Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
AK ja LK hagi Eesti Panga (Finantsinspektsiooni kaudu) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.11.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AK ja LK määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I AK (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II LK (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper (Raidla Lejins & Norcous, e-post: [email protected]) Kostja Eesti Pank (registrikood 74000174, Finantsinspektsiooni kaudu, asukoht Sakala 4, 15030 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Siim Tammer (e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUSTIOON:
1.Harju Maakohtu 06.11.2014 kohtumäärus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hagejate, AK ja LK kanda. Hagejad vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-57319 menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.AK (hageja I) ja LK (hageja II) (edaspidi koos ka hagejad) esitasid 12.09.2014 Harju Maakohtule hagi Eesti Panga (Finantsinspektsiooni kaudu, kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Hagiavalduse kohaselt tegi 29.08.2014 Tallinna Halduskohus otsuse, millega jättis rahuldamata hageja I kaebuse kostja vastu nõudega tühistada kostja juhatuse 09.09.2013 otsus, millega kostja tegi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (Krediidipank) üldkoosolekule ettepaneku kutsuda hageja I Krediidipanga nõukogust tagasi. Kuigi tegemist on jõustumata kohtuotsusega, mille peale hageja I on valmistamas ette apellatsioonkaebust, on kostja otsusele viidates esitanud hagejate kohta ebaõigeid andmeid ja moonutanud seeläbi otsuse sisu. 29.08.2014 ilmus kostja veebilehel online pressiteade (edaspidi kostja pressiteade) „Kohus ei rahuldanud AK kaebust Finantsinspektsiooni vastu“. Selles artiklis sisaldusid järgmised väited: a. „Finantsjärelevalve hinnangul on AK lasknud end isiklikult kiskuda Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse, sealjuures kaasates isegi oma abikaasa. Muuhulgas ostis AK Krediidipanga aktsiad laenuga selliselt laenuandjalt, kelle taust ei ole järelevalve jaoks läbipaistev ning ta oli seotud ka Krediidipanga juhatuse aktsiaostude ja nende läbipaistmatu finantseerimisega,“ selgitas Finantsinspektsiooni juhatuse esimees KK; b. Kuigi kohe müüs AK 7,2% Firmex Investeeringute aktsiatest edasi Genovia Investile, tegutsesid nimetatud osaühingud ühiselt ning neil oli üks ja sama laenuandja; c. Lisaks ei tohi vastavalt krediidiasutuste seadusele (KAS) panga juhatuse esimees olla mõne teise äriettevõtte juhatuse liige. Seda nõuet AK eiras. 29.08.2014 ilmus ärileht.ee portaalis online artikkel „Kohus ei rahuldanud AK kaebust finantsinspektsiooni vastu“, milles sisaldusid mh kostja pressiteates avaldatud väited (väited a-c). 29.08.2014 ilmus Äripäeva online väljaandes artikkel „AK kaotas kohtus finantsinspektsioonile“, milles sisaldus kostja pressiteates avaldatud väide (väide a). Lisaks ilmus sama väide ka 01.09.2014 Äripäeva paberväljaandes artiklis „K jäi finantsinspektsioonile alla. Kaebab kohtuotsuse edasi“. Hagejad vaidlustavad kostja ebaõige väite, mille kohaselt AK on kaasanud Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse isegi oma abikaasa. Hageja I vaidlustab kostja ebaõiged väited, mille kohaselt: AK on ostnud Krediidipanga aktsiaid; AK müüs 7,2% Firmex Investeeringute aktsiatest edasi Genovia Investile; AK on eiranud nõuet mitte olla mõne teise äriettevõtte juhatuse liige panga juhatuse esimeheks olemise ajal.
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-57319
2.Kohus võttis hagi 18.09.2014 määrusega menetlusse ning muu hulgas kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 22.09.2014.
3.30.09.2014 esitas kostja kohtule taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks kuni 22.10.2014, mille kohus rahuldas.
4.22.10.2014 esitas kostja kohtule vastuse, milles palus jätta hagejate hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Kostja arvates kuulub vaidlus lahendamisele halduskohtus, kuna vaidlustatud on kostja 29.08.2014 pressiteates olevat, mis sisult kajastas halduskohtu otsust ja sellega seonduvat.
