Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja, OÜ Hindren kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-17940 Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.22.04.2013 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kindlustushüvitise (19 770 eurot) saamiseks. 25.04.2011 tellis BC Berry OÜ (endise ärinimega OÜ Martella) OÜ Radon-Rosvnešterminal kaudu OÜ-lt Leviveod rahvusvahelise autokaubaveo külmutatud mustikate transportimiseks Vene Föderatsioonist Eestisse. Kauba laadimiskohaks oli Aleksandrov, Vene Föderatsioon. Veoki juhi kinnitusel oli veokile nr 196BCN/404GA laaditav kaup 29.08.2011 visuaalselt tuvastatavate kahjustusteta. Kui veok ületas Vene-Eesti piiri 31.08.2011, kontrollis Veterinaarja Toiduamet kauba vastavust nõuetele. Vastavalt Toidu- ja Veterinaarameti poolt teostatud järelevalve käigus kontrollproovide proovivõtu protokollile oli kaupade termiline seisund -18 kraadi. Transportimisel pidi temperatuurirežiim olema -18/-20 kraadi ning kaup tunnistati nõuetele vastavaks. 02.09.2011 toimunud kauba mahalaadimisel OÜ-le Leviveod kuuluvalt veokilt OÜ Interglob külmhoones selgus, et kauba termiline seisund oli ajavahemikul 31.08.2011-02.09.2011 muutunud, ettenähtud -18 kraadi asemel kohati -10 kraadi. Hageja esitas selle kohta tõenditena OÜ Interglob seletuskirja ning veokijuhi poolt allkirjastatud CMR saatelehe. BC Berry OÜ edastas 06.09.2011 OÜ-le Leviveod OÜ Radon-Rosvnežterminal kaudu kauba kahjustuste kohta reklamatsiooni. Hageja väitis, et kauba vedamisel kaup kahjustus. Hageja sõnul olid külmutatud mustikad vahepealse temperatuuri tõusu tõttu osaliselt üles sulanud, seejärel uuesti külmunud. Kauba kvaliteet oli vedamisel halvenenud, seega vähenes ka kauba turuväärtus. OÜ Krogius Baltic eksperdid vaatasid kauba üle ning leidsid kaubale uue ostja. Ostja poolt kahjustatud mustikate ees pakutud hind oli 19 770 eurot madalam soetushinnast. Kostja ja vaidlusaluse veo vedaja OÜ Leviveod olid sõlminud kindlustuslepingu (16.11.2010), mille alusel oli kindlustatud vedaja tsiviilvastutus CMR konventsiooni sätete alusel, st vedaja vastutus kauba vastuvõtmise hetkest kauba üleandmise hetkeni oli kindlustatud (CMR art 17.1). OÜ Leviveod loovutas 27.03.2012 kindlustuslepingu alusel kahjujuhtumist tuleneva nõude BC Berry OÜ-le ehk kauba tellijale, kes omakorda loovutas nimetatud nõude 28.11.2012 hagejale – OÜ-le Hindren. Hageja on seisukohal, et kaup kahjustus veo ajal. Hageja esitas tõendina Veterinaar- ja Toiduameti 31.08.2011 kontrollakti ning järelevalve käigus kontrollproovide proovivõtu protokolli, mille kohaselt oli kauba termiline seisund riigipiiri ületamisel -18 kraadi. Lisaks esitas hageja OÜ Interglob akti, mis näitas, et kauba termiline seisund oli kauba saabumisel sihtkohta ja mahalaadimise ajal (02.09.2011) -10 kraadi. Hageja sõnul tõusis kauba temperatuur ajal, kui kaup oli saabunud Eestisse ja enne sihtkohta jõudmist, st ajal, mil kaup oli vedaja valduses. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja väitis vastuses hagiavaldusele, et puudub kindlustusjuhtum, kuna on tõendamata, et vedaja poolt veetud külmutatud mustikad üleüldse veo ajal kahjustusid. Kuivõrd hageja ei tõendanud, et toimus kindlustusjuhtum, puudub tal alus kindlustuslepingu, VÕS § 422 lg 1 ja § 423 lg 1 alusel nõuda kindlustushüvitise väljamaksmist. Kostja esitas tõenditena OÜ Martella, hagejale nõude loovutanud osaühingu, poolt kostjale esitatud fotod kahjustatud mustikatest. OÜ 2(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-17940 Martella edastas kostjale 04.10.2011 5 pdf-faili ja 17.10.2011 4 originaalfotot, millest kõik ei kattunud pdf-ärakirjas olevate fotodega. Originaalfotodelt kahjustunud mustikatest ei ole võimalik tuvastada, kas tegemist on vaidlusaluse veo käigus veetud mustikatega. 