2-15-3063/16 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Võlausaldaja XXX esitas 26.02.2015.a kohtule avalduse XXX OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 7371,06 eurot. Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata. Harju Maakohtu 03.03.2014 määrusega võeti avaldus menetlusse ja 13.03.2015 nimetati XXX OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman. Ajutise halduri aruanne 03.04.2015 esitas Andres Tootsman kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustuste suuruseks on 8671,88 eurot ning võlgnikul vara puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus tekkis hiljemalt 2014. aasta alguses. Ajutine haldur leiab aruandes, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutise halduri hinnangul majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust, võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest vara puudub, kuid kohustusi on enam kui 8671 eurot. Lisaks eeltoodule ei ole äriühingu netovara väärtus vastavuses ÄS § 136 nõuetega, puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid saneerimismenetlust või kompromissi, töölepingute jätkamine pole võimalik, sest need on lõppenud, majandustegevuse jätkamiseks puudub juhtkonnal/omanikul konkreetne äriplaan. Ajutise halduri hinnangul viis maksejõuetuseni nõrk äriplaan ja liiga väike osakapital. Maksejõuetuse tekkimisele võis kaasa aidata omaniku/juhtkonna liigne enesekindlus ja/või pahatahtlik käitumine, sest nõuetekohaselt jäid korraldamata äriühingu raamatupidamine ja töölepingu lõpetamine ning äriühingu likvideerimine. Majandustegevuse lõppemise ja maksejõuetuse tekkimise täpsemad põhjused ei ole teada. Ajutine haldur pole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Samuti puuduvad ajutisel halduril seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankrS § 28 mõttes. Kuna võlgnikul ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot. Kui nimetatud summat deposiidina ei tasuta, siis on alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungile võlgniku seaduslik esindaja ei ilmunud. Kohtuistungil jäi võlausaldaja avalduse juurde ning ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei ole esitanud. Ajutine haldur avaldas kohtuistungil, et on suhelnud võlgniku juhatuse liikmega, kes on andnud nõusoleku ajutise halduri tasu tasumiseks osamaksetena. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et XXX OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on 8671,88 eurot ja vara puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused pole tuvastatavad. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 06.04.2015 määrusega XXX OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiidina XXX OÜ pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot hiljemalt 13.04.2015. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud summat pole pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina tasutud. Kohus leiab, et kuna XXX OÜ-l ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada XXX OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele XXX (välismaine isikukood XXX). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. TsMS § 146 lg 1 p 2 sätestab, et menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.