nende Hageja OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg, vandeadvokaat Vahur Kivistik (Advokaadibüroo Hansa Law Offices, Gonsiori 7, 10117 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja AS Inges Kindlustus (registrikood 10089395, asukoht Raua 35, 10124 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaspar XXX (e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kostja AS Inges Kindlustus avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt OÜ XXX välja kostja AS Inges Kindlustus kasuks menetluskulud summas 3165,83 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal OÜ XXX tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kostja AS Inges Kindlustus.
Jätta rahuldamata kostja AS Inges Kindlustus menetluskulude kindlaksmääramise avaldus summa 1247,60 euro osas. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus 06.06.2014 kohtuotsusega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus jõustus 16.02.2015 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Tallinna Ringkonnakohus 30.10.2014 kohtuotsusega jättis Harju Maakohtu 06.06.2014 otsuse muutmata ja jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Riigikohus 16.02.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas 3-7-1-2-1155-14 jättis kassatsioonkaebuse
menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda.
2.20.02.2015 esitas kostja kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et kostja menetluskulud kokku on 4413,43 eurot käibemaksuga. Hageja vastuväited
3.Hageja märgib oma vastuväidetes, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et on piiratud käibemaksukohustuslane. EMTA koduleheküljel olevast käibemaksukohustuslase numbri otsingumootori kaudu saadud vastuse kaudu ei nähtu, et kostja oleks piiratud käibemaksukohustuslane. Edasi esitab hageja vastuväited õigusabikulude kohta: 21.05.2013 juriidiline konsultatsioon: menetluskulude nimekirjast ei ole võimalik aru saada, mille kohta on juriidilist konsultatsiooni osutatud (peale vastuse koostamise hagile), millest tulenevalt ei ole võimalik teha järeldust, kas tegemist on antud asjas põhjendatud ja mõistliku kuluga. Arvelt nr 20121750 nähtub, et konsultatsioon kestis 1 h, kuid arvelt ei nähtu, mis konsultatsiooniga tegu oli. Veelgi enam, arve lisast nähtuvalt ei olnud tegemist mitte konsultatsiooniga vaid analüüsiga, millest tulenevalt on arve oma lisaga vastuolus. Avaldusest ja arvest nr 20121750 ei nähtu, mis põhjusel oli vajalik äriregistri ja kinnistusregistri päringute tegemine, millest tulenevalt ei ole võimalik kontrollida kulu põhjendatust. 26.06.2013-01.07.2013 vastuse koostamine hagiavaldusele kokku summas 981,70 eurot näol on hageja hinnangul tegemist liiga suure kuluga, arvestades hagiavalduse mahtu ja keerukust ja asjaolu, et kostja oli juba varem esialgse vastuse hagile esitanud ja seetõttu asjaoludega tuttav. Hageja peab põhjendatuks õigusabi 4 tunni eest. Arusaamatu on avalduse positsioonide 17 ja osaliselt positsiooni 16 sisu. Arvestades asjaolu, et Riigikohus ei võtnud hageja kassatsioonkaebust menetlusse, siis puudus igasugune otsene vajadus analüüsida kassatsioonkaebust ja ringkonnakohtu otsust. Kohtu põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
5.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu.
Hagi esitamise ajal (22.04.2013) kehtinud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
6.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
7.Kohus kontrollib kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja avalduse kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista menetluskulud summas 4413,43 eurot käibemaksuga. Menetluskulude avaldusest ja lisatud arvetest nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja osutanud õigusabi kokku 35 tundi ja 45 minutit, millele lisanduvad registri väljavõtted. Tunnihind on 102,26 eurot + käibemaks.
8.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on kulunud 21.05.2013 juriidiliseks konsultatsiooniks, sh esialgse vastuse koostamiseks hagile koos taotlusega menetluskulude tagatise saamiseks 3 tundi. Kohus, arvestades esitatud hagiavaldust ja selle lisasid ning esitatud esialgset vastust koos taotlusega, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
9.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindaja on teinud päringud äriregistrisse ja kinnistusregistrisse. Kohus arvestades, et kostja on esitanud kohtule taotluse kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise saamiseks, millele on lisatud hageja majandusaasta aruanne ja kinnistusregistri väljavõte, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
10.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on kulunud 26.06.2013, 27.06.2013 ja 01.07.2013 vastuse koostamiseks hagiavaldusele 8 tundi. Kohus, tutvudes esitatud vastusega ja selle lisadega, on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud kuluga. Arvestades, et kostja oli juba kohtule esialgse vastuse esitanud ja, et kostjale olid hagi asjaolud teada, siis võis kostja esindajal kuluda ca 4 lehekülje pikkuse vastuse koostamiseks ja selle komplekteerimiseks kuluda kõige rohkem 4 tundi, millise ajakulu kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks.
