Eesistuja Villu Kõve, liikmed Jaak Luik, Malle Seppik
Kohtuasi
Eesti Pastatooted OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi hagi LB Italia SRL vastu 3 000 000 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-31261
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Pastatooted OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi kassatsioonkaebus LB Italia SRL kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
Hageja kassatsioonkaebuse hind 2 700 000 eurot Kostja kassatsioonkaebuse hind 300 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Eesti Pastatooted OÜ (pankrotis, registrikood 11339167) pankrotihaldur Jüri Truuts (asukoht Jõe 2, Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja vandeadvokaat Urmas Volens Kostja LB Italia SRL (registrikood 08466190157, asukoht Via al Corbe 47, 22076 Mozzate CO), esindajad vandeadvokaat Aet Bergmann ja vandeadvokaat Margus Sorga
Asja läbivaatamise kuupäev
9. veebruar 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-31261 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Hageja Eesti Pastatooted OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Kostja LB Italia SRL kassatsioonkaebus rahuldada.
4.Tagastada Tiivi Tammikule hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 500 (viissada) eurot ja Linda Päile hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 500 (viissada) eurot.
1.Eesti Pastatooted OÜ (pankrotis) (edaspidi hageja) sõlmis 15. oktoobril 2007 Aktsiaseltsiga SEB Ühisliising (edaspidi liisinguandja) liisingulepingu, millega liisinguandja kohustus omandama LB Italia SRL-ilt (edaspidi kostja) kombineeritud pasta valmistamise seadme Futura Evolution 160 ja muud seadmed ning andma need kuni 15. jaanuarini 2013 hageja kasutusse. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks sõlmis liisinguandja 18. oktoobril 2007 kostjaga müügilepingu, mille p-s 1 lepiti kokku müüdavas esemes. Müügilepingu p 5 kohaselt kohustus müüja lepingu esemeks olevad seadmed tarnima hagejale hiljemalt 31. detsembriks 2007 ning paigaldama need 30 päeva jooksul pärast eseme tarnimist hageja tootmisruumidesse, mida ka tähtaegselt tehti. 10. juuli 2009 määrusega kuulutati välja hageja pankrot.
2.Hageja pankrotihaldur Jüri Truuts esitas 6. juulil 2011 Harju Maakohtusse hagi kostja vastu õiglase kahjuhüvitisena vähemalt 3 000 000 euro saamiseks. Hageja väitel rikkus kostja müügilepingut, mis tõi kaasa hageja pankrotistumise. Kostja esindaja paigaldas ostetud seadmed 2008. aasta jaanuari kolmandal nädalal, seadistamise käigus ei olnud hagejal võimalik seadmeid liinina töötamas katsetada, kuna puudus osa vajalikke detaile ning neid saadeti Itaaliast juurde. Paigaldamise käigus selgus, et seadmetega ei ole võimalik pastöriseerida lihtpastat ning kostja esindaja kinnituse kohaselt ei olegi see tarnitud seadmetega võimalik. Hageja alustas pastatoodete tellimuste vastuvõtmist 2007. aasta lõpus. 2008. aasta jaanuari alguseks oli tal kokku lepitud tellimusi Heikki Harismaa OY kaudu 2008. aastaks vähemalt 72 200 kg ning 2009. aastaks 144 000 kg. 2008. aasta veebruari algul, kui hageja alustas tootmist, selgus, et tarnitud seadmed ei tööta liinina. Liisinguandja saatis kostjale 2. juulil 2008 kirja, milles palus kõik liini puudused kõrvaldada
1.augustiks 2008, samuti saatis hageja 4. juulil 2008 kostjale kirja, milles nõudis puuduste kõrvaldamist ja 138 000 euro suuruse kahju hüvitamist. 23. juulil 2008 toimus Tallinnas liisinguandja, hageja ja kostja kohtumine, kus lepiti kokku, et liini puuduste kõrvaldamiseks tarnitakse lisamasinad hiljemalt 20. oktoobril 2008. Parandatud seadmed saabusid Eestisse
26.novembril 2008, need paigaldati 14.–17. detsembril 2008, mille tulemusena töötas liin nii, nagu algne kokkulepe ette nägi. Hagejal aga olid tekkinud makseraskused, mis viisid ta pankrotini. 2008. ja 2009. aasta jooksul pöördusid hageja poole mitmed toiduainete jaemüügiga tegelevad ettevõtjad Soomest ja Baltimaadest, kes olid huvitatud hageja toodete müükivõtmisest.
3.Hageja kantud kahju väljendub saamata jäänud tulus, mida ta oleks teeninud, kui kahju põhjustanud asjaolu ehk seadmete puudusi ei oleks esinenud. Hageja saamata jäänud tulu väljendab puhaskasum, mis hagejal jäi teenimata. Saamata jäänud tulu kindlaksmääramiseks tuleb selgitada välja hageja toodetud pasta toorme sisseostuhinna ja hagejale pasta tellijatega sõlmitud lepingute kohaselt makstava tasu vahe, millest on lahutatud muud hageja tootmis- ning turunduskulud. Sellise metoodika kohaselt on kahjuks vähemalt 3 000 000 eurot. Saamata jäänud tulu on hinnanud
finantsteenustega tegelev ettevõtja ADEX Financial Solutions OÜ, kelle eksperdid järeldavad, et Heikki Harismaa OY-ga kokku lepitud tellimuse puhul on selleks 2010. aastal 3 000 000 kuni 3 800 000 eurot. Hageja loobus teistest pakkumistest, seega on tegelik kahju 3 000 000 eurost oluliselt suurem. Hageja palus lõpliku õiglase kahjusumma kindlaks määrata kohtul.