04.10.2011 pdf-ärakirjas saadetud foto, millelt oli näha ka haagis, millelt mustikaid väidetavalt maha laaditi, originaali OÜ Martella esindaja ega ka hageja kostjale ei saatnud, kuigi kostja küsis seda korduvalt. Hageja sõnul on osad kahjustusi kajastavad originaalfotod hävinenud. Kostja lisas hagivastusele tõendina ka foto vaidlusalusest haagisest, millelt on näha, et puuduvad kleepsud seintel, mis on aga 04.10.2011 OÜ Martella poolt esitatud fotol haagisest. Seega on OÜ Martella poolt esitatud foto puhul tegemist fotoga hoopis teisest haagisest, mitte aga vaidlusalusest haagisest. Hageja sõnul on pdf-failides sisalduvad fotod tehtud 02.09.2011, st külmutatud mustikate saabumispäeval sihtkohta. Kostja esitas tõenditena 05.09.2011 vedaja käest saadud originaalfotod, mille seadetest on näha, et osad fotod on tehtud 01.09.2011. Sellest järeldas kostja ka seda, et fotod kahjustunud mustikatest on tehtud tõenäoliselt päev varem saabunud haagisest ning sellega veetud külmutatud mustikatest, mis olid kahjustunud ning hageja on kasutanud neid fotosid tõendamaks kindlustusjuhtumi toimumist. 01.09.2011 saabunud mustikate kohta on hageja järjepidevalt keeldunud kostjale igasugust informatsiooni andmast ning tõendeid esitamast. Kostja väitis, et puudub kindlustusjuhtum, kuna veetud mustikate väidetavad kahjustused on seotud mustikate töötlemise või/ja peale laadimisega saaja nimel tegutsevate isikute poolt. Kostja väitis, et isegi kui leiaks tõendamist asjaolu, et mustikad kahjustusid veo ajal, siis vedaja vastutus on välistatud CMR art 17 lg 4 p c alusel. Selle kohaselt vedaja vabaneb vastutusest art 18 p-de 2-5 järgimise korral, kui kauba vigastamine on erilise riski tagajärg, mis on lahutamatult seotud kauba töötlemise, pealelaadimise, paigaldamise või mahalaadimisega saatja, saaja või isikute poolt, kes tegutsevad saatja või saaja nimel. Kostja tellis asjatundjalt arvamuse veoki temperatuuri kõikumise kohta vaidlusaluse veo ajal, mille kohaselt oli temperatuuri kõikumise põhjuseks kas liiga soe või valesti paigaldatud kaup, mitte aga mustikaid vedava auto külmkapi külmaagregaadi viga. Ka esitas kostja tõendi selle kohta, et vastava veoki külmaagregaat töötas kohaselt, mis ei saanud põhjustada mustikate kahjustumist. Kostja esitas tõendina ka vedaja haagise külmiku termoprindi väljavõtte. Järelikult vedaja vastutus oleks välistatud. Kostja leidis, et kui mustikate väidetavad kahjustused tekkisid ebaõige temperatuuri tagajärjel, oleks kindlustusvastutus ikkagi välistatud, kuna kahju tekkis kauba veoks vajaliku või nõutud temperatuurirežiimi nõuete rikkumise tulemusena (kindlustuslepingu lisaks oleva tüüptingimuste § 3 lg 5 p 2 järgi). Kostja tõi esimese astme kohtu menetluses välja, et tulenevalt kindlustuslepingu tüüptingimustest ei teki kindlustusvastutust juhul, kui kahju on tekkinud kindlustusvõtja poolt tehniliselt ebakorras külmaseadmete kasutamise tagajärjel. Seepärast on kostja seisukohal, et isegi kui kauba kahjustumine oleks tõendatud, ei vastutaks kindlustusandja mustikate kahjustumise eest, kui see on põhjustatud ebakorras külmutusseadmete kasutamisest. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 6. juunil 2014 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning jättis tsiviilasja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hagejal on kohustus tõendada käesolevas vaidluses kindlustusjuhtumi esinemist, selle asjaolusid, kahju tekkimise põhjust ja kahju suurust. Kohus selgitas, et kui kindlustusvõtja on tõendanud kindlustusjuhtumi toimumise, tekib kindlustusandjal hüvitamise kohustus ning hüvitamiskohustuse puudumist peab tõendama kindlustusandja. Kohus asus seisukohale, et hageja esitatud tõendid ei kinnita kindlustusjuhtumit. Nii veoki kui ka kaubaks olnud mustikate kohta puuduvad originaalfotod. Kohtu hinnangul ei ole kohtutoimikus olevad 3(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-17940 fotokoopiad seostatavad antud kindlustusjuhtumiga. Kohus leidis, et esitatud fotokoopiad kahjustunud kaubast ei ole usaldusväärsed ega seostatavad sündmusega, ning tuleb jätta tõenditena arvestamata. Kuivõrd hageja poolt tõendina esitatud tunnistaja PS seletuskiri (14.09.2011) ning sama isiku poolt kohtuistungil antud ütlused on vastukäivad, luges kohus, et need ei ole kogumis teiste tõenditega usaldusväärsed. Ka leidis kohus, et OÜ Interglob juhataja kinnitus temperatuuri osas mahalaadimise hetkel ei seosta seda vaidlusaluse veoga. Kohus leidis, et hageja poolt esitatud VTA Tehnika AS ja OÜ Termo Ekspress kirjades ei tule esile põhjust ning kirjad ei kinnita, et mustikad, mis veeti kostja poolt kindlustatud veo käigus, olid üles sulanud. Kohus lisas, et hageja ei ole esile toonud objektiivseid asjaolusid, miks mustikad kahjustusid ajavahemikul 31.08.2011-02.09.2011, ega esitanud ühtki põhjust temperatuuri muutumise ega temperatuuri näitude kohta. Kohus leidis, et termopildi põhjal esitatud tõendid on usaldusväärsed. St H. Baueri ja Lars Krogius Baltic OÜ tehtud järeldused, mis põhinevad termopildil, luges kohus usaldusväärseteks. Kohus nõustus kostjaga, et tõendatud ei olnud kindlustusjuhtumi toimumise fakt, mille alusel oleks tekkinud kohustus kindlustushüvitise välja maksmiseks. Kohus tõi välja, et OÜ Leviveod ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingu lahutamatuks lisaks on alates 05.01.2010 kehtivad autovedajate ja ekspediitorite vastutuse kindlustamise tüüptingimused. Kohus leidis, et hageja ei ole oma väiteid tõendanud ning hageja poolt esitatud andmed kindlustusandjale ei olnud tõesed. Kohus leidis, et hageja väited ja kirjeldused olid vastuolulised ja asjas teised kogutud tõendid kogumis ei kinnitanud tema väiteid. Kohtu hinnangul on välistatud sündmuse toimumine hageja kirjeldatud põhjusel. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse 9. juulil 2014, millega vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Hageja palub teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Hageja on seisukohal, et kohus on otsust tehes ebaõigesti jaganud poolte vahel tõendamiskoormise, rikkunud oluliselt TsMS § 437 lg-t 1, § 229 lg-1, § 442 lg-t 8. Kohus on hageja väitel ebaõigesti hinnanud tõendeid, mille tagajärjena on kohus jõudnud ebaõigetele järeldustele. Hagejale jäi arusaamatuks, millisele õiguslikule alusele on kohus tõendamiskoormise jaotamisel tuginenud. Lähtudes OÜ Leviveod ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingust, sellele lepingule kohalduvast CMR konventsioonist ning VÕS-i kindlustuslepingut reguleerivatest sätetest leiab hageja, et