Majandushaldusõigus › Muu

3-15-1701 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-1701 4) AK on eiranud nõuet mitte olla mõne teise äriettevõtte juhatuse liige panga juhatuse esimeheks olemise ajal. Kaebaja palus kohustada vastustajat 7 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates: 1) avaldama vastustaja veebilehe pressiteadete rubriigis vahetult rubriigi pealkirjast allpool pealkirja all “Ebaõigete andmete ümberlükkamine” järgmise sisuga teate: “Finantsinspektsioon on 29.08.2014 pressiteates pealkirjaga “Kohus ei rahuldanud AK kaebust Finantsinspektsiooni vastu” avaldanud Eesti Krediidipanga nõukogu esimehe AK kohta ebaõigeid andmeid, nagu oleks AK kaasanud Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse oma abikaasa, ostnud Krediidipanga aktsiaid ja müünud 7,2% Firmex investeeringute aktsiatest edasi Genovia Investile ning eiranud nõuet mitte olla mõne teise äriettevõtte juhatuse liige panga juhatuse esimeheks olemise ajal. Finantsinspektsioon lükkab need ebaõiged väited ümber ja teatab järgmist: AK ei ole kaasanud oma abikaasat Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse; AK ei ole ostnud Krediidipanga aktsiaid; AK ei ole müünud 7,2% Firmex investeeringute aktsiatest edasi Genovia Investile; AK ei ole eiranud nõuet mitte olla panga juhatuse esimeheks oleku ajal mõne teise äriühingu juhatuse liige.” 2) avaldama oma kulul AS Äripäev paberväljaande leheküljel 7 pealkirja all “Ebaõigete andmete ümberlükkamine” järgmise sisuga teate: “Finantsinspektsioon on avaldanud päevalehele Äripäev antud intervjuus, mis ilmus 01.09.2014 paberväljaandes pealkirjaga “K jäi finantsinspektsioonile alla. Kaebab kohtuotsuse edasi” AK kohta ebaõigeid andmeid, nagu oleks AK kaasanud Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse oma abikaasa ja ostnud Krediidipanga aktsiaid. Finantsinspektsioon lükkab need ebaõiged väited ümber ja teatab järgmist: AK ei ole kaasanud oma abikaasat Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse; AK ei ole ostnud Krediidipanga aktsiaid.” 3) avaldama oma kulul AS Äripäev võrguväljaandes pealkirja all “Ebaõigete andmete ümberlükkamine” järgmise sisuga teate: “Äripäeva võrguväljaanne avaldas 29.08.2014 artikli pealkirjaga “AK kaotas kohtus Finantsinspektsioonile”, milles tsiteeris Finantsinspektsiooni 29.08.2014 pressiteates avaldatut. Finantsinspektsioon on 29.08.2014 pressiteates avaldanud Eesti Krediidipanga nõukogu esimehe AK kohta ebaõigeid andmeid, nagu oleks AK kaasanud Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse oma abikaasa ja ostnud Krediidipanga aktsiaid. Finantsinspektsioon lükkab need ebaõiged väited ümber ja teatab järgmist: AK ei ole kaasanud oma abikaasat Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse; AK ei ole ostnud Krediidipanga aktsiaid.” 4) avaldama oma kulul AS Delfi veebiportaalis ärileht.ee pealkirja all “Ebaõigete andmete ümberlükkamine” järgmise sisuga teate: “Finantsinspektsioon on 29.08.2014 pressiteates pealkirjaga “Kohus ei rahuldanud AK kaebust Finantsinspektsiooni vastu” avaldanud Eesti Krediidipanga nõukogu esimehe AK kohta ebaõigeid andmeid, nagu oleks AK kaasanud Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse oma abikaasa, ostnud Krediidipanga aktsiaid ja müünud 7,2% Firmex investeeringute aktsiatest edasi Genovia Investile ning eiranud nõuet mitte olla mõne teise äriettevõtte juhatuse liige panga juhatuse esimeheks olemise ajal. Finantsinspektsioon lükkab need ebaõiged väited ümber ja teatab järgmist: AK ei ole kaasanud oma abikaasat Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse; AK ei ole ostnud Krediidipanga aktsiaid; AK ei ole müünud 7,2% Firmex investeeringute aktsiatest edasi Genovia Investile; AK ei ole eiranud nõuet mitte olla panga juhatuse esimeheks oleku ajal mõne teise äriühingu juhatuse liige.”