4.Hageja esitas 23. aprillil 2012 alternatiivse kahjuarvestuse. Eesti Pastatooted OÜ (pankrotis) kogu äritegevus seisnes pastatootmise käivitamises kostjalt hangitava liiniga. Eesti Pastatooted OÜ (pankrotis) tegi jooksvalt kulutusi, milleks olid töötajatele makstud palgad, üür, pangalaenu intressid ja kulud turundusele äritegevuse käivitamise huvides. Pankrotivõlausaldajad on esitanud võlanõuded ja jaotusettepanekuga on kinnitatud 434 437 eurot 30 senti. Osanikud on osakapitalina Eesti Pastatooted OÜ (pankrotis) tegevuse käivitamisesse panustanud 2556 eurot 47 senti (osakapital 40 000 krooni). Alternatiivse arvestuse põhjal palus hageja kostjalt välja mõista tekitatud kahju 436 993 eurot 77 senti. Kuna müügilepingu ese oli keeruline tehaseseade, mille töölepanemiseks ei piisanud ostja teadmistest ning mida ostja tellis otse tootja käest, ei piisanud müügilepingu kohaseks täitmiseks üksnes kauba kohaletoomisest.
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja täitis müügilepingu kohaselt. Seadmed anti hagejale üle
28.detsembril 2007 ning need paigaldati ja seati töökorda 21. jaanuaril 2008. Kostja esindaja korraldatud väljaõppe ajal tootsid seadmed täpselt nõutud mahtu, vajades vähesel määral manuaalset sekkumist. Müügilepingu esemel ei pidanud olema selliseid omadusi, nagu hageja väidab hagis ja mida asus veebruarist 2008 väitma. Tegelikkuses tõdes tehnik, et kombineeritud masin ei pruugi vastata hageja vajadustele, kuna eelkõige toodeti ravioole. Seadmed olid korrektselt paigaldatud. Muudatusi tuli tootmises teha pidevalt, kuid need ei tulenenud seadmete puudustest, vaid on pasta tootmise protsessi loomulik osa. Kostja selgitas hagejale eelkuivatuse ja pastöriseerimise funktsioone ja elementaarseid pastatootmise põhitõdesid, erinevate pastade mõõte, retseptuuri, valmis pasta kvaliteeti ja värvust ning pakendamist, teavitas, et põhjamaadest pärinev jahu ei olnud sobilik pasta tootmiseks. Kostja tehnik, külastades hagejat, märkas erinevaid tootmisvigu, mis tulenesid hageja tegevusest – tuli parandada pressimisvorme, reguleerida kuivati temperatuuri, vormid olid puhastamata jne. Kostja tarnitud pastöriseerija võimsus 100 kg/h oli täiesti õige, kuid tootmiskiirus sõltub nii ettesöödetud tootemahust kui ka lindi liikumiskiirusest. Juulis 2008 toimus Tallinnas nõupidamine, kus otsustati hageja palvel seadmed välja vahetada suurema võimsusega ravioolimasina vastu, kuna hageja oli aru saanud, et teiste pastatoodete järele, mida kombineeritud masin oli võimeline tootma, puudus nõudlus.
6.Hoidmaks kliendisuhet, otsustas kostja tarnitud seadme asendada tasuta teisega, mis paremini vastas hageja vajadustele, nagu need olid alates jaanuarist 2008 kujunenud. Turunduslikel kaalutlustel nõustus kostja tarnima uued seadmed tasuta tingimusel, et vanad seadmed tagastatakse. 21. novembril 2008 saatis kostja hagejale järgmised seadmed: LB 200 pastöriseerija, CA 320DV automaatse pastalõikuri, TB 200 kuivati, ühenduslindi ja RS 160 ravioolimasina täidisepumbaga. Müügilepingu alusel müüdud seadmete võimsus oli igal juhul piisav eellepingus toodud mahtude saavutamiseks. Masinate koostöös saavutatav maht oli 80 kg tunnis, kui neid kasutada eesmärgipäraselt, õige jahu ja
kvaliteetse täidisega. Tootemahu sõltuvus toorainetest ja masina käsitsemisest on kajastatud brošüüris, mis oli lisatud seadmetele. Isegi kui toodangu mahtu vähendada 40% võrra ja saavutada mahuks 50 kg/h, on igapäevane tulemus 400 kg pastat, mis teeb kuus keskmiselt 9000 – 10 000 kg pastat. Suurte tellimuste puhul võib masin töötada kuni 20 tundi järjest, töö kahes kaheksatunnises vahetuses oleks olnud ilmselt mõttekas. Sel juhul oleks toodang ületanud esitatud eellepingus ette nähtud kogused mitu korda. Hageja nõue on vastuolus tema enda väidete ning esitatud tõenditega. Hagi kohaselt oli 4. juuliks 2008 hagejale tekkinud kahju suuruseks 138 000 eurot. Analüüsis on saamata jäänud tulu hinnatud ainult Heikki Harismaa OY ja Eesti Pastatooted OÜ (pankrotis) vahel novembris 2007 sõlmitud eellepingu põhjal. On eeldatud, et eellepingu põhjal oleks sõlmitud mõlemaid pooli õiguslikult kohustav põhileping, tootmine oleks käivitunud ette nähtud mahus, tootmine oleks jätkunud analüüsis toodud mahus järgneva kümne aasta jooksul. Tähelepanuta on jäänud tootmise käivitamise ja selle jätkamisega seotud võimalikud raskused alates kvalifitseeritud tööjõu puudumisest kuni ilmsete puudujääkideni oskusteabes juhtkonna tasandil. Hageja tellis kombineeritud seadme ilmselgelt ootuses, et hakkabki tootma ja turustama erinevaid