temal tuli ära tõendada kindlustusjuhtumi esinemine ning kahju, mitte aga kahju tekkimise põhjus. Hageja arvates on keskseks küsimuseks, kas esines poolte vahel kindlustuslepingus kokku lepitud sündmus. Hageja leiab, et käesoleval juhul on kokkulepitud kindlustusjuhtumiks CMR konventsiooni sätete alusel transporditava kauba kahjustumine vedamise ajal (CMR artikkel 17.1). Seega leiab hageja, et tema tõendada oli asjaolu, et mustikad kahjustusid, ning et kahjustumine toimus vedamise ajal, samuti ka kahju ning selle suurus. Ka oli hageja tõendada tulenevalt CMR artiklist 17.1 ja artiklist 18 p-dest 25, et vedaja vastutus ei ole välistatud, st kaup ei kahjustunud erilise riski tagajärjel. Hageja on seisukohal, et originaalfotod kahjustunud kaubast ei olnud ainus viis kindlustusjuhtumi tõendamiseks ning seepärast on hageja arvamusel, et kohus on rikkunud TsMS § 229 lg-1. Hageja arvates on kohus seonduvalt fotodega rikkunud ka TsMS § 230 lg-t 2 ja TsMS § 329 lg-t 4. Hageja järeldas esimese astme kohtu otsusest, nagu oleks mustikate kahjustumist ning kahjustumise aega võimalik tõendada vaid originaalfotodega, jättes kõrvale TsMS § 229 lg 1 ja lg 2. Hageja sellise käsitlusega ei nõustu. Hageja ei näe seost 01.09.2011 toimunud mustikate mahalaadimise ning 02.09.2011 toimunud mustikate mahalaadimise vahel.
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-17940 Hageja leiab, et kohus on kindlustusjuhtumi toimumise tuvastamisel hageja poolt esitatud tõendite (PS poolt kirjutatud seletuskirja ja tema poolt kohtuistungil antud ütluste) analüüsimisel rikkunud oluliselt nii TsMS § 436 lg-t 1 kui ka § 442 lg-t 8. Hagejale jäi arusaamatuks, milliseid apellandi poolt väidetud asjaolusid tema poolt esitatud tõendid ei kinnita. Kohus on võrrelnud tunnistaja ütlusi kohtuistungil vaid tunnistaja enda poolt kirjutatud seletuskirjaga, mitte aga teiste tõenditega kogumis. Hageja hinnangul on kohus ka valesti tõlgendanud tunnistaja seletuskirja külmaseadmete töökorras oleku kohta. Lisaks jäi hagejale esimese astme kohtu otsusest arusaamatuks, millisel määral on kohus tunnistaja PS ütlusega arvestanud ja millisel määral mitte. Ka on kohus jätnud tervikuna analüüsimata tunnistaja NK ütlused. Seepärast leiab hageja, et kohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8. Hagejale jäi selgusetuks kohtu seisukoht tunnistaja PS ja tunnistaja NK ütluste vastuolulisuse osas. Hageja leiab, et kohtuotsus rikub TsMS § 436 lg-t 1, kuna NK ütluste kui tõendi hindamine vastuoluliseks ei ole põhjendatud. Hageja ei nõustu kohtu hinnanguga OÜ Interglob juhataja kinnitusele CMR saatelehel. Hageja ei nõustu ka kohtu poolt Lars Krogius Baltic OÜ kirja käsitlemisega eraldi tõendina. Kohus on jätnud arvesse võtmata ning analüüsimata tunnistaja NK (OÜ Interglob juhataja) kirjaliku kinnituse ja kohtuistungil antud ütlused. Ka pole kohus analüüsinud hageja poolt kohtule 21.03.2014 esitatud SIA „RIČ“ 17.03.2014 kirjalikku täiendavat seisukohta termopildi kohta ning CBX 3AO „Aljans“ kirjalikku teadet. Hageja leiab, et kohtuotsuses on TsMS § 436 lg-t 1 rikkudes ebaõigesti asutud seisukohale, et apellant ei ole esitanud kauba kahjustumise põhjuste kohta seisukohti ega tõendeid. Hageja on seisukohal, et tegemist ei olnud apellandi tõendamiskohustusega. Isegi kui oli, siis hageja on vastavaid põhjusi analüüsinud kohtukõne teesides. Hageja sõnul kaup kahjustus, kuna külmikul tekkisid veo ajal rikked. Termopildi andmeid hindasid