 = 8,15% aastas. Ajavahemikul 01.07.2014-08.12.2014, so 161 päeva eest on 300 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 10,78 eurot (300 × 0,0815 / 365 × 161). Kokku moodustab viivis ajavahemikul 12.11.2011-08.12.2014 75,46 eurot (3,46 + 23,87 + 6,68 + 5,54 + 12,92 + 12,21 + 10,78). Tuginedes eeltoodule mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 75,46 eurot ning jätab rahuldamata hageja viiviste nõude 224,54 euro ulatuses. Hageja on taotlenud alates hagiavalduse esitamisest 10.12.2014 mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised kuni põhinõude täitmiseni 1,5% päevas võlgnetavalt summalt, kuid mitte rohkem kui 300 eurot. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud laenuleping on tühine (sh 1,5% viivisemäär), mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised põhivõlgnevuselt (300 eurot) alates 10.12.2014 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni kostja poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 300 eurot. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 12 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 63 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud kostja kanda ning kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja taotles kohtult 686 euro väljamõistmist, millest kohus rahuldab 379,21 eurot ehk 55,28%. Hageja menetluskuluks on käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv kogusummas 175 eurot, millest 55,28% on 96,74 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja menetluskulu summas 96,74 eurot hageja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.