3(11)

3-15-1701 Teade tuleb avaldada võrguväljaandes ärileht.ee esilehel kestusega vähemalt 5 tööpäeva internetilehekülje päeva põhiuudiste voos uudiste vahel avaldatavas elektroonilises reklaamplakatis (reklaambänneris) päevauudistega sarnases tähesuuruses ja kujunduses. Juhuks, kui leiab tuvastamist, et vaidlusaluste lausete puhul ei ole tegemist faktiväidete, vaid väärtushinnangutega, avaldas kaebaja kohtuistungil soovi täiendada kaebust alternatiivse nõudega tuvastada vastustaja toimingute õigusvastasus eesmärgiga esitada hiljem vastustaja vastu kahju hüvitamise nõue. Kaebuse seisukohad olid järgmised. Mõistlik isik saab esimesest väitest aru selliselt, et Krediidipanga aktsionäride vahel on toimunud võimuvõitlus ja kaebaja on kaasanud sellesse isegi oma abikaasa. Selline alatoon on ilmselgelt halvustav ja jätab lugejale mulje, justkui ei hooliks kaebaja oma perekonna- ja eraelu puutumatusest. Tegelikkuses puudus nii võimuvõitlus kui ka sellesse abikaasa kaasamine. Sealjuures ei ole oluline, mida vastustaja enda arvates avaldas, vaid see, kuidas lugeja avaldatust aru saab. Kuna tegemist on halduskohtu otsust kajastava pressiteatega, eeldas mõistlik lugeja, et selline asjaolu on kohtu poolt kindlaks tehtud. Tegelikult ei ole halduskohus sellist väidet oma otsuses käsitlenud. Tegemist on faktiväitega, mida on võimalik kontrollida. Au teotavate andmete avaldamisel peab nende tõelevastavust tõendama andmete avaldaja. Kaebaja abikaasa Liivi K ainus seos Krediidipanga aktsionäridega seisneb selles, et ta oli ajavahemikul 31.01.2011–28.12.2011 OÜ Firmex investeeringud (Firmex) juhatuse liige. Kõik vastustaja viidatud L. K tehingud tehti 2011. a-l. Samas ei ole vastustaja suutnud näidata, et 2011. a-l oleks Krediidipanga aktsionäride vahel toimunud võimuvõitlus, millesse oleks kaebaja saanud abikaasat kaasata. Kui kohus leiab, et tegemist on väärtushinnanguga, tuleb seda pidada ebakohaseks väärtushinnanguks. Teisest väitest saab iga lugeja aru, et Krediidipanga aktsiad ostis kaebaja ja seega on kaebaja Krediidipanga aktsionär. Tegemist on faktiväitega, mille tõelevastavust on võimalik kontrollida. Selline faktiväide on esitatud kontekstis, mis kahjustab kaebaja mainet. Kaebaja ei ole vastustaja viidatud ajal ega viisil ostnud Krediidipanga aktsiaid. Krediidipanga aktsiad ostis Firmex ja kaebaja on Firmexi osanik. Kaebajale teadaolevalt ei lähtunud pressiteate kirjutaja lugejasõbralikkusest, vaid tegemist oli eksimusega, mida enne avaldamist tähele ei pandud. Juriidiline isik ja selle osanikuks olev füüsiline isik ei ole sama isik ning