5.Hagejad esitasid 04.11.2014 seisukoha kostja vastusele ning palusid jätta kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Kostja taotlus on esitatud hilinenult ja menetlusõigusi kuritarvitades. Hagi läbi vaatamata jätmiseks puudub õiguslik alus, kuna Harju Maakohus on pädev asja menetlema. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 06.11.2014 kohtumäärusega hagi läbi vaatamata.
7.Kohus ei nõustunud hagejate seisukohaga, et kostja vastuväited kohtu pädevuse kohta (taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks) on esitatud hilinenult ja menetlusõigusi kuritarvitades. Kostja on 22.10.2014 kohtule esitatud vastuses hagile esitanud vastuväited kohtu pädevuse kohta. Eelnevalt taotles kostja küll hagile vastamise tähtaja pikendamist ning kohus rahuldas selle taotluse, kuid see ei võta kostjalt õigust esitada vastuväide vastuses hagile. TsMS § 423 lg 1 p-st 13 tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata igas menetlusetapis, kui leiab, et esineb TsMS §-s 423 nimetatud alus.
8.TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigikohus on mitmetes lahendites asunud seisukohale, et kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (vt nt Riigikohtu 05.06.2007 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-63-07, p 8).
9.Kostja alustas 06.03.2013 haldusmenetlusega, mille raames kontrollis, kas hageja I vastab KAS-is sätestatud nõuetele ning on seeläbi õigustatud jätkama Krediidipanga nõukogu liikme kohal. Haldusmenetluse tulemusena tegi kostja juhatus 09.09.2013 otsuse nr 4.1-1/41 (otsus), millega tegi Krediidipank aktsionäridele seadusest tuleva ettepaneku kutsuda hageja I tagasi Krediidipanga nõukogu liikme kohalt, kuna ta ei vasta KAS § 48 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Hageja I esitas 19.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millega taotles otsuse tühistamist ja palus keelata kostjal tugineda edaspidistes tema sobivuse hindamise menetlustes ja välisriigi pädevatele asutustele teabe andmisel otsuses toodud asjaoludele ja hinnangutele. Tallinna Halduskohtu 29.08.2014 otsusega haldusasjas nr 3-13-1958 jäeti hageja I kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. Hageja I on otsuse peale esitanud apellatsioonkaebuse. Kostja esitas 29.08.2014 oma veebilehel pressiteate, milles selgitas nimetatud haldusmenetlust puudutavaid asjaolusid ja kohtu otsuse fakti.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-57319 Hagejad esitasid 12.09.2014 maakohtule hagiavalduse, milles palusid ümber lükata kostja poolt esitatud ebaõiged väited.
10.Kostja on avaliku võimu kandja ning kostja poolt pressiteate väljastamine on haldustoiming. Toiming haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 mõistes on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. HMS § 109 järgi võib isik nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmist või lõpetamist ning toimingu tagajärgede kõrvaldamist ja kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele ning pöörduda selleks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras, kui toiminguga rikutakse isiku õigusi. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 1 kohaselt sätestab riigivastutuse seadus avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). Kannatanu võib RVastS § 11 lg 1 järgi avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Kohus leidis, et viimati nimetatud sätte alusel on isikul muu hulgas õigus nõuda avaliku võimu kandjalt tema kohta avaliku võimu teostamisega seoses avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist.
11.Eeltoodust lähtuvalt asus kohus seisukohale, et tegemist on avalik-õiguslikust suhtest, mitte eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Hagejad peavad oma nõudega pöörduma Tallinna Halduskohtusse. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
12.Hagejad esitasid Harju Maakohtu 06.11.2014 kohtumäärusele määruskaebuse.
13.Hagejate hinnangul tuleb maakohtu kohtumäärus tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Hagi läbi vaatamata jätmiseks puudub õiguslik alus ja maakohus on pädev asja menetlema. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 423 lg 1 p-i 13 ja seega vääralt leidnud, et Harju Maakohus ei ole pädev asja lahendama ning hagejad peavad pöörduma oma nõudega Tallinna Halduskohtusse.
14.Hagejad leiavad, et kostja ja hagejate vaheline suhe on oma olemuselt eraõiguslik ja hagejate õigusi ei rikutud mitte avalik-õiguslikus suhtes, vaid eraõigussuhtes. Harju Maakohus on vääralt leidnud, et kostja poolt 29.09.2014 esitatud pressiteate näol on tegemist haldustoiminguga. Kostja pädevus on määratletud finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 6 lg 1 p-des 1-71. Kostja pädevusse ei kuulu jõustumata kohtuotsuste ebakohane kommenteerimine.
