nr 2-13-25860 Allar Moor versus Rauno Kangur lepinguvälise kahju hüvitamiseks
Hagi hind
1982 €
Asja lahendamine
lihtmenetluses
Kohtukoosseis
kohtunik Silvi Maiste
Hageja
Allar Moor (isikukood xxxxxxx; aadress xxx x-x, xxxxxxx xxxxx) Rauno Kangur (isikukood xxxxxxx; aadress xxxxx xxx-xx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxxx) Reijo Arvo Sundström (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xxx, xxxxxxx xxxxx; postiaadress xxx xx xx, xxxxxx xxxxx)
Kostja I Kostja II
RESOLUTSIOON
1.Allar Moori hagi Rauno Kanguri ja Reijo Arvo Sundström vastu jätta rahuldamata.
2.Seoses menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlusega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta menetluskulud hageja kanda; 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks; 2.3 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
3.Selgitada: 3.1 Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.2 Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 3.3 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt kuulusid hagejale omandiõiguse alusel mootorsõidukid Opel Vectra (reg.märgiga 294 ATG) ja Audi (reg.märgiga 976 AKI), mis seisid Reijo Arvo Sundströmile (kostja 2) kuuluval kinnistul asukohaga Uus tn 38 Viljandis. Kuivõrd hageja üüris tol ajal kostjalt 2 eluruumi, siis oli tal kostja 2-ga kokkulepe ka sõidukite hoidmise osas. Hagejale teadmata müüs Rauno Kangur (kostja 1) kõnealused sõiduautod metallikokkuostu Gronimet Eesti Metall OÜ ning sai nende eest tasu. Väidetavalt oli kostja 1-le sellise korralduse andnud kostja 2. Taolise tegevusega põhjustasid kostjad hagejale kahju. Hageja pöördus avaldusega ka Politsei- ja piirivalveameti poole ning palus algatada kriminaalmenetlus KarS § 201 lg 2 p 1 tunnustel, kuid kriminaalasi lõpetati juhindudes KrMS § 199 lg 1 p 1, 200, 206 järgi 2012 aastal. Hageja on teinud kohtuväliseid ettepanekuid kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks, kuid ei ole neile vastust saanud. Kostjad teadsid autosid Gronimet Eesti Metall OÜ-le võõrandades ja nende eest raha saades, et nende autode omandiõigus ei kuulu neile. Taolise tehinguga läks sõidukite omandiõigus AÕS § 95 lg 1 järgi Gronimet Metall OÜ-le kui heausksele omanikule. Hageja palub rahuldada nõue VÕS § 1043 järgi ning juhul, kui ei kuulu mingil põhjusel rahuldamisele, siis rahuldada hageja nõue VÕS § 1037 lg 1 järgi ning seejärel § VÕS § 1037 lg 2 järgi Kostjate vastuväited Kostja I vaidleb hagile vastu ja selgitab, et tema viis kostja II palvel temale kuuluvalt maalt ära seal seisnud võõrad autod. Kostja II on hagiavalduse 27. septembril 2013 kätte saanud, kuid ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtu põhjendused
1.Kohus on pidanud vajalikuks lahendada käesolev tsiviilasi, mille hagihind jääb alla 2000 euro TsMS § 405 lg-st 1 tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtmenetlusotsusega. TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulusid hagejale omandiõiguse alusel mootorsõidukid Opel Vectra (reg.märgiga 294 ATG) ja Audi (reg.märgiga 976 AKI), mis seisid Reijo Arvo Sundströmile (kostja 2) kuuluval kinnistul asukohaga Uus tn 38 Viljandis. Kuivõrd hageja üüris tol ajal kostjalt 2 eluruumi, siis oli tal kostja 2-ga kokkulepe ka sõidukite hoidmise osas. Hagejale teadmata müüs Rauno Kangur (kostja 1) kõnealused sõiduautod metallikokkuostu Gronimet Eesti Metall OÜ ning sai nende eest tasu. Väidetavalt oli kostja 1-le sellise korralduse andnud kostja 2. Taolise tegevusega põhjustasid kostjad hagejale kahju 1982 eurot. Hageja on esitanud 3 alternatiivset nõuet hagi rahuldamiseks. Hageja on esitanud tõendina kriminaalmenetluse lõpetamise otsuse koopia.
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Hageja on esitanud nõude VÕS § 1043 järgi, alternatiivina VÕS § 1037 lg 1 järgi või VÕS § 1037 lg 2 järgi. 5.VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui
see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
6.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud hagiavalduses ei ole esitatud tõendeid ega asjaolusid, millest nähtuks kostjate poolt kahju tekitamine hagejale. Kostja 1 osas lõpetati kriminaalasi 27.03.2012, kuna usaldusväärselt ei ole tõendamist leidnud Rauno Kanguri (kostja 1) käitumises kuriteokoosseis. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub (tl 4-6), et hageja on vaidlusalused autod viinud kostja 2 majas tegutsenud Germo Koltsini ettevõte Germo Auto OÜ autoremonditöökotta. Hagiavalduses on hageja väitnud, et kuna ta üüris kostjalt 2 eluruumi, oli tal viimasega kokkulepe autode hoidmise osas kinnistul. Hagile lisatud materjalidest ei nähtu mingeid poolte vahelisi kokkuleppeid sõidukite hoidmise osas kostja 2 kinnistul. Kriminaalasjas antud ütluste järgi kostja 2 ei teadnud, et hagejal üldse autosid on ( tl 5 ). Kohus leiab, et hageja enda väited on vastuolulised ja ebausaldusväärsed.