juriidilise isiku tegevust ei saa nimetada juriidilise isiku osanikuks oleva füüsilise isiku tegevuseks. Lugeja eeldab vastustaja kui riigiasutuse avaldatavate väidete tõesust ja korrektsust, seda eriti kohtuotsuste kommenteerimisel. Ka pressiteate kontekstist ei selgu, et tegelikult ei olnud Krediidipanga aktsiate ostjaks kaebaja. Kolmandast väitest pidi mõistlik lugeja aru saama, et kaebaja omas Firmexi aktsiaid ja müüs 7,2% Firmexi aktsiatest edasi OÜ-le Genovia Invest (Genovia). Tegemist on faktiväitega, mille tõelevastavus on kontrollitav. Avaldatud ebaõige faktiväide on esitatud kontekstis, mis teotab kaebaja au ja kahjustab mainet. 20.04.2011 kandis Bank of Moscow (Moskva pank) Firmexi väärtpaberikontole Firmexi ja Genovia poolt omandatud Krediidipanga aktsiad. Genovia omandatud 7,2% Krediidipanga aktsiad kajastusid Firmexi väärtpaberikontol 30 minuti kestel ning kanti seejärel Genovia väärtpaberikontole. Kuna Firmex on osaühing, siis ei ole ta kunagi emiteerinud aktsiaid, mida kaebaja vastustaja väite kohaselt Genoviale müüs. Samuti ei ole kaebaja müünud Genoviale Firmexi osa ega muul moel loovutanud Genoviale osalust Firmexis. Tegemist on täielikult ebaõige, mitte üksnes ebatäpse ja lugejasõbraliku väitega. Neljandast väitest pidi mõistlik lugeja aru saama selliselt, et kui kaebaja eiras nõuet, siis järelikult oli ta panga juhatuse esimeheks olemise ajal ka mõne teise äriettevõtte juhatuse 4(11)

3-15-1701 liige, eiras seeläbi KAS-s sätestatud keeldu ja see on halduskohtu otsuses tuvastatud. Tegemist on faktiväitega. Kuna kaebaja ei tea, millise konkreetse äriühingu juhatuse liikmeks ta väidetavalt oli ajal, mil ta oli Krediidipanga juhatuse esimees, siis puudub tal ka võimalus esitada äriregistri väljavõtet tõendamaks, et ta ei ole kunagi olnud ühegi teise äriühingu juhatuse liige ajal, mil ta oli Krediidipanga juhatuse liige või esimees. Seda ei ole tuvastatud ka halduskohtu otsuses. Ebaõigete andmete avaldamisega rikkus vastustaja kaebaja perekonna- ja eraelu puutumatust, teotas au ja head nime ning kahjustas mainet. Kaebajal on õigus nõuda ebaõigete andmete avaldamise kui toimingu tagajärgede kõrvaldamist vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg-le 1. Õigusvastased tagajärjed on võimalik kõrvaldada üksnes avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamise teel. Ebaõiged andmed tuleb ümber lükata vastustaja kulul sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4). Riigikohtu 13.04.2007 otsusest asjas nr 3-2-1-5-07 (p 29) tulenevalt saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati.

