Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Samuti on hageja esitanud XXX OÜ akti, mis tõendab, et kauba termiline seisund oli kauba saabumisel sihtkohta ja mahalaadimise ajal, s.o. 02.09.2011 -10 kraadi, s.o. temperatuur on oluliselt tõusnud. Seega pidi kauba temperatuur tõusma ajal, kui kaup oli saabunud Eestisse ja enne sihtkohta jõudmist, s.o. ajal, mil kaup oli vedaja valduses. Isegi kui hageja on esitanud kostjale osaliselt fotosid, mis on ekslikult tehtud antud juhtumiga mitteseotud kaubast, siis ei väära need fotod kuidagi teisi tõendeid, mis on kostjale esitatud ja lisatud hagiavaldusele ja mis üheselt tõendavad, et kaup, mis oli antud vedajale vedamiseks, oli vedajale üleandmise hetkel kahjustusteta ja sihtkohta jõudes kahjustustega. Kostja enda esindajad käisid kahjustunud kaupa üle vaatamas, millest tulenevalt said kostja esindajad kahju aset leidmises veenduda. Kostja vastuväited (tlk 69, 108, Ikd) Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Vedaja esitas kostjale kindlustusjuhtumi menetlemiseks fotod, mis pidid väidetavalt tõendama mustikate riknemist, kuid need fotod olid tegelikult tehtud 01.09.2011, s.o. üks päev enne seda, kui väidetavalt mustikad 02.09.2011 maha laaditi. Pärast kostja järelepärimist esitati kostjale uued fotod, kuid need fotod on tehtud hoopis teisest autost, millega väidetavalt vedaja poolt veeti mustikaid, mis kahjustusid. Seega on kostjale kahjukäsitluse käigus esitatud ebaõigeid andmeid ning kindlustusjuhtum (st vedaja vastutus) on tõendamata. Järelikult ei ole tõendatud ka kindlustusjuhtumi toimumise fakt, mille alusel oleks kostjal tekkinud kohustus kindlustushüvitise väljamaksmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et veetud mustikad kahjustusid veo ajal või, et veetud marjad üleüldse kahjustusid. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et mustikad, mida veeti kostja poolt kindlustatud veo käigus, olid 02.09.2011 mahalaadimisel ülessulanud. OÜ XXX poolt kostjale saadetud fotodelt ei ole võimalik teha mingeid järeldusi selle kohta, et tegemist on just nimelt vaidlusaluse veo käigus veetud mustikatega. Hageja ei ole esitanud kostjale kõiki originaalfotosid kahjustuse tõendamiseks. Hageja väide, et osad originaalfotod on hävinenud, on ebausutav. Osad fotod on tehtud 01.09.2011 kuupäevaga, mustikate mahalaadimine toimus 02.09.2011 ja osad fotod on tehtud teisest haagisest. Kostjal on kahtlus, et osad fotod on teise veo kohta. OÜ XXX esindaja poolt esitatud piltidelt nähtub, et kaubaruumi seinal, kus mustikaid veeti, on kolmnurksed kleepsud. Mustikaid vedanud haagise fotodelt nähtub, et nimetatud haagises taolised kleepsud puuduvad. Seega on kostjale saadetud fotod kahjustatud mustikatest tehtud teises kaubaveosest ja esitatud kostjale vedaja poolt tekitatud kahju tõendamiseks. Kostja tellis asjatundjatelt arvamuse veoki temperatuuri kõikumise kohta vaidlusaluse veo ajal ning vastuse kohaselt on temperatuuri kõikumise põhjuseks kas liiga soe kaup või valesti paigaldatud kaup. Ka XXXXXXpoolt esitatud arvamus tõdeb, et kõnealuse veoki külmaagregaat töötas normaalselt ning kõikumised kaubaruumis olid lühiajalised, mille vältel ei ole tõenäoline veose temperatuuri tõus ja langus ulatuses, mis põhjustaks kauba sulamise ning seejärel taaskülmumise transpordil. Seega ei vastuta vedaja kauba kahjustamise eest ja kindlustusjuhtumit ei ole saabunud, mille alusel oleks kostjal tekkinud kohustus kindlustushüvitise välja maksmiseks. Hageja on leidnud, et mustikad said kahjustada, kuna neid transporditi alla lubatud temperatuuri – õige temperatuur külmutatud mustikate transportimiseks on -18/-20 kraadi, ent hageja on esitanud foto, millest nähtub, et vedaja poolt transporditud mustikad olid sihtkohta saabudes

temperatuuril -11,5 kraadi. Hagiavalduse kohaselt olid aga saabunud mustikad temperatuuril -10 kraadi, mille kohta hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit. Kostja ei ole kohustatud kindlustushüvitist maksma ka juhul, kui kohus leiab, et mustikad kahjustusid ja vedaja vastutab mustikate kahjustumise eest, kuna kostja vastutuse välistab kindlustuslepingu tüüptingimus § 3 lg 5 p 2, mille kohaselt kindlustusvastutust ei teki, kui rikutakse kauba veoks vajaliku või nõutud temperatuurirežiimi nõudeid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse kestel lahendas kohus 14.06.2013 määrusega kostja menetluskulude katteks ja jättis selle rahuldamata.

taotluse tagatise tasumiseks

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja tugineb kindlustushüvitise nõudes asjaolule, et veoki külmaseadest (temperatuuri muutus) tingituna olid veoseks olnud mustikad mahalaadimise ajaks sulanud, mistõttu langes oluliselt kauba turustusväärtus. Kohus lähtub TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt hagi aluseks olevatest faktilistest asjaoludest ja menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Hagi on esitatud kindlustusandja vastu kindlustushüvitise nõudes, seega peab hageja tõendama käesolevas vaidluses kindlustusjuhtumi esinemise, selle asjaolud, kahju tekkimise põhjuse ja kahju suuruse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Vastavalt VÕS § 423 lg 1 on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. OÜ XXX ja AS XXX vahel on 16.11.2010 sõlmitud kindlustusleping (poliis nr XXX, tlk 7-11, loetav lk 56-60, Ikd), millega kindlustati vedaja vastutus vastavalt 1956.a. CMR konventsiooni sätete alusel transporditava kauba hävimise ja/või kahjustumise korral. Lepingu lahutamatuks lisaks on alates 05.01.2010 kehtivad autovedajate ja ekspediitorite vastutuse kindlustamise

tüüptingimused (tlk 129, Ikd). Kostja ei ole tasunud hagejale kindlustushüvitist põhjusel, et hageja ei ole esitanud usutavaid tõendeid kindlustusjuhtumi kohta. Kindlustusjuhtumiks saab olla poolte vahel kokkulepitud kindlustusvõtjale ettenägematu kindlustuslepingus määratletud sündmus. Kindlustusjuhtumi korral on kindlustusandjal lepingust tulenev täitmise kohustus. Tõendatud on, et kindlustatud oli OÜ-ga XXX sõlmitud kindlustuslepinguga vedaja tsiviilvastutus CMR konventsiooni sätete alusel. Rahvusvahelise kaupade autoveo (CMR) artikkel 17.1 järgi vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kauba vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. Hageja on seisukohal, et kauba kahjustumine on aset leidnud vedamise käigus perioodil 31.08.2011 kuni 02.09.2011. Vastutusest vabanemise alused on sätestatud kindlustuslepingus (tlk 58, Ikd). OÜ XXX loovutas 27.03.2012 kindlustuslepingu alusel kahjujuhtumist tuleneva nõude XXXOÜle, kes omakorda loovutas nimetatud nõude 28.11.2012 hagejale OÜ XXX (tlk 12, 42 Ikd). Kindlustusandja kindlustuslepingust tulenev põhikohustus on VÕS § 422 lg 1 järgi kahju hüvitamine kindlustusjuhtumi toimumise korral. Kui kindlustusvõtja on tõendanud kindlustusjuhtumi toimumise, tekib kindlustusandjal hüvitamise kohustus ning hüvitamiskohustuse puudumist peab tõendama kindlustusandja. VÕS § 448 lg 1 kohaselt peab kindlustusvõtja kahjujuhtumi toimumisest viivitamata kindlustusandjale teatama, milline teavitus ka tähtaegselt tehti ning kahjujuhtumine käsitlemine võeti kostja poolt menetlusse, hüvitist välja makstud ei ole. Kostja peab tõendamatuks, et vedajal tekkis CMR artikkel 17.1 alusel vastutus vedaja poolt veetud kauba kahjustamise eest, sest puudub kindlustusjuhtum. Kostja leiab ka, et isegi kui eeldada, et vedaja vastutab veetud mustikate kahjustamise eest, siis vaidlusalusel juhul sai kahju tekkida üksnes veokis olnud ebaõige temperatuuri tagajärjel. Kostja tegi kahjukäsitluse menetluses ettepaneku kindlustusjuhtumi tõendamiseks (tlk 32, Ikd), kindlustusandjale teadaolevalt toimus mustikate mahalaadimine ka päev varem, enne OU XXX veokit. Kostja leiab, et ükski tõend ei kinnita kahjuavalduses viidatud vedu. Kohus on menetluses selgitanud, et hagejal on TsMS §-st 5 lg 1 ja 199 lg 1 p 5 tulenevalt võrdne õigus kostjaga tõendeid esitada, ning kindlustusjuhtumi tõendamine on hageja tõendamiskoormus. Käesolevas vaidluses kuulub tuvastamisele esmalt kindlustusjuhtumi toimumine esile toodud asjaoludel kogutud tõendite alusel. Hageja tugineb kindlustusjuhtumi, kui sündmuse tõendamisel järgmistele tõenditele: 1. Veterinaar- ja Toiduameti 31.08.2011 kontrollakt nr XXX, 2. CMR saateleht, 3. OÜ XXX juhataja kinnitus, 4. Tunnistaja XXX ütlused, 5. Kostja 12.09.2011 kiri XXX OÜ-le, 6. Tunnistaja XXX ütlused. Nii veoki kui kaubaks olnud mustikate kohta puuduvad originaalfotod. XXXOÜ on teavitanud

02.05.2012 e- kirjaga, et need ei ole säilinud. Kohtutoimikus olevad fotokoopiad (tlk 22-24, 136140) ei ole kohtu hinnangul seostatavad konkreetse kindlustusjuhtumiga. Segadust fotodega möönis ka hageja ise (tlk 6, 78, II kd), ning tema taotletud tunnistajana ütlusi andnud autojuht kinnitas, et fotode tegemise juures ta ei olnud. Kahjukäsitleja XXX ütlustest (tlk 44, IIkd) järeldub, et kahtlus sündmuse tehiolude osas tõusetus kahjukäsitluse käigus, sest kahjujuhtumit uurides selgus, et osa fotosid oli tehtud päev varem ehk 01.09.2011. Kohus leiab, et ebatõenäoline on olukord, kus originaalfail ära kustutatakse, kui kahju käsitlemine on menetluses ja kindlustusvõtja pidi olema teadlik kohustusest tõendada juhtumit. Kuivõrd tähtsust omab asjalahendamisel nii külmutatud mustikate kahjustumise fakt kui toimunu aeg, on kohtu hinnangul määrava tähtsusega origiaalfotodena uuritavad tõendid, mida saaks konkreetse veoga seostada. Kui kohtule esitatud dokumentaalne tõend on esitatud ärakirjana, siis vastavalt TsMS § -le 273 lg 5 otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. TsMS § 238 lg 5 järgi, kui kohus on juba tõendi vastu võtnud võib ta selle jätta arvestamata, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kohus leiab, et fotokoopiad ei ole usaldusväärsed ega seostatavad sündmusega, ning tuleb jätta arvestamata. Kohus asub seisukohale, et hageja esitatud tõendid ei kinnita juhtumit. Kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana üle veokijuhi XXX. Autojuht oli 14.09.2011 kirjutatud seletuskirjas (tlk 20, 21, Ikd) märkinud, et kontrollis pidevalt külmiku olukorda ja see töötas normaalselt, samuti kauba mahalaadimisel 02.09.2011 ei näinud ta sulanud mustikaid. Kohtuistungil (tlk 39, IIkd) andis ta ütlusi selle kohta, et kaup oli mahalaadimisel külmutatud seisundis. Tunnistaja muutis oma ütlusi võrreldes seletuskirjas edastatuga ning väitis, külmaseadme elektroonikasüsteemis tekkis piiril häire. Kohtus kinnitas ta, et seletuskirja esitas umbes kuu aega pärast vedu, ning kohtu arvates on ebatõenaoline, et siis ei täheldanud ta probleeme külmaseadmega. Kohus leiab, et tunnistaja ütlus ei ole kogumis teiste tõenditega usaldusväärne. Olukorras, kus tunnistaja annab vastukäivaid ütlusi, on kohtul alus kahelda tema poolt antud seletuses. Tunnistaja ütlus ei kinnita, et tema juhitud veos haagisega nr XXX veetud mustikas kahjustus veo ajal 29.08.2011-02.09.2011. Kostja on põhjendatult viidanud, et osa fotodest on tehtud ilmselt 01.09.2011, vaatamata sellele, et hagis kirjeldatud mahalaadimine sai toimuda päev hiljem. Seda asjaolu, et ka 01.09.2011 toimus mustikate mahalaadimine kinnitas tunnistaja XXX(tlk 74, IIkd). Tema sõnul oli kaks autot mustikatega, üks ühel päeval, teine teisel päeval. Hageja tunnistajad on andnud ka vastukäivaid ütlusi. Nii näiteks ütles XXX, et kutsus autojuhti üle vaatama temperatuuri näitu mahalaadimisel. Vastupidiselt veokijuht XXX , kes ei teadnud, mis suuruses temperatuur oli muutunud, sest mõõtmist ta ei näinud ning välisel vaatlusel olid mustikad külmunud. Sealjuures XXX ei mäletanud täpset temperatuuri, kuigi kinnitas, et see oli ainukordne juhus (peale lihaveo) tema töötamise ajal. Veterinaar- ja Toiduameti 31.08.2011 kontrollakti nr XXX ja järelevalve käigus kontrollproovide proovivõtu protokolli, mille kohaselt on kauba termiline seisund riigipiiri ületamise ajal -18 kraadi (tlk 25-28, Ikd) ja proovi eesmärk oli laboratoorseks uurimiseks radioaktiivsusele. Hageja ei ole esile toonud objektiivset asjaolu, miks mustikad kahjustusid ajavahemikul piiriületusest

kuni mahalaadimiseni. Veterinaar- ja Toiduameti 31.08.2011 kontrollakti kohaselt oli riigipiiri ületamisel 31.08.2011 temperatuur -18 kraadi ja 02.09.2011 XXX OÜ akti järgi -10 kraadi. Rahvusvahelise kaubalehe saatelehelt nr 2237 nähtuvalt on punktis 20 tehtud sissekanne, et kaup on blokis, mitte alustel ja mahalaadimise temperatuur on -10 kraadi (tlk 29, 55Ikd). Kohus leiab ka, et ainuüksi OÜ XXX juhataja kinnitus temperatuuri osas seosta seda vaidlusaluse veoga. Ühtki põhjust temperatuuri muutumise kohta ega temperatuuri näitu veose külmaseadmel ei ole hageja esile toonud. Kostja 12.09.2011 kiri OÜ-le XXX kajastab teavet, et XXX eksperdid vaatasid üle 07.09.2011 mustikad ja hindasid kauba väärtuse, kuid puudub igasugune viide veosele. Hageja on menetluse käigus esitanud XXXAS 12.11.2013 ja OÜ XXX kirja (tlk 10-14, IIkd). XXXAS kirjas toodud rikke põhjal ei saa järeldada kahjustust mustikatele. Samuti ei ilmne see OÜ XXX kirjast. Need on oletuslikud kirjeldused, ei too esile põhjust ega kinnita, et mustikad, mis veeti kostja poolt kindlustatud veo käigus, olid üles sulanud. Kohus nõustub kostjaga, et tõendatud ei ole kindlustusjuhtumi toimumise fakt, mille alusel oleks tekkinud kohustus kindlustushüvitise välja maksmiseks. Asja sisulise arutamise käigus ei leidnud tõendamist, et hagis kirjeldatud veoga veetud mustikad kahjustusid. Riigikohus on lahendis 3-21-137-07 punktis 13 märkinud, et juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Hageja esitas vastuväited kostja tõenditele. Kohus leiab, et termopildi põhjal esitatud tõendid on usaldusväärsed. Kohus nõustub kostjaga selles, et termopildi esitas kostjale OÜ XXX ise, seda väidet ei ole hageja ümber lükanud (tlk 192, Ikd). Isegi kui hageja leiab, et XXX arvamus ei ole usaldusväärne, sest termopilt ei kajasta haagise numbrit, saanuks ta ise esitada termopildiga seonduva tõendi. Tunnistaja esialgse seletuse kohaselt oli külmutusseade veo ajal korras, sama asjaolu kinnitab mustikate kontrollimine piiripunktis. Tõendamata on olukord, et piiripunktist mahalaadimise kohta sõites külmutusseade ei külmutanud nõuetekohaselt. Kostja on esitanud XXX termopildist lähtuva arvamuse, et temperatuuri kõikumise põhjuseks saaks olla, kas liiga soe või valesti paigaldatud kaup, mitte aga mustikaid vedava auto külmkapi külmaagregaadi viga. Samal ilmneb XXX XXX kirjast, mil külmiku kontrollimisel 14.09.2011 selgus, et külmaagregaat töötas normaalselt. Samuti on täheldatud, et temperatuuri lühiajalistel kõikumistel kaubaruumis, mida võib termopildi väljatrükil (tlk 119-128) näha transpordi ajal, ei saa olla põhjuslikku seost veose kahjustuste iseloomuga (tlk 48, Ikd). Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-11 märkinud, et VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese

sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 17). Riigikohus on lahendis 3-2-1-137-07 punktis 13 märkinud, et juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus leiab, et hageja ei ole oma väiteid tõendanud ning tema poolt esitatud andmed kindlustusandjale ei olnud tõesed. Hageja väited ja kirjeldused on vastuolulised ja asjas teised kogutud tõendid kogumis ei kinnita tema väiteid. Hageja esitatud väidete usaldusväärsust ei kinnita ükski tõend ja kohtu hinnangul on välistatud sündmuse toimumine hageja kirjeldatud põhjusel. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtu hinnangul ei ole vaidluse all kauba pealelaadimise asjaolud temperatuuri osas. Kostja kahju suurust ei vaidlustanud, seega hagi rahuldamise korral lähtunuks kohus sellest seisukohast, arvestades seejuures omavastutuse määra. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb hageja menetluskulu täies ulatuses jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.