pastatooteid. Selgus aga, et turustada saab põhiliselt ravioole. Hageja tegemata töö turu hindamisel ja äriplaani koostamisel ei saa olla kostja risk. Juhul, kui hageja soovib väita, et temale tekitati otsest kahju 434 437 eurot 30 senti seetõttu, et just sellises summas on hageja vastu esitatud jaotusettepanekuga kinnitatud võlanõuded, siis kahju on hageja pankrotistumise järel tekkinud võlausaldajatele, mitte hagejale, ning ka võlausaldate kahju suurus ei ole ilmselt selge enne, kui pankrotiprotsess on lõppenud ja võlausaldajatele väljamaksed tehtud. Osakapitalina hageja tegevusse panustatud 2556 eurot 47 senti ei saa samuti olla käsitatav hageja kahjuna, vaid sellest summast on ilma jäänud selle panustanud osanikud. Alternatiivses kahjuarvestuses on arvesse võetud ainult need kulutused, mis hageja kandis selleks, et äritegevus käima saada. Kulutuste all arvestatakse töötajatele makstud palkasid, makstud üüri, makstud pangalaenu intresse, turunduskulusid ja muid kulusid, mis olid äritegevuse käivitamise huvides. Juba kantud kulutused ei saa kuidagi sisalduda hageja vastu esitatud võlanõuetes, kuna võlausaldajad saavad esitada nõudeid ainult sellises suuruses, mis ei ole tasutud. Hagejal ei ole nõudeõigust kostja vastu, kuna hageja nõudeõigus läks ettevõtte ülemineku tõttu ja VÕS § 180 tähenduses üle OÜ-le KvaliteetGrupp. Lisaks oli kostja arvates nõue aegunud, sest seadmed anti üle
21.jaanuaril 2008.
7.Harju Maakohus jättis 19. septembri 2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled ei vaielnud selle üle, et lepingu esemeks oli uus kombineeritud pasta valmistamise seade Futura Evolution 160 ja seadmed, mida kajastas tellimuse kinnitus nr 157. Hageja pidas ostetud seadmeid lepingutingimustele mittevastavateks seetõttu, et need ei töötanud ühtse liinina ja ootuspärase võimsusega hageja planeeritud koguse pasta tootmiseks. Hageja leidis, et kostja pidi ette nägema, et kui hageja ostab tööstusliku pastatootmise liini, kavatseb ta käivitada suuremahulise pastatootmise ja oma toodangut kolmandatele isikutele müüa. Lepingurikkumine seisnes seega selles,
et erinevalt müügilepingus kokku lepitust ei töötanud lepingu alusel tarnitud seade liinina, mistõttu ei olnud võimalik hagejal sellega toota planeeritud viisil soovitud pastatooteid.
8.Maakohus leidis, et esitatud tõendite põhjal ei olnud alust teha järeldust, et kostja oleks olulise lepingurikkumisega tekitanud hagejale kahju, mille tagajärjel viimane pankrotistus. Hageja ei tõendanud, et ostetud seadmed ei vastanud tellitule ja lepingule, VÕS § 219 lõike 1 kohaselt on ostja kohustatud ostetud asja viivitamatult üle vaatama. Pigem kinnitasid asjas kogutud tõendid, et hageja komplekteeris ise seadmete kogumi, asudes tootmise käigus oma vajadusi ja võimalusi ümber hindama. Asjaolust, et seadmed tuli liinina tööks kokku sobitada, pidi hageja esindaja oma teadmiste põhjal aru saama. Seega ei olnud ka ootuspärane rajada äriplaani kogused sisuliselt automaatliini toodangu tulemustele. Maakohus leidis, et põhjendatud ei olnud hageja väide, et ostetud seadmed ei töötanudki ühtse liinina. Seadmete mittetöötamist ei kinnitanud tunnistajad ega kirjalikud tõendid. Tunnistajate ütlustest järeldus, et hageja alustas tootmist ja tekkinud probleemid ei olnud tingitud mitte seadmete ebakvaliteetsusest või võimatusest liinina toimida, vaid tootmise käigus ilmnenud pastatootmise iseärasustest ning muudest põhjustest.
9.Asjas kogutud tõendid ei kinnitanud hageja väidet, et just kostja lepingurikkumise tõttu hilines tootmise käivitamine ligi aasta võrreldes esialgu planeerituga, mistõttu oli hageja kaotanud oma lepingupartnerite usalduse ja jäänud ilma sõlmitud lepingutest ning seetõttu muutus maksejõuetuks. Maakohtu arvates ei olnud põhjendatud müüja lepingurikkumisena käsitada asjaolu, et ostjale tarnitud seadmed pidanuks omavahel liinina sobituma hageja soovitud viisil, mida ta kohe tootmises vajalikul võimsusel kasutama oleks saanud hakata. Seadmed anti tähtaegselt üle ja üleandmisvastuvõtmisaktis on kahepoolselt kinnitatud komplektsuse vastavust tellimusele. 21. jaanuaris 2008 masinaid katsetati ja need kiideti heaks, ühiselt allkirjastatud akt ei kajasta ostetud seadmete mittetoimimist. Samuti nähtus hageja 4. veebruari 2008 edastatud e-kirjast, et seadmed olid töökorras. Asja sisulise arutamise käigus küll selgus, et erinevatel põhjustel ei töötanud seadmed probleemideta ja hageja jaoks piisavas koguses toodangu saamiseks. Hinnates esile toodud põhjuseid, ei saanud seda aga pidada kostja süüliseks tegevuseks.