VTA Tehnika AS ja OÜ Termo Ekspress. Hageja on seisukohal, et kauba kahjustumise asjaolu ja asjaolu, et kaup kahjustus veo ajal, on tõendatud. Hageja esitas selleks tõenditena 31.08.2011 Toidu- ja Veterinaarameti protokolli, CMR saatelehe, OÜ Interglob juhataja kirjaliku kinnitused ning tema ütlused ja ka tunnistaja PS ütlused. Hageja leiab, et kauba kahjustumise põhjus ei ole kindlustusandja vastutust välistav. Hageja on seisukohal, et OÜ Leviveod poolt veoseks kasutatud külmaagregaadi rike ei välista vedaja vastust. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Kostja on seisukohal, et hageja väide, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme tõendamiskoormise jagamisel, on ebaõige. Kostja nõustub maakohtuga, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1pidi hageja tõendama kindlustusjuhtumi esinemise, selle asjaolud, kahju tekkimise põhjuse ja kahju suuruse. Kostja hinnangul ei ole kohus rikkunud TsMS § 436 lg-1 ja § 442 lg-t 8. Kostja arvates on maakohus jõudnud tõendite hindamisel õigele järeldusele, et hageja ei ole tõendanud, et toimus kindlustusjuhtum ning seega puudub kostjal ka kohustus maksta välja kindlustushüvitis. Kostja seisukohta tõendab kostja poolt esimese astme kohtu menetluses esitatud Lars Krogius Baltic 23.04.2012.a arvamus, mille kohaselt ei ole tõenäoline, et kaup kahjustada sai. Kostja esitas tõendina ka Heigo Baueri 15.09.2011.a arvamuse, mille kohaselt võis kaup kahjustuda liiga sooja kauba tõttu või valesti paigutamise tõttu. Kostja tõi apellatsioonkaebuse vastuses välja vastuolud hageja tunnistajate ütlustes. Kostja tõendas, et tunnistaja NK ütlused käisid hoopis 01.09.2011 toimunud mustikate mahalaadimise kohta.
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-17940 Kostja jääb ka selle juurde, et kindlustusvastutus on välistatud, kuna mustikate väidetavad kahjustused tekkisid ebaõige temperatuuri tagajärjel. Isegi kui hageja poolt välja toodud asjaolud oleksid tõesed, siis kostja ei vastuta sõlmitud kindlustuslepingu lisaks olevate tüüptingimuste § 3 lg 5 p 2 alusel, mis sätestab, et kindlustusvastutust ei teki, kui rikutakse kauba veoks vajaliku või nõutud temperatuurirežiimi nõudeid. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 06.06.2014 resolutsioon tuleb jätta muutmata arvestades käesoleva otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt leidis aset kindlustusjuhtum, mistõttu hageja nõuab kostjalt kui kindlustusandjalt kindlustushüvitise väljamaksmist OÜ Leviveod ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingu alusel. Käesoleval juhul on tegemist hageja poolt VÕS § 422 lg 1 ja § 423 lg 1 alusel kindlustushüvitise välja maksmise nõudega kostjalt ehk kindlustusandjalt. Selleks, et kindlustusandjal tekiks kohustus välja maksta kindlustushüvitis, tuleb kontrollida, kas aset on leidnud kindlustusjuhtum.
8.Hageja on kehtivalt omandanud nõude kostja vastu nõude loovutamise teel ning selle üle käesolevas asjas poolte vahel vaidlus puudub. Vastava kindlustuslepingu lahutamatuks lisaks on al 05.01.2010 kehtivad autovedajate ja ekspediitorite vastutuse kindlustamise tüüptingimused.
9.Tulenevalt VÕS § 422 lg-st 1 on hageja nõude rahuldamise eelduseks kindlustusjuhtumi toimumine. Tulenevalt VÕS § 423 lg-st 1 on kindlustusjuhtum poolte vahel eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. TsMS § 230 lg 1 kohaselt pidi hageja tõendama kindlustusjuhtumi esinemise, kuivõrd tema nõue tugineb sellele.