15.Maakohus on kohtumääruse punktis 11 leidnud, et „Kostja on avaliku võimu kandja ning kostja poolt pressiteate väljastamine on haldustoiming“. Hagejad ei nõustu maakohtuga selles, et mistahes avaliku võimu kandja pressiteade oleks automaatselt käsitletav haldustoiminguna. Hagejad leiavad, et kostja poolt hagi vastuses viidatud ja maakohtu poolt kohtumääruse punktis 11 kajastatud Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-63-07 ei ole antud juhul asjakohane, kuna viidatud kohtuasja ja käesoleva vaidluse õigussuhe on oma olemuselt erinev. Antud vaidluses rõhutasid kõik kohtuastmed, et kohtute pädevuse piiramisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. See tähendab, et mitte iga avalikku haldust teostava organi või asutuse pressiteade ei ole automaatselt haldustoiming, mis tekitaks poolte vahel avalik-
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-57319 õigusliku suhte, vaid igal konkreetsel juhul tuleb eraldi hinnata, milline on konkreetsel juhul õigussuhe. Olukorras, kus kaebaja õigusi ei rikuta avaliku võimu volituste rakendamisel, ei saa olla tegemist ka avalik-õigusliku suhtega, mistõttu ei saa selline vaidlus kuuluda halduskohtu pädevusse.
16.Riigikohtu lahendist kohtuasjas nr 3-2-1-63-07 on väär järeldada, et mistahes avaliku funktsiooni täitva isiku või asutuse pressiteade või avaldus oleks alati avaliku võimu volituste rakendamine, mis tooks vaidluse korral kaasa selle menetlemise halduskohtus. Kohtumääruse põhjendustega nõustumine tähendaks, et haldusorgan või avalik võim tervikuna saaks avaldada mistahes ebaõigeid andmeid eraisikute kohta, teades juba ette, et sellised ebaõiged väited on käsitletavad haldustoiminguna ja vaidlustatavad üksnes halduskohtus. Selline lähenemine ei ole ilmselgelt seadusandja mõtteks ja koormaks halduskohtuid vaidlustega, mis oma olemuselt on eraõiguslikud.
17.Selleks, et vaidlus kuuluks halduskohtu pädevusse, nagu ekslikult leidis maakohus, peaks vaidlusel olema avalik-õiguslik iseloom. Määravaks on seega hageja ja kostja vaheline õigussuhe, mitte tuvastatavate faktide ega halduse tegevuse iseloom. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb lähtuda hagi nõudest ja alusest. Hagejad esitasid hagiavalduse, milles palusid ümber lükata kostja poolt esitatud ebaõiged väited. Hagejad ei ole hagiavalduses leidnud, ega leia ka nüüd, et hagejate õigusi rikuti avaliku võimu volituste rakendamisel. Kohtuotsuseid võib kommenteerida igaüks ja seega ei ole tegemist kostja „erilise õiguse“ või avaliku võimu volituste rakendamisega. Kostjal ei olnud mistahes kohustust halduskohtu otsust kommenteerida.
18.Maakohus ei ole kohtumääruses analüüsinud, millist konkreetset avaliku võimu volitust kostja rakendas, kui avaldas teadvalt hagejate kohta ebaõigeid väiteid. Hagejatele teadaolevalt ei kuulu kostja avalik-õiguslike volituste hulka isikute kohta ebaõigete andmete esitamine, millega rikutakse isikute perekonna- ja eraelu puutumatust. Maakohtu kohtumäärusest jääb arusaamatuks, mille põhjal leiab kohus, et hageja II on kuidagi seotud kostja järelevalvelise menetlusega. Hageja II üle ei ole kostja kunagi finantsjärelevalvet teostanud. Samuti ei ole kostja andnud hageja II kohta haldusakti, mille alusel üldse oleks mõeldav avalik-õigusliku suhte tekkimine kostja ja hageja II vahel. Seega ei ole hagejal II mistahes õiguslikku algust vaidlustada kostja poole tema kohta avaldatud ebaõigeid andmeid halduskohtus. Tegemist on puhtalt tsiviilõigusliku vaidlusega, mille lahendamine on Harju Maakohtu pädevuses. Kohtumäärusest ei nähtu, mille pinnalt on maakohus leidnud, et kostja rakendas ebaõigeid andmeid avaldades ja hagejate mainet rikkudes avalikku võimu.
