Korteriühistu Nõmmepiiri Majad hagi IH ja AH vastu solidaarselt võlgnevuse ja viivise nõudes. Menetluskulude kindlaksmääramine.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.02.2015. a määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik IH ja AH määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Korteriühistu Nõmmepiiri Majad, registrikood 80223530, asukoht Tallinn, lepingulised esindajad vandeadvokaat Armand Reinmaa ja vandeadvokaadi abi Karola Sisask, e- post: XXXXXXX@XXXXXXXXX Kostjad (määruskaebuse esitajad): IH, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn AH, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta IH ja AH 18.02.2015. a määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 03.02.2015. a määrus muutmata.
3.Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
4.
Käesoleva määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-10-26078
1.Korteriühistu Nõmmepiiri Majad esitas 01.06.2010 Harju Maakohtule hagi IH ja AH vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 28 587, 44 krooni (1827, 07 eurot), viivise summas 860, 53 krooni (55 eurot) ning alates 02.06.2010 viivise, mille määraks on 0,07% põhivõlast päevas majandamiskulude arvete tasumata jätmise eest. Harju Maakohus rahuldas 23.11.2012. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlga 674, 49 eurot, viivist 55 eurot ja alates 02.06.2010 viivist päeva-määraga 0,07% põhivõlast. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid selle tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2013 otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate kassatsioonkaebuse alusel tühistas Riigikohus 12.02.2014. a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2013. a otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjatelt solidaarselt välja põhivõlga 365, 31 eurot (valveteenuse tasu) ja sellelt summalt viivise, samuti menetluskulude jaotuse osas ning saatis asja selles osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30.05.2014. a otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 20.10.2014 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega. Kassatsiooniastme menetluskulud jäid hageja kanda.
2.Hageja esitas 19.11.2014 taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ning menetluskulude nimekirja ja aruande. Hageja palub kostjatelt välja mõista õigusabikulud summas 3143,10 eurot (s.o 80% kantud õigusabikuludest summas 3928,88 eurot) ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 306,78 eurot (s.o 80% tasutud riigilõivust summas 383,47 eurot).
3.Kostjate hinnangul võib lugeda hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 1107,391600 eurot (13h 33 min) ning mõista kostjatelt välja 885,91-1280 eurot (80%). Kuna Vabariigi Valituse 04.09.2008. a määruse nr 137 kohaselt on käesolevas kohtuasjas maksimaalselt sissenõutavaks piirmääraks 1600 eurot, siis on piirmäära ületav summa igal juhul põhjendamatu ning tuleb jätta välja mõistmata. Kostjad esitasid vastuargumendid hageja menetluskuludele. Kostjad leidsid, et hageja esindajal erinevate menetlusdokumentide koostamisele väidetavalt kulunud aeg ei ole põhjendatud ja vajalik, kuna hageja seisukohad olid menetluse kestel kõigis hageja menetlusdokumentides sarnased. Hageja esindaja 30.04.2014. a arve nr 13551 alusel kantud menetluskulu ei ole põhjendatud, kuna kohtuasjas ei saanud enam täiendavaid tõendeid esitada ning kohtuistungiks ettevalmistamise eest on esitatud topeltarve. Mitmetel arvetel oli teenuse nimetusena märgitud „Õigusteenindus, konsultatsioon“ ning nende arvete alusel kantud menetluskulud ei ole seotud käesoleva kohtuasjaga, vaid on esitatud hagejale muude osutatud õigusteenuste ja konsultatsiooni eest ning on seega põhjendamatud. Kostjad esitasid 22.12.2014 taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostjad paluvad hagejalt välja mõista menetluskuludena kokku 608 eurot (3040*20%). Taotluse kohaselt on kostjate menetluskulud: tasutud riigilõiv 100 eurot ning 2940 eurot õigusabikulud.
