2-14-54604/24 - Võlaõigus - Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on Salva Kindlustuse AS-is on kahjujuhtumina registreeritud liiklusõnnetus, mis toimus 13.02.2013.a Soome Vabariigis. Liiklusõnnetuse põhjustas kostja, temale kuuluva sõidukiga Opel Omega, reg.märgiga XXX. Liiklusõnnetuse käigus sõitis kostja otsa XXXkuuluvale sõidukile Audi, reg.märgiga XXX. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki Opel Omega, reg. nr XXX, juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud Salva Kindlustuse AS-iga liikluskindlustuse leping, kehtiv poliis aga puudus. Sellest tulenevalt on Salva Kindlustuse AS kannatanule kahju hüvitanud, tasudes koha peal kahju käsitlenud ja kannatanule väljamakseid teinud Finnish Motor Insurers Centre ́le 10778,86 eurot. Hageja kulutused seoses eelnimetatud kahjujuhtumiga on kokku s.o 10778,86 eurot. Hageja on saatnud kostjale võlgnevuse tasumiseks tagasinõudekirju ning edastanud kostjale viimase palvel kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks osade kaupa, kuid kostja ei ole oma poolt allkirjastatud eksemplari hagejale tagasi saatnud ning graafikujärgseid makseid on teostatud üksnes neljal kuul. Võlgnevusest on tasutud kokku 808,22 eurot ning tasumata on veel 9969,78 eurot. Hageja palub nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Kostja ei nõustu esitatud kahju suurusega. Liiklusavarii tagajärjel sai kannatada XXX kuulunud sõiduki vasak taganurk. Kostjale jäävad hageja esitatud remondi arvest selgusetuks küljepleki vahetus, fuehrung (ei ole teada, mis see võiks olla), einstteil ( ei ole teada, mis see võiks olla) vahetus, tagaklaasi ja küljeklaasi vahetus, sh klaasiliimi kasutamine. Eraldi ridadena on välja toodud 2 korda värvimine. Lisaks on kostja arvates topelt kirjutatud ka kulumaterjal, kuivõrd klambrid, pintslid, mutrid on eraldi välja toodud. Samuti sisaldub arves ventiil, väljuv õhk- ei ole selge, kuidas see võik olla seotud taganurga remondiga. Küsitavusi tekitab ka arvel spoiler. Kostja ei nõustu arvel märgitud tagatule vahetusega, küljeklaasiga, tagaklaasiga, 2-k klaasiliimiga, ventiiliga, väljuva õhuga, tagaplekiga, so kokku 1994.92 euroga. Värvimine summas 1096,75 eurot sisaldub hinnas 3947, 32 eurot . Mõistlikeks ei saa pidada kulusid, millised sisuliselt võrreldavad sama auto turuhinnaga. Kostja on seisukohal, et esitatu valguses on remonditöid teostatud enam, kui on põhjustatud tema süül toimunud avarii tagajärjel, millega aga kostja ei nõustu. Kostja ei pea põhjendatuks, et toimunud avarii varjus remonditakse ka muid kahjustusi, millised sõidukil võisid esineda varem. Kui hageja tegi väljamakseid sissenõudmist kostjalt.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tunnistaja ütlused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses alljärgnevatel põhjendustel. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooltel puudub vaidlus selles, et 13.02.2013.a toimus Soome Vabariigis liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja temale kuuluva sõidukiga Opel Omega, registreerimismärgiga XXX. Liiklusõnnetuse käigus sõitis kostja otsa XXX kuuluvale sõidukile Audi, registreerimismärgiga XXX. Ülalnimetatud sõiduki Opel Omega juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks oli sõlmitud Salva Kindlustuse AS-iga liikluskindlustuse leping, kehtiv poliis aga puudus. Salva Kindlustuse AS on kannatanule kahju hüvitanud, tasudes Soomes kahju käsitlenud ja kannatanule väljamakseid teinud Soome Liikluskindlustuskeskusele (Finnish Motor Insurers Centre) 10 778,86 eurot. Kostja on võlgnevusest hagejale tasunud kokku 808,22 eurot. Pooled vaidlevad kahju suuruse üle. Vastavalt LKindlS § 7 lg 1 on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Hageja on kostja poolt tekitatud liikluskahju hüvitanud. LKindlS § 47 lg 3 sätestab, et varakahju hüvitamisel seatakse eesmärgiks kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine ning et hüvitada tuleb kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. LKindlS § 48 lg 2 p 6 ja § 19 lg 9 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusmakse perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, oli tasumata või kui sõiduk põhjustab liikluskahju liikluskindlustuse maksevabal perioodil. LKindlS § 5 lg 1 kohaselt on kindlustusvõtja sõiduki omanik. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Asja kahjustamise eest vastutav isik peab asja parandamise mõistlikud kulud ( VÕS § 132 lg 3) hüvitama viivituseta, et kannatanul ei tekiks täiendav kahju, näiteks VÕS § 132 lg 4 esimese lause alusel hüvitava kahjustatud asja asendamise kulude näol. Asja kahjustamise korral on asja parandamise kuludes väljenduv kahju kui otsene varaline kahju arvestatav ja hüvitatav asja kahjustamise hetkest (VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3).

VÕS § 1043 kohaselt peab kahju tekitaja kahju hüvitama, kui kahju on tekitatud õigusvastaselt ja süüliselt. VÕS § 1045 lg 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kahju on õigusvastane, kui see tekitati seadust rikkudes. Kohus on seisukohal, et kostja on õigusvastaselt ja süüliselt tekitanud kahju hageja nõutud ulatuses. Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja esitatud sõiduki Audi remondikalkulatsioonile on põhjendamata ja tõendamata. Hageja esitatud kindlustusjuhtumi materjalidega, fotodega kahjustatud sõidukist ja selle remonditöödest, XXX OY 26.02.2013 arvega nr 953086549 ning tunnistajana üle kuulatud Salva Kahjukäsitluse OÜ kahjukäsitlejaeksert XXX ütlustega on tõendatud hageja nõutud kahju suurus. Tunnistaja ütluste kohaselt on tema isiklikult kontrollinud üle Soomest saabunud arve ja kinnitas, et arve sisaldab töid ja materjale, mille maht ja hulk vastab kannatada saabunud sõiduki Audi avariis saadud kahjustustele. Kahjustunud sõiduki Audi VIN-koodi järgi tehtud päringu väljatrükiga on tõendatud, et sõiduk on 2009.a väljalase. Seega ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et tegemist on 2008.aasta väljelaskega sõiduautoga. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et 2009. aasta mudelile ei saadud B kategooria detaile paigaldada, kuna kere paneelid on kõik erinevad võrreldes 2008.a mudeliga ja neid ei olnud 2013.a pakkumises. Tunnistaja Rene Ausmeele üksikasjalike ütlustega on tõendatud kõikide kostja poolt vastuväidetes märgitud tööde teostamise ja materjalide kasutamise põhjendatus. Nii on tagaklaasi vahetamise vajadus tingitud asjaolust, et kokkupõrke tagajärjel sai löögi sõiduki tagatiib, mis vajas väljavahetamist. Tagatiiva väljavahetamiseks on vajalik eemaldada ka tagaklaas, mille tihendid selle tarbeks läbi lõigatakse. Sama tagaklaasi ei ole sellel põhjusel võimalik tagasi panna ning uusi tihendeid antud mudeli puhul võimalik paigaldada ei ole. Seega tuleb paigaldada uus tagaklaas komplektsena koos tihenditega ning sellega seonduvalt on vajalik kasutada ka klaasiliimi. Uue tagaklaasi paigaldamise vajadus on tingitud otseselt kõnealusest liiklusõnnetusest. Tagapleki ehk tagapaneeli vahetamise vajadus oli tingitud asjaolust, et see sai löögi kokkupõrkel kostja poolt juhitud sõidukiga. Tagakaitseraud ja vasak tagatuli on sissepoole muljutud võrreldes tagaluugiga, mis nähtub fotolt tl 68. Küljeplekk vajas väljavahetamist kuna fotolt, tl 66 on näha tugev deformatsioon tagaosas, ja samas on küljepaneel nihkunud ettepoole vastu tagaust, mis nähtub fotolt nr 4, tl 69. Sõiduauto Audi tagaosast tehtud fotodelt on selgelt näha, et tagatuli on saanud löögi ning selle asend võrreldes kõrval paikneva pagasiruumi küljes oleva tulega, on tugevasti nihkunud. Seega on põhjendatud tagatule vahetus. Ebaõige on kostja väide, et värvimine sisaldub tööjõukulude hinnas. Kalkulatsioonis on toodud värvimistööde maksumus kategooria „Värvimistööd“ all. Tunnistaja ütluste kohaselt sisaldab summa 3947,32 eurot üksnes dekomplekteerimise ja komplekteerimise töid ja kerepaneelide vahetamisele kulunud aega ja ei sisalda kostja märgitut. Kostja omapoolset tõendanud ei ole.