11.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on kulunud 07.11.2013 ettevalmistuseks kohtuistungiks 2 tundi. Kohus leiab, et tegemist on ülepaisutatud kuluga. Kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1 tund.
12.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on kulunud 12.11.2013
taotluste koostamiseks ja kohtuistungil osalemiseks 2 tundi ja 15 minutit. 12.11.2013 toimunud korraldav kohtuistung kestis 35 minutit. Kostja esindaja on esitanud 12.11.2013 kohtule ca poolel lehel taotluse dokumentaalsete dokumentide vastuvõtmiseks. Kohus leiab, et kostja esindajal võis kuluda kõige rohkem taotluse koostamiseks ja selle komplekteerimiseks 40 minutit. Seega on põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtu hinnangul kokku 1 tund ja 15 minutit.
13.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on kulunud 13.12.2013 vastuse koostamiseks hageja 02.12.2013 seisukohtadele 3 tundi. Kohus, tutvudes hageja esitatud seisukohtadega ja kostja vastusega, on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud kuluga. Kohus leiab, et mõistlikuks ja põhjendatuks võib pidada 2 tundi.
14.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on kulunud13.02.2014 ettevalmistamiseks kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemiseks 4 tundi ja 30 minutit. Kohus, arvestades, et 13.02.2014 kohtuistung kestis 3 tundi ja 20 minutit, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
15.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on kulunud 19.02.2014 vastuse koostamiseks hageja 17.02.2014 taotlusele 30 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
16.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on kulunud 04.04.2014 ettevalmistamiseks kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemiseks 3 tundi ja 30 minutit. 04.04.2014 toimunud istung kestis 2 tundi. Kohus on seisukohal, et kostja esindajal võis kuluda istungi ettevalmistamiseks kõige rohkem 1 tund. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks kuluks 3 tundi.
17.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on kulunud 05.05.2014 teeside koostamiseks ja edastamiseks 3 tundi ja 30 minutit. Kohus, tutvudes esitatud teesidega ja arvestades, et teesid on menetlust kokkuvõttev viimane sõna, on seisukohal, et kostja esindajal võis teeside koostamiseks kuluda kõige rohkem 2 tundi ja 30 minutit, millise ajakulu kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks.
18.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on kulunud 06.06.2014 maakohtu otsuse analüüsiks 15 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
19.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on kulunud 06.08.2014 vastuse koostamiseks hageja apellatsioonkaebusele 2 tundi ja 45 minutit. Kohus, tutvudes esitatud vastusega ja apellatsioonkaebusega, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
20.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on kulunud apellatsioonkaebusele laekunud vastuse analüüsiks ja ringkonnakohtu otsuse analüüsiks 1 tund ja 45 minutit. Kohus, tutvudes vastusega ja ringkonnakohtu otsusega, on seisukohal, et esindajal võis kuluda analüüsiks kõige rohkem 1 tund, millise ajakulu kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks.
21.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on kulunud kassatsioonkaebuse analüüsiks 45 minutit. Kuna Riigikohus on jätnud hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, siis puudus kostjal vajadus analüüsida kassatsioonkaebust, mistõttu on tegemist
põhjendamatu ajakuluga, millist hageja ei ole kohustatud hüvitama.
22.Eeltoodust tulenevalt on kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud kokku summas 3165,83 eurot ((25,75x102,26+5)x20%). Taotlus jääb rahuldamata summa 1247,60 euro ulatuses (taotletud summa 4413,43 eurot – rahuldatud osa 3165,83). Kostja on esitanud kohtule tõendid, et kostja on piiratud käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele koos käibemaksuga.
23.TsMS § 177 lg 2 järgi kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.