10.Kostja tarnis arves ja pakkumises märgitud seadmed, mida hageja osta soovis ja mille hageja esindaja oli oma teadlikkusele tuginedes varem välja valinud. AS-i SEB Liising ja hageja pöördumised kostja poole 2008. aasta suvest piirduvad hagejalt saadud teabega väikese tootluse kohta, seal ei ole esile toodud, miks on tekkinud probleemid töö käigus. Tunnistajate ütlustest ilmnes, et probleem toodangu kogusega ilmnes tootmise käigus.
11.Kohus leidis, et hageja asjatundlik esindaja ei saanud seadmete ostmisel eeldada, et eraldi soetatavad masinad olid käsitatavad automaatliinina või automaatse tootmisliinina. Hageja äriühingus tekkinud probleemid olid tingitud pastatootmise eripärast ja tootmise käivitamisest. Samuti jõudis hageja juhtkond jaanuari kuni mai müügitulemuste põhjal järeldusele, et soovivad turustada vaid ravioole, mis oli ilmselgelt ka masinate vahetamise sooviks. Esitatud tõendite põhjal soovis hageja läbirääkimiste ajal aga just kombineeritud pastatootmismasinat. Kohtu hinnangul ei saanud kostja lepingueelsete läbirääkimiste ajal ega sõlmitud lepingu alusel eeldada, milline on hageja vajadus,
arvestades viimase äriplaani. Heikki Harismaa OY-ga sõlmitud eelleping planeeritud tarnekoguste ja hindade kohta aastatel 2008–2009 reguleeriks Eesti Pastatooted OÜ (pankrotis) suhteid toodete turustamisel, kuid ei saaks olla siduvaks seadmete müüjale toodete müügi tagamisel. Ükski tõend ei kinnitanud, et hageja planeeritud tarnekogused oleks olnud kostjaga läbirääkimise osaks seadmete valikul. Hagi kohaselt sooviti universaalset kõiki kolme liiki pastat tootvat liini, kus esimene masin segab ja valmistab pasta, teine masin pastöriseerib ja kolmas kuivatab. Maakohus leidis kokkuvõtlikult, et kokkupandud liini puhul absoluutset viga ei olnud, ostetud masinaid oli võimalik koos tööle seadistada, kuid muutus töö resultaat.
12.Hageja tugines kahju hüvitamise nõudes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügilepingute konventsiooni (edaspidi CISG) artikli 45 lõike 1 punktile b ja VÕS § 365 lõikele 1. CISG artikli 35 lg 1 kohaselt peab kaup vastama lepingu nõuetele. Sama artikli teine lõige loetleb tingimused, mille korral eeldatakse, et kaup lepingutingimustele ei vasta, sh punkt 2 sätestab, et kaup ei vasta lepingule, kui see on kõlbmatu igaks konkreetseks eesmärgiks, millest müüjale lepingu sõlmimise ajal otseselt või kaudselt teatati, välja arvatud juhud, kui asjaoludest järeldub, et ostja ei toetunud või tal polnud arukas toetuda müüja pädevusele ja arvamusele. VÕS § 217 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele teadmistele või oskustele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Maakohtu hinnangul müüja ei rikkunud lepingut, ei ole tõendatud, et kaup ei sobinud soovitud eesmärgiks, müüja oli lepingu sõlmimise ajal teadlik, millisel eesmärgil kaupa sooviti kasutada, kuid mitte äriplaanis soovitud kogustest. Ostjal oli alust toetuda müüja pädevusele ja arvamusele, kuid ostja kinnitas end olevat asjatundliku seadme soetajana ja kõik seadmeid puudutavad küsimused esitati pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Kostja tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel ei ole põhjuslikku seost.
13.Kostjale ei saanud panna ka vastutust hinnata hageja äriplaani. Hageja pidi olema lepingu sõlmimise ajal teadlik võimalikest riskidest komplekteeritud liinina valitud tööprotsessi puhul. Hageja väide, et 12. märtsil 2008 teatas kostja, et on valmis tegema vajalikud muudatused, et seadmed liinina tööle panna, ei tähendanud, et need liinina ei töötanud. Kostja 12. märtsi e-kirjast nähtus, et ta valmistas ette lisaseadmesüsteemi, parandamaks sellega Futura ning pastöriseerija koos töötamist. Pärast seda muudatust paranes masina funktsionaalsus märkimisväärselt, kuid masin töötas ka enne muudatust. Tootmise vähene maht, sh probleem, et ravioolid jäid lindile kinni, võis olla põhjustatud teistest tingimustest, näiteks liigsest aurust. Hageja pankrotistumise põhjuseks ei olnud ostu-müügilepingu alusel tarnitud seadmed, vaid eelõige asjaolu, et liisingulepingu täitmine ja muude äritegevusega kaasnevate kohustuste eest tasumine oligi sõltuvuses kohesest müügist ja seega toodangu mahust. Kohtuistungil väitis pankrotihaldur, et äriühingu omakapital muutus negatiivseks juba 2007. aastal, seadmed tarniti aga 2008 jaanuaris, seega ei olnudki tootmist varem võimalik alustada. Äriühingul olid tekkinud kohustused, kuid tal ei olnud tulu ja pidevat rahavoogu.
Kostja esitas hagi aegumise vastuväite, tuginedes TsÜS § 150 lg-le 1. Kuivõrd hagi esitati 6. juulil 2011, leidis kostja, et hagi oli aegunud osas, milles nõue oli muutunud sissenõutavaks enne 6. juulit 2008. Lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest
21.jaanuaril 2008. Ka hageja viitas põhjendatult VÕS §-le 227. Kohus leidis, et nimetatud normiga on sätestatud müügilepingule kohalduv erand üldreeglist, kuid praeguses vaidluses ei olnud põhjendatud lähtuda asja asendamise ajast. Asja sisulise arutamise käigus ei leidnud tõendamist ostumüügilepingule mittevastava seadme asendamine. Vaidlusaluse ostu-müügilepingu alusel anti seadmed üle 21. jaanuaril 2008. Seega tulnuks hagi esitades valida kohane õiguskaitseviis võimaliku lepingurikkumise korral, lähtudes VÕS § 227 esimeses lauses sätestatust.
14.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
15.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
16.Ringkonnakohus tühistas 20. juuni 2014 otsusega maakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tõendite hindamisel. Ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 300 000 eurot.
17.VÕS § 365 lg 1 järgi võib liisinguvõtja esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme omandi üleandmist. Seega oli hageja õigustatud esitama kahju hüvitamise nõude kostja vastu. Maakohus kohaldas müügilepingust tuleneva vaidluse lahendamisel ekslikult VÕS-i sätteid. Müügilepingu poolteks olid eri riikides asuvad isikud, millest tulenevalt tuli kohtul võtta seisukoht kohaldatava õiguse kohta. Eesti ja Itaalia on ühinenud CISG-iga, mille artikli 1 lõike 1 punkti a kohaselt tuli vaidluse lahendamisel kohaldada seda konventsiooni.
18.Hageja väidetel ei vastanud müügiese lepingutingimustele, s.o ei vastanud soovitud eesmärgile. Ostjale tarnitud seadmed ei töötanud ühtse liinina, mistõttu ei olnud võimalik pastat toota soovitud viisil. CISG artikli 35 punkti 1 kohaselt on müüja kohustatud tarnima kauba, mis kvaliteedilt, koguselt ja kirjelduselt vastab lepingu nõuetele ning on taarastatud või pakitud nii, nagu seda nõuab leping. Hageja tugines kostja lepingurikkumisele, väites, et seadmetel puudus see võimsus, mis oli Futura Evolution 160 infovoldikul, s.o tarnitud seade ei suutnud toota sellises mahus, nagu kostja ise avalikkusele mõeldud infovoldikus lubas. Tootmisseadme ja pastöriseerimismasina võimsuste erinevus ning kokkusobimatus vähendas oluliselt asja kasutusväärtust ning 40% pastöriseeritud toodangust läks raisku. CISG artikli 35 punkti 2 järgi ei vasta kaup lepingule, kui (a) on kõlbmatu otstarbeks, milleks sama kirjeldusega kaupa harilikult kasutatakse; (b) on kõlbmatu igaks konkreetseks eesmärgiks, millest müüjale lepingu sõlmimise ajal otseselt või kaudselt teatati, välja arvatud juhud, kui asjaoludest järeldub, et ostja ei toetunud või tal polnud arukas toetuda müüja pädevusele ja arvamusele; (c) kaup ei vasta lepingule, kui pole niisuguste omadustega, mida müüja esitas ostjale näidise või mudeli kujul; (d) pole taarastatud või pakitud sellistele kaupadele tavalisel
viisil, niisuguse viisi puudumisel viisil, mis on antud kauba säilitamiseks ja kaitseks kohane.
19.Kohtuistungil menetlusosalistega uuritud videosalvestistest ilmnes, et pastöriseerimisliin ei töötanud sujuvalt. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas kostjale seadmete mittevastavuse kohta pretensioone ning kostja esindajad käisid Eestis kohapeal olukorraga tutvumas. Tunnistajate ütlustest nähtus, et ostetud seadmetega algasid tootmises probleemid kohe pärast nende käivitamist, millest kostjat teavitati, ning kostja otsustas masina välja vahetada. Kostja ei selgitanud ostjale, millisel põhimõttel seadmed töötasid, ning ei selgitanud välja, mida ostja tegelikult soovis. Hageja tõendas, et masina võimsus ei vastanud Futura Evolution 160 infovoldikus märgitule. Seega ei saanud ta sellise võimsusega masinat, mis oli tegelikult müüja pakkumises märgitud. Kostja oli pastöriseerimismasinate tootmisele spetsialiseerunud ettevõte. Seetõttu võis ostja toetuda müüja pädevusele ja arvamusele. Kostja vastutas kõigi isikute eest, keda ta oma majandustegevuses pidevalt kasutas. Kostja vahetas seadmed välja pärast liisinguandja saadetud lepingu rikkumise teadet ja hoiatust, et puuduse kõrvaldamata jätmise korral lepingust taganetakse. Hageja tõendas, et kostja rikkus lepingutingimusi ja müügiese ei vastanud lepingutingimustele CISG artikli 35 punktide 2 a ja c mõttes. Kostja enda käitumine seadmete väljavahetamisel näitas, et ta sai aru lepingutingimuste rikkumisest ning ei soovinud, et ostja lepingust taganeks. Ei ole usutav ega tõendatud, et tegemist oli müüja vastutulekuga.
20.Hageja esitas kahju hüvitamise nõude CISG artikli 45 lõike 1 alusel. CISG artikli 45 lõike 1 punkt b näeb ette, et kui müüja ei täida mõnd lepingust või CISG-ist tulenevat kohustust, võib ostja nõuda kahju hüvitamist CISG artiklite 74-77 järgi. Kostja esitas kahju hüvitamise nõudele aegumise vastuväite. Maakohus, asudes seisukohale, et ei olnud põhjendatud lähtuda asja asendamise ajast 2008. aasta lõpp ja 2009. aasta algus, vaid seadmete üleandmisest 21. jaanuaril 2008, jättis seisukoha võtmata, kas nõue oli aegunud või mitte. VÕS § 227 teise lause kohaselt algab juhul, kui müüja asendab asja, aegumistähtaeg asendatud asja üleandmisest ostjale. Aegumise kohaldamisel tuli ringkonnakohtu arvates lähtuda asjaolust, et asi asendati 2008. aasta lõpus, asi paigaldati 2009. aasta alguses. Hagiavaldus esitati 6. juulil 2011, seega ei olnud kahju hüvitamise nõue TsÜS § 150 lg 1 järgi aegunud.
21.Kahju hüvitamise nõudes tugines hageja asjaolule, et ta jäi ilma puhaskasumist, mida ta oleks saanud Heikki Harismaa OY-ga kokku lepitud tellimust täites, so. 3 000 000 kuni 3 800 000 eurot, ning õiglane hüvitis oleks vähemalt 3 000 000 eurot. Hageja esitas ka alternatiivse nõude 436 993 eurot 77 senti. Hageja pankrotimenetluses kinnitati jaotusettepanek, mille kohaselt oli tunnustatud nõuete suuruseks 6 797 466 krooni 83 senti, s.o 434 437 eurot 30 senti, sellises ulatuses taotles hageja pankrotihaldur alternatiivnõude rahuldamist. Lisaks luges pankrotihaldur kahjuks 2556 eurot 47 senti, mille osanikud olid panustanud osakapitalisse. Hageja nõuet 3 000 000 euro väljamõistmiseks ei olnud võimalik rahuldada, kuivõrd puudusid usaldusväärsed tõendid selle kohta, et kui kostja oleks lepingus kokku lepitud seadmeid tarninud õigeaegselt ning tootmine oleks
käivitunud, oleks hageja toodangut planeeritud koguses suutnud turustada. Samas on tuvastatud, et terve aasta jooksul ei suutnud kostja müüdud esemeid tööle panna nii, et tootmises ei tekiks probleeme. Ka liisinguandja antud tähtaega seadmete asendamiseks ei järgitud ning tootmine sai alata alles 2009. aasta algul. Seega oli kostja lepingutingimuste rikkumise tõttu tekitanud hagejale kahju, mille suurust ei olnud võimalik täpselt määrata.
22.Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud usaldusväärseks pidada alternatiivset kahju suurust, mis tulenes hageja pankrotimenetluses kinnitatud jaotusettepaneku suurusest, kuivõrd pankrotihalduri seletuse kohaselt oli äriühingu omakapital negatiivne juba 2007. aastal. Samas ei nõustunud ringkonnakohus maakohtuga, et jaotusettepanekus olevad võlausaldajate nõuded ei olnud pankrotivõlgniku kahjuks. On tõendatud, et pankrotivõlgnik ei suutnud täita jaotusettepanekus märgitud kohustusi, mis sai olla tingitud ka tootmise mittekäivitumisest. Hageja pankrot kuulutati välja 2009. aastal ning terve 2008. aasta jooksul ei suutnud kostja seadmeid ühtse liinina tööle panna nii, et tootmine ei oleks takistatud.
23.Osanike panustatud omakapitali suurust ei saanud ringkonnakohtu arvates lugeda osaühingu kahjuks. VÕS § 127 lõike 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.
24.Kohtu diskretsiooniõigus kahju suurust määrata on sätestatud ka TsMS § 233 lg-s 1, mille kohaselt, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.
25.Ringkonnakohtu arvates oli tõendatud, et kostja rikkus lepingutingimusi, millest tulenevalt hageja äritegevus pastatoodete tootmiseks ei käivitunud 2008. aasta jooksul, ning selle tagajärjel tekkis hagejal kahju, mille õiglaseks suuruseks pidas kolleegium kõiki asjaolusid arvestades 300 000 eurot. Eeltoodud põhjendustel tuli hagi osaliselt rahuldada.
26.Lähtudes TsMS § 162 lõikest 3 jättis ringkonnakohus hageja kanda 90% ja kostja kanda 10% menetluskuludest. Hageja sai riigilõivu tasumiseks Harju Maakohtu 28. novembri 2011 määrusega menetlusabi. Kohtuotsusega on hagejalt välja mõistetud riigituludesse 87 799 eurot 56 senti põhjendustel, et riigilõivu suuruseks hagihinna puhul 3 000 000 eurot on 90 000 eurot, millest hageja maksis ära 2200 eurot 44 senti. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 20. juuni 2012 otsusega kohtuasjas nr 3-4-2-1-10-12 tunnistanud riigilõivumäära 90 000 eurot vastuolus olevaks põhiseadusega. Apellant palub riigilõivu väljamõistmisel eeltoodud otsust arvestada. Ringkonnakohus nõustus hagejaga, et riigituludesse väljamõistetava riigilõivu suuruse osas tuli maakohtu otsust muuta. Kohtupraktika kohaselt tulnuks maakohtus maksta riigilõivu määras, mis kehtis riigilõivuseaduse järgi enne 1. jaanuari 2009. Enne 1. jaanuari 2009 tuli hagihinnalt 46 939 800 krooni (3 000 000 eurot) maksta riigilõivu 750 000 krooni, s.o 47 933 eurot 74 senti. Ringkonnakohus arvestas, et hageja oli pankrotis äriühing. Tulenevalt TsMS § 190 lg-st 7 võis kohus
mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest kas täielikult või osaliselt. Ringkonnakohtu arvates tuli maakohtus tasumisele kuuluvat riigilõivu vähendada 10 000 euroni, mis oli ka kehtiva riigilõivuseaduse järgi 3 000 000 euro suuruse hagihinna puhul riigilõivu suuruseks. Arvestades riigilõivu 10 000 eurot, millest tasutud oli 2200 eurot 44 senti, jäi maakohtus tasumata riigilõiv 7799 eurot 56 senti. Apellatsioonimenetluses oli apellant vabastatud 10 000 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Seega tuli riigituludesse välja mõista kokku 17 799 eurot 56 senti. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetluskulude kandmisel menetlusabi. Eeltoodust tulenevalt tuli hagejalt välja mõista riigituludesse 90% tasumisele kuuluvast riigilõivust, s.o 16 019 eurot 60 senti, ja kostjalt 10%, s.o 1779 eurot 96 senti.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
27.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub muuta ringkonnakohtu otsust osas, milles ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Selles osas tuleb hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 3 000 000 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kui asjas ei ole võimalik uut otsust teha, tuleb ringkonnakohtu otsus hageja arvates osaliselt tühistada ja saata asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
28.Ringkonnakohus jättis kahju suuruse hindamisel olulise tähtsusega tõendid hindamata. Lisaks ei põhistanud ringkonnakohus kahjuhüvitise suurust. Ringkonnakohus jättis arvestamata tõendina Heikki Harismaa OY-ga sõlmitud eellepingu lisas oleva kokkuleppe hindade ja mahu kohta, kuna seda ei olnud Soome pool allkirjastanud. Tegelikkuses oli allkiri lepingul olemas. Ringkonnakohus kohaldas üllatuslikult VÕS § 127 lõiget 6 ja TsMS § 233 lõiget 1. TsMS § 233 lõige 1 annab kohtule küll õiguse kahju suurus oma siseveendumuse kohaselt kindlaks määrata, kuid kohustab seejuures arvestama kõiki teadaolevaid asjaolusid. Ringkonnakohus jättis kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestamata mitmed olulised asjaolud, eelkõige ei arvestatud Heikki Harismaa OY-ga sõlmitud eellepingut. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 128 lõiget 4. Ringkonnakohus oleks pidanud kaaluma, kui tõenäoline oli, et Soome turul oleks teenitud 3 000 000 kuni 3 800 000 eurot, samuti seda, kui palju oleks tulu suurenenud Eesti ja Läti müügitulust. On ebatõenäoline, et sellise kaalumise tulemusel oleks ringkonnakohus järeldanud, et kahju tekkis vaid 300 000 eurot. Hagejalt 90% menetluskulude väljamõistmine oli hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Ringkonnakohus nõustus suure osa hageja argumentidega, kohus ei nõustunud vaid hageja hinnanguga kahju suurusele.
29.Ka kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse osas, milles ringkonnakohus mõistis kostjalt välja 300 000 eurot ning menetluskulud. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kui aegumist ei saa kohaldada, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus ning jätta
menetluskulud hageja kanda. Kui Riigikohus ei pea uue otsuse tegemist võimalikuks, tuleb vaidlus saata tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
30.Ringkonnakohus lahendas valesti aegumise küsimuse. Aegumise kohaldamisel oleks tulnud lähtuda VÕS § 227 esimesest lausest, mille järgi algab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg asja üleandmisest ostjale. Asja ei asendatud. Esialgu anti üle kombineeritud seade, hiljem aga ravioolide valmistamise seade. Asja asendamisena VÕS § 227 tähenduses saab olla tegemist vaid siis, kui esialgu kokkulepitud lepingu ese asendatakse sama asjaga (VÕS § 222). Seega pidi hageja esitama nõude kolme aasta jooksul alates seadmete üleandmisest ehk alates 21. jaanuarist 2008, seega hiljemalt 21. jaanuaril 2011. Hagi esitati aga alles
6.juulil 2011.
31.Ringkonnakohtu otsus on põhjendamata. Ringkonnakohus ei uurinud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, miks hinnati tõendeid maakohtust erinevalt. Ringkonnakohus ei ole selgitanud, milliseid menetlusõiguse norme maakohus rikkus. Ringkonnakohus jättis hindamata tunnistajate H. Niinepuu ja T. Tammiku kui hagejaga seotud isikute ütluste usaldusväärsuse, kuigi kostja juhtis sellele menetluses tähelepanu. Ringkonnakohus jättis tuvastamata, millise eseme müügis kokku lepiti. Seda teadmata ei ole aga võimalik lepingu rikkumisele hinnangut anda. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 442 lõiget 8, § 653 ja § 654 lõiget 5, kui jättis põhjendamata kostja mõistliku hoolsuskohustuse rikkumise. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et ka hageja sõlmis lepingu oma majandustegevuses. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, miks maakohtu järeldused kostja kohustuste rikkumise kohta ei olnud õiged. Ringkonnakohus ei põhjendanud, millistest tõenditest ta järeldas, et kostja ei suutnud müüdud esemeid tööle panna nii, et tootmises ei tekiks probleeme, ning millest järeldati, et see üldse oli kostja kohustuseks. Ringkonnakohus ei viidanud tõenditele, millele tuginedes ta luges tõendatuks, et liini tootmisvõimalus ei vastanud infovoldikus märgitule. Infovoldikus märgitud seadme võimsus käis vaid seadme kohta, hagi alusena tõi hageja välja aga liini võimsusse, kuid selle kohta lubadusi ei antud. Ringkonnakohus tugines ekslikult TsMS §-le 233 ja VÕS § 127 lõikele 6. Pooled ei tuginenud asjaolule, et kahju suurust ei olnud võimalik kindlaks teha. Ringkonnakohtu otsusest ei selgunud, miks hageja tegevus oleks lõpptulemusena olnud kasumlik. Ringkonnakohus rikkus VÕS § 127 lõikeid 1–5 ning VÕS § 139 lõiget 1, jättes kohaldamata ettenähtavuse põhimõtte, arvestamata kohustuse eesmärgi, esitamata põhjendusi kahjusumma kohta ning arvestamata kahjustatud isiku osaga. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti CISG-i, kuna hageja esitas liisinguvõtjana hagi kostja kui müüja vastu. Hageja ei olnud müügilepingu pooleks.
32.Hageja ja kostja vaidlesid üksteise kassatsioonkaebusele vastu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
33.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel tühistada
ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.