3-15-1701 juriidilise sõnastusega, vaid seda, et informatsioon oleks tõepärane. Kohtud on viidatud asjas pidanud lubatavaks äriühingute tegevuse personaliseerimist eesmärgiga näidata lugejale, kes on äriühingute nimel toiminguid tegevad isikud. Neljanda väite osas toimus kohtuvaidlus asjas nr 3-13-1958. Kohtute hinnangul oli vastustaja etteheide kaebajale seaduslik ja kaebaja on kohtute hinnangul käitunud krediidiasutuse juhiks oleku ajal kui Firmexi juhatuse liige. Seega on õige ka pressiteates avaldatud väide, et kaebaja eiras KAS normi. Puudub seaduslik alus määrata kindlaks otsuse täitmise kord mahus ja sõnastuses, nagu seda nõuab kaebaja. Tagajärgede kõrvaldamiseks piisab pressiteate muutmisest ja selle avaldamisest vastustaja veebilehel. Vastustaja ei pea hakkama erinevates meediakanalites raha eest uut pressiteadet avaldama, kuna sellega ei kõrvaldataks enam tekkinud tagajärge, vaid tehakse täiesti uued toimingud. RVastS § 11 lg 2 järgi ei tohiks tagajärgede kõrvaldamise kulud ületada rahalist hüvitist. Kaebaja taotletud otsuse täitmise kord on sõnastuslikult konarlik ja sisaldab palju erinevaid kordusi. Põhjendatud ei ole nii Äripäeva paberväljaandes kui võrguväljaandes samasisulise teate avaldamine, kuna piisab ühest nimetatud meediumist. Ebaõige on 5 tööpäeva nõue, kuna see ei seondu päevauudise tavapärase avaldamisega – päevauudist on põhjendatud üleval hoida üks päev.

3-15-1701 Teine ja kolmas väide on faktiväited. Tegemist on konkreetsete andmetega konkreetsete isikute ja tehingute kohta. Menetlusosalised vaidlevad esimese ja neljanda väite olemuse üle. Esimene väide on liitväide. Sellega väidetakse, et Krediidipanga aktsionäride vahel toimub võimuvõitlus ning kaebaja on kaasanud sellesse võimuvõitlusesse oma abikaasa. Samuti järeldub, et kaebaja ise osaleb selles võimuvõitluses. Väidet võimuvõitluse olemasolu kohta ei saa pidada faktilisi andmeid sisaldavaks väiteks. Selle sisu ei ole defineeritav konkreetsete tegudega, vaid eeldab hinnangu andmist ja põhjendamist, milliseid tegusid ja miks saab pidada võitluseks võimu nimel. Tegemist on väärtushinnanguga. Ebamäärane on ka liitväite teine pool, st abikaasa kaasamine võimuvõitlusesse. Ka selles väites ei ole konkreetseid andmeid, st kuidas abikaasa võimuvõitlusesse kaasati. Tegemist on hinnangulise väitega, mille tõelevastavust ei ole võimalik tõendada. Seetõttu tuleb liitväide tervikuna lugeda väärtushinnanguks. Neljandast väitest tuleneb, et kaebaja eiras nõuet mitte olla mõne teise äriettevõtte juhatuse liige panga juhatuse esimeheks olemise ajal. Viidatud väitest ei saa automaatselt tuletada, et kaebaja oli panga juhatuse esimeheks olemise ajal mõne teise äriettevõtte juhatuse liige. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei ole tegelikult panga juhatuse esimeheks olemise ajal mõne teise äriühingu juhatuse liige olnud. Seda ei nähtu ka äriregistrist. Kaebaja esindas Firmexit erinevate tehingute tegemisel Firmexi juhatuse liikme antud volikirja alusel. Volikiri andis kaebajale väga laiaulatuslikud volitused. Neljandas väites on tuginetud KAS normidele ja vastustaja antud õiguslikule hinnangule selle normi järgimise osas, niisiis on tegemist järelevalvemenetluses antud õigusliku hinnanguga. Seetõttu tuleb nimetatud väide sarnaselt Riigikohtu 13.04.2007 otsusele asjas nr 3-2-1-5-07 ja 10.10.2007 otsusele asjas nr 3-2-1-5307 lugeda õiguslikuks ehk väärtushinnanguks. Teine väide väitis, et kaebaja ostis Krediidipanga aktsiaid. Riigikohus selgitas 31.05.2006 otsuses asjas nr 3-2-1-161-05 (p 11), et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida avaldaja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Vaidlusalusest väitest nähtub sõnaselgelt, et Krediidipanga aktsiad ostis kaebaja, mitte tema kontrolli all olev äriühing. Ka ülejäänud pressiteate tekstist ei ole võimalik järeldada, et tegelikult ei soetanud kaebaja isiklikult Krediidipanga aktsiaid. Mõistlikule lugejale ei saanud vaidlusalust väitest ega ülejäänud pressiteate tekstist tervikuna jääda muljet, et tegelikult ei soetanud kaebaja isiklikult Krediidipanga aktsiaid, vaid tema seotus seisnes Krediidipanga aktsiad omandanud Firmexi osa omamisega. Seega on tegemist ebaõige faktiväitega. Kolmanda väite kohaselt müüs kaebaja 7,2% Firmexi aktsiatest edasi Genoviale. Kohus nõustub kaebajaga, et selle väitega väidetakse Firmexi aktsiate müüki, mitte Firmexi omanduses olnud Krediidipanga aktsiate müüki. Äriregistri andmetel on Firmex osaühing, mitte aktsiaselts. Kuna Firmexil ei ole aktsiaid, siis ei saanud kaebaja neid Genoviale müüa. Äriregistrist ei nähtu ka Firmexi osade müüki Genoviale. Kui vastustaja pidas selles väites silmas seda, et kaebaja müüs Firmexi omanduses olnud Krediidipanga aktsiaid, siis ka selline väide ei vasta tõele, sest Firmexile kuuluvaid Krediidipanga aktsiaid ei müünud asjaoludest nähtuvalt kaebaja. Seda saanuks teha vaid Firmex aktsiate omanikuna. Firmexi esindajana sõlmis aktsiate müügilepingu L. K, mitte kaebaja. Järelikult oleks ka sellisel juhul väide ebaõige. Kuna avaldatud ebaõiged faktiväited käivad kaebaja kohta, siis on kaebaja kannatanuks RVastS § 7 lg 1 tähenduses. Riigikohtus selgitas 21.12.2005 otsuses nr 3-2-1-95-05 (p 25), et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavakstegemine. Meedias (ajakirjanduses) andmete avaldamise korral saab avaldajaks olla ka 7(11)

3-15-1701 meediaväljaandele andmeid edastanud isik. Riigikohus on 13.05.2005 otsuses asjas nr 3-2-117-05 (p 27) selgitanud, et isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine on isiklike õiguste rikkumine. VÕS § 1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Seega puudub vajadus hakata tuvastama vastustaja tegevuse õigusvastasust. VÕS § 1047 lg 4 annab kannatanule õiguse nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul. Kaebaja taotlus ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks avaldaja kulul on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus möönab, et väide „AK on kaasanud Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse isegi oma abikaasa“ saab olla kaebaja au teotav ning mainet ja head nime kahjustav, sest see on esitatud kontekstis, kus kaebajale heidetakse ette järelevalvemenetluses tuvastatud rikkumisi ja sobimatust krediidiasutust juhtima. Kohus ei nõustu aga sellega, et nimetatud väide saab rikkuda kaebaja era- ja perekonnaelu puutumatust. Kaebaja on Eesti ühe suurema krediidiasutuse juhina avaliku elu tegelane, kes peab taluma avalikkuse suuremat tähelepanu ja kriitikat tema ametialase tegevuse suhtes. Krediidipanga aktsiate ostumüügitehing oli seotud kaebaja ametitegevusega. Järelikult ei ole kaebaja eraelu puutumatust rikutud. Kuna Krediidipanga aktsiate ostu-müügilepingud sõlmis Firmexi esindajana L. K, oli kaebaja abikaasa vaieldamatult tehingutega seotud ja teda ei kajastatud pressiteates põhjendamatult. Seega ei ole kaebaja perekonnaelu puutumatust rikutud. Asjaoludest nähtuvalt ei saa esitatud hinnangut võimuvõitluse olemasolu ning kaebaja ja tema abikaasa osalemise kohta selles pidada ebakohaseks. Krediidipanga aktsiad omandati eesmärgiga omandada suurem mõjuvõim panga juhtimisel. Seda kinnitab ka panga nõukogu liikmete väljavahetamise soov. Vastustaja tegevus viidatud sündmuste kajastamisel, sh vaidlusaluse hinnangu avaldamisel, ei olnud õigusvastane. Avalikkusel oli põhjendatud huvi teada Krediidipanga aktsiatehingutega seotud sündmusi, samuti Krediidipanga juhtide osalemist selles. Suure hulga isikute põhjendatud huvi ning neile tekkiva võimaliku kahju vältimise vajadus kaaluvad üles kaebaja soovi hoida oma au, maine ja hea nimi avalikkuse ees laitmatuna. Neljas väide saab olla kaebaja au teotav ning mainet ja head nime kahjustav, sest talle heidetakse ette seaduslike kohustuste rikkumist. Kuna tegemist on kaebaja ametialast tegevust puudutava väitega, siis ei saa see rikkuda tema era- või perekonnaelu puutumatust. Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohus asjas nr 3-13-1958 tehtud otsustest nähtub, et kaebaja on tegutsenud nimetatud normi eesmärgi vastaselt, otsides võimalusi sättes toodud piirangust möödahiilimiseks. Normi eesmärgi vastast käitumist saab pidada normi eiramiseks. Seda arvestades puudub alus pidada vaidlusalust hinnangut ebakohaseks. Selline hinnang on esitatud kaebaja suhtes läbi viidud järelevalvemenetluse käigus kogutud tõendite ja tehtud järelduste pinnalt. Eeltoodud põhjendustel tuleb tuvastamisnõue jätta rahuldamata. Kaebaja sõnastatud parandustekstid on põhjendatud ja neis ei esine õigustamatuid kordusi. Kohus kohustab vastustajat kasutama kaebaja sõnastatud parandustekste, jättes välja väärtushinnanguid puudutava osa. Kuna ebaõigete faktiväidetega tekstid avaldati vastustaja veebilehel, ärileht.ee veebilehel, Äripäeva veebilehel ja Äripäeva paberväljaandes, siis tuleb parandustekstid avaldada nendes samades kohtades. Parandustekstid tuleb VÕS § 1047 lg 4 kohaselt avaldada vastustaja kulul. Vastustaja viide RVastS § 11 lg-le 3 on asjakohatu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8(11)

3-15-1701 Apellatsioonkaebuses on vaidluse all FI 29.08.2014 pressiteate järgnevad osad: 1) AK ostis Krediidipanga aktsiaid ja 2) AK on müünud 7,2% Firmexi aktsiatest edasi Genoviale. Kohus on lugenud need väited liiga kergekäeliselt ebaõigeteks. Tegu ei ole ebaõigete faktiväidetega ja neid ei tule ümber lükata. Esimese lause osas on vaidluse all ainult asjaolu, kas FI pressiteade on ebaõige VÕS § 1047 lg 4 tähenduses osas, et jättis selgesõnaliselt välja toomata selle, et AK kasutas Firmexit Krediidipanga aktsiate ostuks. Sellist laadi väite ümberlükkamist ei saa nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist reguleerivate sätete alusel. Tegu ei ole VÕS § 1047 lg 4 tähenduses ebaõigete andmetega, sisus on tegu õige lausega. FI lühendas õigus-kirurgilist jada lugejasõbralikumaks. Mõistliku inimese arusaam vastavast lausest ühtib tegelike oludega, st AK küll kasutas Krediidipanga aktsiate ostuks juriidilist kehandit, kuid tegelik soov, tahe ja võimalused sellist tehingut teha tulid üksnes AK-lt. Mõistlik inimene jätaks pressiteadet lugedes vahele tehinguks kasutatud juriidilise kehandi ja seostaks uudist üksnes vastava juriidilise kehandi üle ainukontrolli omava isikuga – AK-ga. Tegu on õiguslikku laadi väitega, mis arvestab ühinguõigusest tulenevat regulatsiooni, et osaühingus 100%-st osa omav isik kontrollib ja kujundab osaühingu tahet (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-07, p 19). Isiku samastamine ühingu tegevustega on vähemalt avalikkusele suunatud pressiteate kontekstiks kohane. Kohus ei ole piisavalt arvestanud, et AK on ennast enne pressiteadet ka ise korduvalt meedias samastanud vastaval teemal äriühinguga Firmex. Teise lause puhul ei ole kohus arvestanud kogu pressiteate kontekstiga, st mõistlikule lugejale ei saanud jääda kogu pressiteate lugemise järgselt arusaama, et AK müüs Genoviale 7,2% Firmexi aktsiatest (Firmex oli osaühing ja tal ei olnudki aktsiaid), vaid Krediidipanga aktsiaid, mis olid Firmexil. Pressiteate selgitavast osast on üheselt arusaadav, kes on lisandunud Krediidipanga aktsionäride ringi, s.o kaks osaühingut, kes on omandanud Krediidipanga aktsiaid. Puuduvad VÕS § 1047 lg 4 tähenduses ebaõiged andmed ja mõistlik lugeja ei sattunud eksimusse. Isegi kui pressiteade on vastavas osas pigem üldistav, siis oma sisu kannab ta edasi piisava täpsusega. Kohus on jätnud arvestamata, et FI on võimalikud üldistused juba varasemalt likvideerinud – FI on 02.03.2016 oma kodulehel avaldanud FI 09.09.2013 otsuse, millest nähtuvad juriidiliselt täpselt kõik asjaolud ja tehingud. Sellele on FI juhtinud tähelepanu ka kohtuistungil. Kohus ei ole arvestanud FI 24.08.2015 menetlusdokumendi p-s 2.27 käsitletuga, milles viidati analoogse sisuga Harju Maakohtu 05.06.2007 ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2008 kohtuasjale nr 2-06-37711.

3-15-1701 Teine väide „Kuigi kohe müüs AK 7,2% Firmex Investeeringute aktsiatest edasi Genovia Investile, ...“ on ebaõige faktiväide, arvestades mõlemat võimalikku versiooni, kuidas mõistlik lugeja võib FI poolt avaldatust aru saada. Kaebaja ei nõustu FI-ga, et väites avaldatu kannab sisu edasi „piisava täpsusega“. Kaebaja ei ole müünud Genoviale Firmexi aktsiaid ega ka Firmexile kuuluvaid Krediidipanga aktsiaid. FI püüab esmakordselt apellatsioonkaebuses väita, et on „võimalikud üldistused juba varasemalt likvideerinud“. Kaebaja FI-ga ei nõustu. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati. Tervikliku ja pika otsuse lisamine FI kodulehele ei täida eesmärki anda lugejatele teada, et FI poolt avaldatud konkreetsed väited olid valed. Ebaõiged faktiväited avaldati ka teistes meediaväljaannetes. Nii FI kodulehel kui teistes meediaväljaannetes avaldati konkreetsed ebaõiged väited, mida ei lükka ümber pikk ja lugeja jaoks keeruline otsus, millest lugeja peaks ise välja otsima ja analüüsima, kas ja millised FI avaldatud varasemad väited võiksid vastata tõele. Tõele ei vasta FI väide, et kohus ei ole arvestanud kohtuasjaga nr 2-06-37711. Kohus on analüüsinud nimetatud kohtuasja asjaolusid ning järeldanud, et FI-le kui haldusorganile ei ole erinevalt ajakirjanikest ebatäpsete väidete avaldamine ühelgi juhul lubatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10(11)

3-15-1701 üheselt mõistetav. Nagu eelnevalt märgitud, tuleb faktiväidet võtta sellisena, nagu ta on esitatud. FI on esitatud teavet lihtsustanud piirini, kus sellest on saanud ebaõige faktiväide.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.