7.Kuna kostja 2 kriminaalasjas antud ütluste järgi ( tl 5 ) kinnistul asus autoremonditöökoda, mis kolis ära ja jättes sõidukid maha, võis kostja 2 järeldada, et mahajäetud sõidukid kuulusid autoremonditöökojale. Kuivõrd hageja ja ka autoremonditöökoda kolisid kostja 2 kinnistult ära, ei pidanud kostjad teadma hageja autode olemasolust ega omandiõigusest. Kohus leiab, et hageja viis sõidukid Germo Koltsini ettevõte Germo Auto OÜ autoremonditöökotta ( tl 4 ) ja seega ei ole kostjad seotud hageja ja autoremonditöökoja vaheliste kokkulepetega. Samuti võisid kostjad järeldada, et autoremonditöökoja poolt maha jäetud sõidukid võisid olla romud, mida remonditöökoda enam ei vajanud.
8.Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudele esitanud tõendeid sõidukite kohta varalise kahju osas, muuhulgas tõendi sõiduki Audi 100 omandiõiguse kohta. Samuti ei ole ta esitanud tunnistajate andmeid ning asjaolusid tunnistajate seose kohta autodega ning kuidas tunnistajad saavad tõendada sõidukite väärtust ( kohtumäärus 05.02.2015, tl 47). Hageja on ainsa tõendina esitanud kohtule kriminaalasja lõpetamise määruse ( tl 4-7).
9.Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega ei saa tõendada sõidukite väärtust. Hageja on meili teel saadetud kirjas märkinud, et tunnistajad on inimesed, kelle käest ta autod ostis. Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmistele tõendanud varalise kahju suurust 1982 eurot. Hageja ei ole märkinud ega esitanud tõendeid, kuidas ja mille alusel ta sellise kahju suuruse arvutanud on. Kriminaalasjas antud ütluste järgi ( tl 5 ) on Germo Auto OÜ töötaja Germo Koltsin andnud ütlusi, et samas majas asusid OÜ ja korterid, millest ühte üüris Allar Moor. Kui ta sinna 2009.a.elama tuli, tõi sinna sõiduautod Opeli ja Audi 100, sõiduautod jättis lihtsalt maja juurde seisma. Opel oli esiotsa avariiga. Autod olid suhteliselt romud. Rauno Kangur on andnud ütlusi, et pärast Germo Koltsini autofirma lahkumist jäi Uus t 38 kinnistule maha mitu romu autot.
10.Sõidukite detailandmete päringu järgi ei ole Audi 100 reg.märgiga 976 AKI omanik Allar Moor. Hageja ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid vaatamata kohtu nõudmistele, et tema on selle auto omanik.
11.Sõiduki detailandmete päringu järgi Opel Vectra reg. märgiga 294 ATG on registreerimistunnistus väljastatud 17.10.2006, millest nähtub, et hageja on auto omanikuks saanud nimetatud kuupäevast. Kuivõrd hageja on viidanud, et tunnistajad saavad anda ütlusi sõidukite väärtuse kohta, leiab kohus, et kuna sõiduki ost-müük on toimunud 2006 aastal, ei saa nad anda ütlusi sõidukite tegelike väärtuste kohta 2010. aastal.
12.Kohus leiab, et nõue VÕS § 1043 alusel tuleb jätta rahuldamata.
13.VÕS § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Hageja poolt esitatud hagiavalduses ei ole esitatud tõendeid ega asjaolusid, et kostjad oleksid teadnud hageja omandiõigusest autodele ( vt ka otsuse p 6), ka ei nähtu poolte vahel mingit kokkulepet, mida kostjad oleks rikkunud ning ei ole tõendatud autode väärtust, mille võrra kostjad oleks rikastunud. Kostja 2 kohtule hagi kohta ei vastanud. Hageja poolt kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse järgi ( tl 5 ) on kostja 2 üle kuulatud Soome Vabariigis õigusabikorras ja ta andnud kriminaalasjas ütlusi, et ta ei tea, kas Uus t 38 maja hoovile jäeti Allar Moorile kuuluvad sõiduautod Opel Vectra ja Audi 100, ta ei teadnud, et Allar Mooril on autosid. Korteri üürniku Allar Moori tõstis kostja 2 välja, kuna üür oli maksmata jäänud. Korterisse jäänud asjad lasi kostja minema viia, mis hoovi jäi, seda ta ei teadnud. Samal aadressil asus ka autoremonditöökoda, mis samuti ära kolis. Kohus leiab, et nõue VÕS § 1037 lg 1 alusel tuleb jätta rahuldamata.
14.VÕS § 1037 lg 2 kohaselt kui õigustatud isiku omandi või muu õiguse rikkumine seisneb selle käsutamises rikkuja poolt, võib õigustatud isik käsutustehingu kehtetuse korral nõuda rikkujalt saadu hariliku väärtuse hüvitamist juhul, kui ta kiidab käsutustehingu vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 114 lõikes 2 sätestatule heaks. Hageja poolt on sõidukite harilik väärtus tõendamata õiguse rikkumise hetkel so 2010 aastal. Rikkumise teel saadu harilikuks väärtuseks loetakse eseme (sõiduki) turuhind e kohalik keskmine müügihind. Need tõendid on hagejal esitamata.
15.Kohus leiab, et kuna esitamata on tõendid sõidukite omandiõiguse, varalise kahju ning kahju tekitamise osas, tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.