10.Kindlustusvõtja ja kostja leppisid kindlustuslepingus kokku, et lepingule kohaldub CMR konventsioon ning kindlustuspoliisi tingimused. CMR konventsiooni artikkel 17.1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kohaletoimetamisega viivitamise eest. Hageja väidab, et külmutatud mustikad kahjustusid vahemikus 31.08.2011-02.09.2011, st kaup kahjustus ajal, mil see oli vedaja valduses. Mustikate kahjustumisega tekkis kahju 19 770 euro ulatuses. Hagejal lasus kohustus tõendada asjaolusid, millest saaks kohus järeldada kindlustusjuhtumi asetleidmist. Käesoleval juhul VÕS § 448 lg-s 1 sätestatud kindlustusvõtja viivitamatu teatamiskohustuse üle poolte vahel vaidlust pole.
11.Kindlustusjuhtumi tõendamiseks on hageja esitanud järgmised tõendeid: 1. Veterinaarja Toiduameti 31.08.2011 kontrollakt nr 11/10-SV-NAR, 2. CMR rahvusvahelise kaubaveo saateleht nr 2237, 3. OÜ Interglob juhataja 02.09.2011 kinnitus, 4. Martella OÜ 06.09.2011 pretensioon, 5. Kostja 12.09.2011 kiri Martella OÜ-le, 6. OÜ Leviveod autojuhi PS 14.09.2011 seletuskiri, 7. VTA Tehnika AS 12.11.2013 seisukoht, 8. OÜ Termo Ekspress, 9. SIA „RIČ“ 17.03.2014 kirjalik täiendav seisukoht termopildi kohta, 10. CBX 3AO „Aljans“ kirjalik teade,
11.Tunnistaja 13.02.2014 PS ütlused, 12. Tunnistaja 04.04.2014 NK ütlused.
12.Kohus on seisukohal, et vastavalt TsMS § 238 lg-le 5 on maakohus õiguspäraselt jätnud kohtule esitatud fotod pärast nende hindamist tõenditena arvestamata, kuivõrd need on ilmselt ebausaldusväärsed ning maakohus on vastavat otsustust ka piisavalt põhjendanud. Veterinaarja Toiduameti 31.08.2011 kontrollakt nr 11/10-SV-NAR tõendab, et riigipiiri ületamisel oli kauba temperatuur -18 kraadi, kuid sellest dokumendist ei tulene, et mustikad olid kahjustamata. CMR rahvusvahelise kaubaveo saateleht nr 2237 ütleb, et kaup on blokis, mitte 6(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-17940 alustel ning et mahalaadimise temperatuur on -10 kraadi. Selles tõendis puuduvad aga märkused selle kohta, et mustikad oleksid olnud kahjustunud. Asjaolu, et mustikad olid mahalaadimisel 10 kraadi juures, ei tõenda, et nad oleksid olnud kahjustunud. OÜ Interglob juhataja 02.09.2011 kinnitus, st NK kinnituskiri ei tõenda fakti, et mustikad oleksid olnud kahjustunud. Vastavas dokumendis sisalduv info piirneb üksnes kauba temperatuuriga ega viita kuidagi kindlustusjuhtumi asetleidmisele. Martella OÜ 06.09.2011 pretensioon sisaldab teadet OÜ-le Radon-Rosvnešterminal, et „mahalaadimise kohal sai teada, et kaup sulas ära“. Kohus leiab, et see hageja poolt esitatud kiri ei tõenda, et vaidlusalused külmutatud mustikad oleksid tegelikult ka kahjustada saanud. Selline teade ei kinnita kindlustusjuhtumi toimumist, kuivõrd see on paljasõnaline. Kindlustusjuhtumi esinemise tõendamisel ei piisa pelgalt teatest kindlustusandjale, et kaup on kahjustunud, vaid on tarvis esitada tõendid, mis kauba kahjustumist üheselt kinnitavad. Kostja 12.09.2011 kiri Martella OÜ-le, nagu on ka maakohtu poolt välja toodud kohtuotsuses, kajastab vaid teavet, et Krogius Baltic OÜ eksperdid vaatasid 07.09.2011 üle mustikad ja hindasid kauba väärtuse, kuid puudub igasugune viide vaidlusalusele veosele. Tõendamata on ka fakt, et tegemist on justnimelt vaidluse all oleva veo käigus veetud külmutatud mustikatega. Seetõttu ei tõenda see kindlustusjuhtumi esinemist. Hageja poolt esitatud VTA Tehnika AS 12.11.2013 seisukoha ja OÜ Termo Ekspress kirja pinnalt ei saa järeldada kahjustust mustikatele. Kohus nõustub maakohtu poolt nendele tõenditele antud põhjendusega. SIA „RIČ“ 17.03.2014 kirjalik täiendav seisukoht termopildi kohta ei tõenda, et vaidlusaluse vedamise korral mustikad oleksid kahjustunud. Vastavas tõendis on analüüsitud vaid kauba temperatuuri pärast haagisesse laadimist. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõendi - CBX 3AO „Aljans“ - kirjaliku teate alusel ei saa kauba kahjustumist tõendatuks lugeda, kuivõrd puuduvad allkirjad, kuupäevad, originaaldokument on loetamatu ning vastava dokumendi tõlge ei tõenda kindlustusjuhtumi aset leidmist.
13.Kohus leiab, et maakohus on tuvastanud õigesti vastuolud veokijuhi PS 14.09.2011 kirjutatud seletuskirja ja kohutistungil antud ütluste vahel. Kohus nõustub maakohtu poolt tehtud järeldusega, et tunnistaja PS seletuskiri ning istungil antud ütlused kogumis on ilmselt ebausaldusväärsed TsMS § 238 lg-st 5 ja § 232 lg-st 1 lähtudes. Ka ei tõenda kumbki tõend fakti, et vaidlusaluse veokiga veetud mustikad said vedamisel kahjustada ega seda, et need Venemaal ümberlaadimisel oleksid olnud parema kvaliteediga kui mahalaadimisel. Seepärast jätab kohus PS seletuskirja ning tema poolt antud ütlused tõenditena arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel.
14.Kohus jätab ka tunnistaja NK kohtuistungil antud ütlused tõendina arvestamata TsMS § 238 lg 5 ja § 232 lg 1 alusel. NK antud ütlused lähevad vastuollu PS ütlustega. Lisaks paistab kohtule, et tunnistaja andis ütlusi hoopis teise mustikateveo kohta (NK sõnul pildistati kaupa, veokijuht seda ei näinud; temperatuur jäi -11 ja -14 kraadi vahele, kuigi hageja sõnul oli see 10; veokijuhi ja kauba vastuvõtja omavahelise suhtlemise ja käitumise erinevused; erinevused mahalaadimise kestuse osas).
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tuvastanud õigesti, et hageja poolt esitatud tõendid ei kinnita, et vastava kindlustuslepinguga kindlustatud külmutatud mustikad oleksid vedamisel kahjustunud, st kindlustusjuhtumi esinemine ei ole tõendatud. Kuivõrd kindlustusjuhtumi toimumine ei ole tõendatud, ei ole ka kindlustusandja kohustatud kindlustushüvitist välja maksma.
16.Ka ei ole tõendanud, et vedamise ajal leidis aset rike või muu asjaolu, mis oleks põhjustanud külmutatud mustikate kahjustumise. Hageja on tuginenud apellatsioonkaebuses asjaolule, et vedamisel läks külmaagregaat katki ning seepärast said mustikad kahjustada. Selle tõendamiseks hageja poolt esitatud VTA Tehnika AS-i, OÜ Termo Ekspress ja SIA „RIČ“ poolt saadetud kirjadest ei saa järeldada, et vastavad temperatuuri kõikumised külmaseadmetes tõid kindlasti kaasa kauba kahjustumise. Hageja poolt esitatud tõenditest tuleneb asjaolu, et 7(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-17940 temperatuur kaubaruumis kõikus, küll aga ei tõenda need dokumendid, et just nende temperatuuri kõikumiste tõttu pidid mustikad üles sulama ning hiljem uuesti ära külmuma. Kostja poolt esitatud tõendid (VTA Tehnika AS esindaja HB kiri ning Lars Krogius Baltic OÜ poolt saadetud dokument) näitavad, et 14.09.2011 kontrolliti külmaagregaati ning tuvastati, et see töötas normaalselt. Lars Krogius Baltic OÜ on seisukohal, et temperatuuri lühiajalistel kõikumistel kaubaruumis ei saa olla põhjuslikku seost veose kahjustuste iseloomuga – st termopildist nähtuvalt ei ole tõenäoline veose temperatuuri tõus ja langus ulatuses, mis põhjustaks kauba sulamise ning seejärel taaskülmumise transportimisel. Järelikult pole tõendatud, et mustikad vedamise ajal kahjustusid.
17.Hageja ei ole tõendanud, et kauba peale laadimisel Venemaal olid mustikad parema kvaliteediga kui Eestis mahalaadimisel. Isegi kui hageja poolt esitatud tõendit - CBX 3AO „Aljans“ – tuleks arvestada, siis see tõendaks, et kauba ümberlaadimisel Venemaal ühest autost teise oli temperatuuriks -18 kraadi ning et 5 kotti olid kahjustatud. SIA „RIČ“ 17.03.2014 saadetud kiri tõendab vaid mustikate temperatuuri pärast haagisesse laadimist. Seega, hageja ei ole tõendanud, et kauba pealelaadimisel oli tegemist kahjustamata kaubaga.
18.Kohus on seisukohal, et kindlustusjuhtumi asetleidmine ei ole tõendatud. Kui kindlustusjuhtumit ei toimu kindlustuslepingu kehtivuse ajal, ei teki ka kindlustusandjal kohustust maksta välja kindlustushüvitis.
19.Isegi kui mustikad oleksid kahjustunud ebakorras külmutusseadme temperatuurikõikumiste tõttu, ei vastutaks käesoleval juhul selle eest kostja kui kindlustusandja ning hagejal puuduks alus nõuda kindlustushüvitise välja maksmist. Kindlustuslepingus (Poliis nr VV/10/152) on sätestatud, et kindlustusandja kindlustusvastutust ei teki seoses tehniliselt ebakorras transpordivahendi ekspluateerimisel, k.a külmutusseadmed (kindlustuslepingu lk 3, kindlustusvastutusest vabanemine, p 4). Sama on sätestatud ka kindlustuslepingu tüüptingimuste § 3 lg 5 p-s 2, mis ütleb, et kindlustusandja kindlustuskaitse ei laiene olukorrale, kui kaup kahjustub külmutusautoga vedamisel kauba veoks vajaliku või nõutud temperatuurirežiimi nõuete rikkumise korral. Seega on kindlustuslepingu pooled omavahel kokku leppinud, et kui kaup kahjustub vedaja poolt ebakorras külmutusseadme kasutamise tõttu, siis kindlustusandjal kindlustusvastutust ei teki. Isegi kui hageja jääb selle juurde, et tema kohustuseks ei olnud tõendada kahju tekkimise põhjust, oleks hageja pidanud tõendama, et külmutatud mustikad ei kahjustunud vedaja kui kindlustusvõtja poolt ebakorras külmutusseadmete kasutamise tõttu. Hageja on aga vastupidiselt seisukohal, et mustikad kahjustusid justnimelt külmutusseadme rikke tõttu. Sellise rikke tõttu põhjustatud kahju ei kuulu aga kindlustuslepingu järgi kindlustusandja poolt hüvitamisele.
20.Vastuseks veel käsitlemata kaebuse väidetele märgib kohus järgmist. Maakohus on poolte vahel tõendamiskoormise õigesti jaganud. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus ei ole rikkunud TsMS § 229 lg-t 1 ega ole oma otsuses öelnud, et kindlustusjuhtumit sai antud juhul tõendada ainult kahjustunud kaubast originaalfotode esitamisega. Maakohus on põhjendanud, miks hageja poolt kindlustusandjale kindlustusjuhtumi tõendamiseks esitatud fotodega ei ole võimalik kindlustusjuhtumi asetleidmist tuvastada ning miks hageja poolt esitatud fotokoopiad ei ole usaldusväärsed. Hageja poolt esitatud väide, et maakohus on rikkunud TsMS § 230 lg-t 2 ja § 329 lg-t 4, on jäänud põhjendamata. Hageja pole välja toonud, milles seisnes kohtu poolt vastavate normide rikkumine. Selliseid rikkumisi ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest.
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-17940
21.Kohus on seisukohal, et maakohus ei ole rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ega § 442 lg-t 8. PS seletuskirja ning nii tema kui ka NK poolt kohtuistungil antud ütlused on kohus jätnud tõenditena terviklikult arvestamata, kuna need on omavahel vastuolulised. Menetluskulude jaotus
22.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust muuta. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.