34.Kostja väitel leidis ringkonnakohus vääralt, et hageja nõue kostja vastu ei olnud aegunud. Kostja esitas aegumise vastuväite juba maakohtus. Kuna hagi esitati 6. juulil 2011, leidis kostja, tuginedes TsÜS § 150 lõikele 1, et nõue oli aegunud osas, mis oli muutunud sissenõutavaks enne 6. juulit 2008. VÕS § 227 järgi algab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg asja üleandmisest ostjale. Asja asendamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg asendatud asja üleandmisest ostjale. Asja parandamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg kõrvaldatud puuduse suhtes uuesti parandamisest arvates. Kolleegiumi arvates tuleb VÕS § 227 tõlgendada selliselt, et kui müüja asendab asja, aga algse puuduse tõttu on tekkinud kahju (nt saamata jäänud tulu), siis algab sellise kahju hüvitamise nõude aegumine puudustega asja üleandmisest, mitte asendatud asja üleandmisest. Asja uuesti arutades peab ringkonnakohus aegumise kohaldamisel otsustama, kas ta nõustub maakohtu seisukohaga selle kohta, et seadmed anti üle 21. jaanuaril 2008, ning vajadusel kohaldama aegumist.
35.Juhuks, kui ringkonnakohus leiab asja uuesti arutades, et aegumise kohaldamiseks alust ei olnud, selgitab kolleegium järgmist. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et pooltevahelisele võlasuhtele kohaldus VÕS-i ning CISG-i asjakohane regulatsioon. VÕS § 365 lõike 1 järgi võib liisinguvõtja esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Seega sai hageja kui liisinguvõtja esitada kostja kui müüja vastu olemuslikult müügilepingust tuleneva nõude. Ringkonnakohus on õigesti põhjendanud, miks vaidlusalusele müügilepingule tuli kohaldada CISG-i. Tuleb aga tähele panna, et CISG ei reguleeri seda, millist metoodikat kasutades tuleks arvutada väljamõistetavat kahjuhüvitist. CISG artikkel 74 sisaldab üksnes üldist kahju suuruse arvutamise regulatsiooni. CISG-i Riigi Teatajas avaldatud eestikeelses tekstiversioonis on artikli 74 esimene lause sõnastatud järgmiselt: „Kahjumid lepingu rikkumisest ühe poole poolt moodustavad summa, mis on võrdne selle kahjuga (kaasaarvatud minetatud kasu), mille teine pool lepingu rikkumise tagajärjel on tekitanud." Sama artikli teise lause järgi: „Niisugused kahjumid ei või ületada kahju, mida lepingut rikkunud pool lepingu sõlmimise hetkel ette nägi või pidi ette nägema oma rikkumise võimaliku tagajärjena, võttes arvesse asjaolusid, mida ta sel ajal teadis või pidi teadma." Kahjuhüvitise suuruse arvutamise metoodika osas tuleb seega lähtuda riigisisesest regulatsioonist.
36.Maakohtu otsuse kohaselt oli lepingu esemeks kombineeritud pasta valmistamise seade Futura Evolution 160 ja seadmed, mida kajastas tellimuse kinnitus nr 157. Maakohtu hinnangul ei olnud tõendatud hageja väide, et seadmed ei sobinud töötama liinina. Lisaks leidis maakohus, et müüja ei rikkunud lepingut, mistõttu ei saanud hagejal ka tekkida kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse, kuid jättis põhjendamata, miks ta maakohtu seisukohtadega ei nõustunud. TsMS § 654 lõike 5 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta (vt nt Riigikohtu 2. juuni 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-14, p 12; Riigikohtu 23. detsembri 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-14, p 13).
Ringkonnakohus jättis üheselt tuvastamata, kas pooled leppisid kokku selles, et vaidlusalused seadmed pidid töötama liinina. Asja uuesti lahendades peab ringkonnakohus selgeks tegema ja vastama poolte väidetele, mis seostusid küsimustega, milles täpselt pooled kokku leppisid – kas seadmed pidid töötama liinina, kas kostja pidi sellest aru saama, kas üleantud seadmed vastasid lepingule ja kui ei vastanud, siis milles seisnes üleantud seadmete puudus.
37.Hageja väitel kohaldas ringkonnakohus üllatuslikult VÕS § 127 lõiget 6 ja TsMS § 233 lõiget 1. Kostja väitel ei saanud ringkonnakohus nendele sätetele üldse tugineda, kuna pooled nendele menetluses ei tuginenud. Riigikohtu praktika kohaselt (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. jaanuari 2008. aasta otsus kohtuasjas nr 3-2-1-127-08, p 13) saab VÕS § 127 lõiget 6 ja TsMS § 233 lõiget 1 kohaldada kahju hüvitamise nõude eelduste esinemise korral üksnes siis, kui kahju suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega. Ringkonnakohtu lahendist ei nähtu põhjendust selle kohta, miks ei olnud võimalik kahju suurust kindlaks teha või miks oleks kahju suuruse kindlakstegemine olnud seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega. Seega kohaldas ringkonnakohus vääralt VÕS § 127 lõiget 6 ja TsMS § 233 lõiget 1.
38.Asja uuesti arutades peab ringkonnakohus selgitama, miks ta ei arvestanud hageja ja kostja esitatud tõenditega (sh Heikki Harismaa OY-ga sõlmitud eellepinguga), ning vastama kõikidele poolte esitatud väidetele.
39.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lõike 3 teise lause alusel ringkonnakohus asja uuesti lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemustest.
40.Kassatsioonkaebuste osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjonid TsMS § 149 lõike 4 esimese lause alusel tagastada. Villu Kõve, Jaak Luik, Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.