Samuti selgitas tunnistaja põhjalikult teiste tööd ja materjalide vajalikkust. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja kui oma ala asjatundja ütluste asjatundlikkuses ja usaldusväärsuses. Kostja omapoolsete tõenditega tunnistaja ütlusi mber lükanud ei ole. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja oma vastuväiteid hagile tõendanud ei ole. Kostja on esitanud üksnes omapoolsed väited ja kahtlused, kuid tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja esitatud tõendid, kostja esitanud ei ole. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kohtule, et kostja poolt esitatud XXX OÜ kalkulatsiooni alusel oleks võimalik taastada kannatanule kuuluvat sõidukit Audi avariieelsesse seisukorda. Kostja poolt esitatud kalkulatsioonis ei ole arvestatud asjaoluga, et liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud sõiduk Audi taastati Soome Vabariigis ning seega tuleb lähtuda seal kehtivatest hinnakirjadest. Ka ei selgu antud kalkulatsioonist, kuidas on kujunenud värvimistööde maksumus, kuivõrd välja ei ole toodud värvitavat pindala, keretööde ajaks on märgitud 42 tundi, kuid kalkulatsioonist ei nähtu, mille alusel see on kujunenud. Samuti puudub kalkulatsioonis tagaklaas, kuid selle vahetamise vajadus on tõendamist leidnud. Ühtlasi nähtub XXX OÜ kalkulatsioonist, et see on koostatud 2008.aasta sõiduki Audi mudeli kohta, samas on tuvastatud, et kannatanule kuuluv sõiduk oli 2009.a väljalase. Varuosade pakkumise osas ei ole selge, kas tegemist on A- või B-kategooria tagavaraosadega, mille hind on oluliselt erinev. Seega ei ole antud kalkulatsioon usaldusväärne ega saa seetõttu ümber lükata hageja poolt esitatud tõendeid. Kohus ei nõustu ka kostja vastuväitega, mille kohaselt on sõiduki remont teostatud ebamõistlike kulutustega ning samas suurusjärgus sõiduki enda turuhinnaga. Hageja on esitanud tõendina Soome veebikeskkonnast www.nettiauto.com tehtud päringu väljatrüki, mille kohaselt on analoogse sõiduki Audi hinnaks käesoleva aasta alguse seisuga 20 900 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki hind eelmärgitust oluliselt kõrgem, kuivõrd avarii toimus 2013.a. veebruaris, millest on möödunud kaks aastat ja üldiselt teadaolevalt sõiduki väärtus aastatega väheneb. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et sõiduki, mille turuhind on veel käesoleval aastal üle 20 000 euro, taastusremont kaks aastat tagasi summas 8603,28 eurot ei ole ebamõistlikult suur. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning kohus määrab 174 lg 1 ja lg 2 alusel kindlaks hageja menetluskulude suuruse. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt