Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

R. P. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

2 (4)

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale laenu andes oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbija VÕS § 34 tähenduses (02.09.2013). Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 95 eurot tulenevalt laenulepingu üldtingimuste p-le 1.3.4, mille kohaselt, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda iga vastava teate saatmisel menetluskulu 32 eurot. Hagiavalduse ja kohtule esitatud võlgnevuse meeldetuletuskirjade kohaselt on hageja kostjale esitanud 6 kirjalikku teadet lepingu rikkumise kohta. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Laenulepingu p 5 nähtub, et lepingule kohaldatakse laenulepingu üldtingimusi, mis p 1.3.4 kohaselt võimaldab laenuandjal nõuda lepingu rikkumise korral iga kirjaliku teate saatmisel menetluskulu kuni 32 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud punkti näol tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõttes ning vaidlust ei ole selles, et tüüptingimused on laenulepingu osaks. VÕS § 44 sätestab, et kui VÕS § 42 lg 3 nimetatud tüüptingimusi kasutakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Seega laieneb VÕS § 42 lg 3 ka majandus ja kutsetegevuses sõlmitud lepingule. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 järgi on selline tüüptingimus tühine. Hageja on kostjale saatnud kokku kuus teadet. Kohus leiab, et hageja poolt üldtingimustes kindlaksmääratud kirjaliku teate kulu on ebamõistlikult suur ning sellises määras on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega laenuandjal on õigus nõuda laenusaajale saadetud kirjaliku teadetega seotud kulutuste hüvitamist laenuandja üldtingimuste järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud võla sissenõudmisega seotud kulu katteks meeldetuletuskirjade hüvitamiseks mõista kostjalt hageja kasuks kokku arvestades kirjalike teadete hulka ja põhinõude suurust kokku 50 eurot.

3 (4)

MENETLUSKULUD

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.