4.Hageja esitas kostjate menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastuväited. Kostjad on kassatsioonkaebuse koostamise eest esitanud kaks arvet. Kulude koosseisu pole kummalgi arvel näidatud, kuid ilmselgelt põhjendamatu on kassatsioonkaebuse koostamise eest topeltarve esitamine ja kulude väidetav kandmine kokku summas 2340 eurot. Kuna kostja ei ole esitanud detailset kulude koosseisu kassatsioonkaebuse esitamise eest ja on selle kohta esitanud kaks arvet, tuleb asuda seisukohale, et arvetel nr 13201 ja 1306078 kajastatud kulu on põhjendamatu. Näidatud ei ole kulude koosseisu – so töödele kulunud aega. Järelikult on kostja lepingulise
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-10-26078 esindaja poolt menetlusele kulutatud aeg tõendamata, mistõttu on tõendamata ka kulude põhjendatus ja vajalikkus. Lisaks ei ole menetluskulude nimekirjast üleüldse aru saada, et arvetel oleks kajastatud kostja menetluskulud, sest arved on väljastatud kolmandatele isikutele (äriühingud). Hageja vastas ka kostjate vastuväidetele seoses hageja menetluskuludega. Asjakohatu on kostja viide Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusele nr 137 ,,Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, kuivõrd määrus on tunnistatud Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 kohtumäärusega nr 3-2-1-153-13 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Kostja poolt esitatud vastuväited hageja menetluskulude aruandele on asjakohatud. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise taotluses kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas tsiviilasjas. Lisaks esitas hageja üksikasjaliku aruande esindaja poolt tehtud tööde kohta. Täiesti alusetu ja asjakohatu on kostja väide, et osad arved tuleb lugeda põhjendamatuks, sest need on esitatud õigusteenuste ja konsultatsiooni eest hagejale. Arvel märgitud spetsifikatsioon ei muuda olematuks asjaolu, et arve on esitatud konkreetselt kohtuesinduse eest käesolevas tsiviilasjas, mida tõendab menetluskulude taotlusele lisatud kulude aruanne. Hageja ei esitanud asjasse mittepuutuvaid arveid.
5.Harju Maakohus rahuldas 03.02.2015. a kohtumäärusega hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mõistes kostjatelt välja hageja kasuks menetluskulud summas 3449,88 eurot. Sama kohtumäärusega rahuldas Harju Maakohus kostjate menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud summas 428 eurot. Pärast vastastikuste väljamõistetavate menetluskulude tasaarvestust mõisteti kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3021,88 eurot. Kohus hindas hageja õigusabile kulunud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust lähtuvalt esitatud menetluskulude nimekirjast, mille kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal maakohtu menetluses 21,5 tundi ning apellatsioonimenetluses kokku 13,33 tundi. Kostjad esitas vastuväited hageja arvete osas, kuna arved on esitatud hagejale õigusteenuste ja konsultatsioonide eest, ehk ei ole seotud antud kohtuasjaga. Asjaolu, et arvetel ei ole teenuste nimekiri lahti kirjutatud ei anna alust kahelda hageja kinnituses, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-10-26078. Ühtlasi on menetluskulude aruandes esitatud iga arve spetsifikatsioon. Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et kuna valitsuse määrusega seatud piirmäärad on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks, siis ei saa kohus lähtuda vastavast piirmäärast vaid üksnes esindaja kulu vajalikkusest ja põhjendatusest. Nähtuvalt tsiviilasja toimikust on hageja 01.06.2010 esitanud hagiavalduse, lisad (ca 4 lk, t/l 140, I kd), esitanud vastuse kostjate vastusele (4 lk, t/ 241-244), osalenud 17.01.2011 kohtuistungil (15:35 kuni 15:50, t/l 1, II kd), esitanud 27.01.2011 hagiavalduse täpsustuse, lisad (ca 2 lk, t/l 7-44, II kd), osalenud istungil (11:30 kuni 12:25, t/l 163-164, II kd), esitanud 10.09.2012 hageja seisukohad (t/l 129-131, III kd), osalenud istungil (14:05 kuni 15:50, t/l 141146, III kd). Arvestades hageja esindaja esitatud seisukohtasid ja dokumente ning osalemist istungitel ei olnud maakohtu hinnangul hageja esindaja menetluskulude aruandes hageja esitanud ülepaisutatud ega ebamõistlikke kulusid. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kõik maakohtu menetluses 21,5 tunni ulatuses kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Apellatsioonimenetluses on hageja 30.01.2013 esitanud vastuse apellatsioonimenetlusele (t/l 181-184, III kd), 22.11.2013 vastuse kassatsioonikaebusele (t/l 17-20, IV kd), osalenud 24.04.2014 istungil (14:04 kuni14:40, t/l 50-51 IV kd). Võttes arvesse tsiviilasja keerukust, esitatud materjale ja istungil osalemist, siis kohtu hinnangul asjaolu, et hageja esindajal on apellatsioonimenetluses kulunud kokku 13,33 tundi, on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Nähtuvalt esitatud arvetest on hageja esindaja tunnihind 60-100 eurot, mida võib pidada mõistlikuks tunnimääraks.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-10-26078
Nähtuvalt kostjate esitatud menetluskulude arvetest ja arvete spetsifikatsioonidest on kostjate esindajaks 17.06.2013 esitatud kassatsioonkaebuses märgitud Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets vandeadvokaat Erki Vabamets (t/l 4-8, IV kd), seega on kohtu hinnangul tõendatud 30.06.2013 arve nr 1306078 alusel esindaja kulu summas 1440 eurot. Kostjad on esitanud lisaks ka Kvatro Õigusbüroo OÜ arve nr 13201 (t/l 109, IV kd) selgitusega: kassatsioonikaebus. Kuna kohus pidas põhjendatud kuluks Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets arve nr 1306078 alusel tehtud kulud kassatsioonikaebuse esitamisel ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu täiendavat kassatsioonkaebust, mis oleks esitatud Kvatro Õigusbüroo OÜ poolt, siis antud juhul kohus nõustus hageja vastuväitega, et kassatsioonkaebuse esitamise eest esitanud kahte arvet ei saa pidada põhjendatud kuluks. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus rahuldamata arve nr 13201 alusel tehtud kulu. Võttes arvesse, et kostjate riigilõivu tasumine on tõendatud (100 eurot) ning põhjendatud ja vajalikud esindaja kulud on kokku 2040 eurot (1440+240+360), siis rahuldas maakohus kostjate menetluskulude avalduse osaliselt summas 2140 (100+2040) ning mõistis hagejalt kostjate menetluskulu välja summas 428 eurot (2140*20%).
6.Kostjad esitasid 18.02.2015. a määruskaebuse, milles paluvad tühistada Harju Maakohtu 03.02.2015. a kohtumääruse ning lugeda hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 1107,39 eurot ja kostjate põhjendatud menetluskulude suuruseks 3040 eurot. Kostjad põhjendavad määruskaebust järgmiselt. Põhiline vaidlus käis mehitatud valvekulude üle, mille kostjad ka võitsid ning enamuse nõudest (v.a mehitatu valvekulu) tasusid kostjad 2010. aastal. Saades teada valve ebaseaduslikkusest taotlesid kostjad riigilt korduvalt õigusabi, kuid kostjate taotlusi ei rahuldatud. Kostjad teadsid, et valitsuse poolt on kindlaks määratud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad ja olid kindlad enda õigustes ning seega otsustati minna vaidlusega lõpuni, hoolimata raskest majanduslikust seisust, kandes enamuse kuludest ise. Kostjad võitsid põhilises vaidlusküsimuses, kuid Harju Maakohus on sellest hoolimata mõistnud menetluskuludeks välja palju suurema summa, kui oli hagi nõue. See ei ole mõistlik arvestades asjaolu, et kostjad seisid enda õiguste eest parimas usus. Samuti on Harju Maakohus jätnud ebaõigesti arvestamata asjaolu, et suur osa hageja õigusabikuludest ei ole käesoleva menetlusega seotud. Harju Maakohus on jätnud ebaõigesti arvestamata, et õigusabiteenust osutanud isikul puudus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p-s 4 sätestatud volitus menetluses osalemiseks.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruse põhjendused
8.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 03.02.2015. a kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning 18.02.2015. a määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Maakohus on kaevatavas määruses piisavalt analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes menetlusosaliste esindajate poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning määranud kindlaks menetluskulud. Menetlusosalist esindanud
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-10-26078 lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule käesoleval juhul ette heita ei saa. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav.
