Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Maksekäsu peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates maksekäsu kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4891 lg 2 võib määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele TsMS § 4891 lõikes 2 nimetatud asjaoludest. Asjaolud X AS esitas 10.09.2014.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 721,83 euro saamiseks. Kohus tegi 15.09.2014.a. võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 18.12.2014.a. nõudele vastuväite, milles tunnustab nõuet 645,81 euro ulatuses. 12.12.2014.a. määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13.02.2015.a saabus kohtule avaldaja ja võlgniku avaldus võla tasumiseks osade kaupa. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 486 lõike 1 punkti 1 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. TsMS § 487 lg 11 kohaselt kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt. TsMS § 489 lg 21 kohaselt kui avaldaja ja võlgnik on kohtule esitanud kirjaliku avalduse võla tasumiseks osade kaupa ning lisanud avaldusele maksegraafiku makseettepanekus märgitud võla tasumiseks, võib kohus kinnitada maksekäsu tegemisega koos maksegraafiku. Maksegraafik peab sisaldama võla tasumise tähtpäevi, osamaksete suurusi ja osamaksete tasumise korda, kuid ei tohi sisaldada muid tingumusi võla tasumiseks. Osamakse suurus märgitakse rahasummana. Koos maksekäsu tegemisega kinnitatud maksegraafik kehtib täitedokumendina. Kuivõrd võlgnik on kohtule esitatud maksegraafiku avalduses tunnistanud võlgnevust 739,03 euro ulatuses (milleks on põhinõue koos viivistega summas 694,03 eurot ja riigilõiv summas 45 eurot) teeb kohus vastavalt TsMS § 487 lg 11 tunnistatud nõude, s.o 739,03 euro osas maksekäsu ning kinnitab koos maksekäsuga tegemisega avaldaja ja võlgniku poolt kohtule esitatud maksegraafiku vastavalt TsMS § 489 lg 21. TsMS § 172 lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 2 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot riigilõivu, mis tuleb TsMS § 172 lg 9 alusel võlgnikult avaldaja kasuks sisse nõuda. Kohus selgitab, et kuna võlgniku ja avaldaja poolt kohtule saadetud maksegraafiku avaldus sisaldab võlgniku kohustust tasuda menetluskulude katteks 45 eurot (riigilõiv summas 45) ning võlgnik on tunnistanud kohustust tasuda avaldaja menetluskulud, ei määra kohus enam eraldi hüvitatavat riigilõivu rahalist suurust. TsMS § § 484 2 alusel määrab kohus 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. TsMS § 489 lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. Avaldaja avaldanud, et ta ei soovi antud tsiviilasjas esitada nõuet võlgniku suhtes hagimenetluses ning soovib menetluse lõpetada peale maksekäsu koostamist. Seega tuleb menetlus lõpetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.