19.Maakohtu määruse tühistamata jätmine tooks kaasa olemuselt tsiviilõiguslike vaidluste lahendamise erineva praktika. Kuigi kohtumenetluse normid ei välista avaliku õiguse normide täiendavat kohaldamist tsiviilkohtumenetluses ja vastupidi, siis on halduskohtumenetluse üldpõhimõtted oma olemuselt erinevad võrreldes tsiviilkohtumenetlusega. Kohtumenetluslike erinevuste tõttu ei pruugi kohtud lahendada analoogseid juhtumeid ühetaoliselt ja see võib kaasa tuua praktika ühetaolisuse vähenemise. Menetluse edasine käik
20.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-57319
21.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 06.11.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruses esitatud põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
23.Iseenesest õige on hagejate seisukoht, et mistahes avaliku võimu kandja pressiteade ei ole tingimata käsitletav haldustoiminguna. Samas vaidlustatud määruses taolist järeldust ka ei sisaldu. Maakohus on oma järeldused seostanud konkreetse juhtumi asjaoludega ning analüüsinud hagis märgitud kostja pressiteadet. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja poolt pressiteate väljastamine oli haldustoiming ning seega tekkis poolte vahel avalik-õiguslik suhe. Hagejate käsitlus avaliku võimu teostamisest ja haldustoimingu (HMS § 106 lg 1) õiguslikust sisust on kolleegiumi hinnangul põhjendamatult kitsendav. Hagejate käsitluse järgi saaks kostja haldustoiminguteks lugeda ainult selliseid toiminguid, mis on vahetult seotud FIS-ist tuleneva finantsjärelevalve eesmärgi saavutamisega. Senine kohtupraktika taolist lähenemist ei toeta, seda kinnitab kasvõi nii hagejate kui maakohtu poolt osundatud Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-63-07. Liiatigi on vaidlusalune pressiteade vahetult seotud kostja poolt teostatud järelevalvemenetlusega ning selle kohta halduskohtu poolt tehtud otsusega.
24.Kolleegium lisab, et teabe avaldamine on halduse avalik-õigusliku ja eraõigusliku tegevuse skaalal iseenesest neutraalse iseloomuga toiming. Samas võib riigi autoriteet tema poolt jagatavale teabele anda avalikkuse silmis uue kvaliteedi. Seega võib riigi poolt teabe avaldamine olla vaid näiliselt, mitte aga oma eesmärkide ja mõjude poolest sarnane eraisikute avaldustele. Seetõttu tuleb eeldada, et teabe avaldamine riigi, kohalike omavalitsusüksuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute poolt on avalikõigusliku iseloomuga tegevus. Selle eelduse võib kummutada vaid avaldatava teabe ülekaalukas ja tihe seos eraõiguslikus vormis täidetavate ülesannetega (vt Riigikohtu 12.06.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-3-12, p 14). Hagejate subjektiivne arusaam sellest, kas nende väidetavaid õigusi on rikutud avalik-õiguslikus või eraõiguslikus suhtes, ei oma kohtute pädevuse piiritlemisel õiguslikku tähtsust.
25.Põhjendamatu on hagejate kartus, et maakohtu määrus võiks tuua kaasa olemuselt tsiviilõiguslike vaidluste lahendamise erineva praktika. Praegune vaidlus ei ole olemuselt tsiviilõiguslik, vaid avalik-õiguslik ning kõigi sarnaste vaidluste lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Hagejate õigused peaksid olema halduskohtus võrreldes üldkohtuga eelduslikult paremini kaitstud. Seda eeskätt halduskohtumenetluses kehtiva uurimisprintsiibi tõttu. Lisaks, kui tegu on haldustoiminguga, laienevad sellele avalik-õiguslikud (rangemad) nõuded kui eraõigussuhtes kehtivad nõuded. Nii on kohtupraktikas leitud, et põhiõigusi riivav haldustoiming saab olla õiguspärane üksnes juhul, kui see tugineb seaduses sätestatud õiguslikule alusele, on kooskõlas menetlus- ja materiaalõigusega ning on
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-57319 demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne (vt Riigikohtu 15.03.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-83-14, p 13 koos seal viidatud varasemate lahenditega). Menetluskulude jaotus
26.Kolleegiumi hinnangul ei ole alust muuta vaidlustatud lahendis kindlaks määratud menetluskulude jaotust maakohtus. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hagejate kanda. Hagejad vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades (TsMS § 165 lg 1).
27.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.