10.Seoses õigusabikulude ettenähtavusega koosmõjus Riigikohtu poolt kulude teiselt poolelt väljamõistmise piirmäärade määruse kehtetuks tunnistamisega, märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt lähtutakse menetlusosalise lepingulise esindaja kulude teiselt poolelt väljamõistmisel kulude põhjendatusest ja vajalikkusest. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel ei saa kehtiva õiguse kohaselt menetlusosaline arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Ringkonnakohus märgib, et lepingulise esindaja kulude nn ettenähtavuse põhimõte tulenes küll mitmetest Riigikohtu lahenditest, kuid need seondusid põhiseaduse vastaseks tunnistatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade rakendamisega. Nimetatud piirmäärad aga tunnistati kehtetuteks, kuna tuvastati nende vastuolu põhiseadusega ning seega ei saa pärast eelnimetatud määruse kehtetuks tunnistamist kohaldada sellega seonduvaid põhimõtteid. Seega, kuigi kostjad on märkinud määruskaebuses, et vaidlusega mindi edasi muuhulgas põhjusel, et kostjad teadsid, et valitsuse poolt on kehtestatud piirmäärad, ei saa need põhimõtted praeguses olukorras tingida enam menetluskulude teistsugust kindlaksmääramist. Juhul kui lähtuda käesolevas asjas menetluskulude väljamõistmisel kehtetuks tunnistatud piirmäärade määrusest, muudaks see Riigikohtu üldkogu 26.06.2014. a määruse sisutuks. Hageja põhiõigused oleksid riivatud olukorras, kus hageja on esitanud kostjate vastu osaliselt põhjendatud hagi, mis läbis mitu kohtuastet, ning hageja tegelike ja põhjendatud menetluskulude hüvitamine oleks piiratud põhiseadusevastaseks tunnistatud määrusest tulenevalt.
11.Samuti ei tulene seadusest õiguslikku alust menetluskulude piiramiseks lähtuvalt hagi nõude suurusest ning seega ei saanud ega pidanud maakohus sellega arvestama. Ringkonnakohus on 30.05.2014. a otsuses märkinud, et kostjate kanda jäetavaid menetluskulusid tuleb vastavalt hagi rahuldamata jäämise ulatusele vähendada. Tulenevalt sellest, et hageja nõue rahuldati kostjate poolt pärast hagi esitamist osaliselt vabatahtlikult ning osaliselt kohtuotsusega, siis määras ringkonnakohus, et on õigustatud jaotada menetluskulud 80/20 proportsiooniga. Nimetatud ringkonnakohtu otsuse peale esitas hageja kassatsioonkaebuse Riigikohtule, mis jäeti Riigikohtu poolt menetlusse võtmata ja otsus jõustus. Seega ei saa kostjad käesoleva määruskaebusega vaidlustada menetluskulude jaotust kui sellist.
12.Ringkonnakohtu arvates ei ole Harju Maakohus jätnud ebaõigesti arvestamata asjaolu, et suur osa hageja õigusabikuludest ei ole seotud käesoleva menetlusega, kuna kostjad ei ole nimetatud väidet põhistanud. Kostjad on enda vastuses hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele märkinud, et need arved, millele on teenuse nimetusena märgitud „Õigusteenindus, konsultatsioon“, ei ole seotud käesoleva kohtuasjaga, vaid muu hageja konsultatsiooniga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjaolu, et arvetel ei ole teenuse nimetuse all kirjeldatud spetsiifiliselt teenuse sisu või et arvetel ei ole märgitud kohtuasja numbrit, ei anna alust kahelda hageja poolt menetluskulude kindlaksmääramise taotluses antud kinnituses, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja on enda menetluskulude nimekirjas ja aruandes välja toonud iga arve spetsifikatsiooni ning maakohus on enda määruses analüüsinud kulunud tundide põhjendatust ja vajalikkust, tuues välja ka asja toimikust nähtuvalt hageja esindaja tegevused. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on hageja menetluskulud määranud kindlaks õiguspäraselt.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-10-26078
13.Kostjad on maakohtule ka ette heitnud seda, et maakohus jättis ebaõigesti arvestamata, et õigusabiteenust osutanud isikul puudus MTÜS § 19 lg 1 p-s 4 sätestatud volitus menetluses osalemiseks. MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. Korteriühistuseaduse § 1 lg 2 alusel rakendatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes MTÜS sätteid. Ringkonnakohus selgitab, et MTÜS § 19 lg 1 p 4 alusel on vajalik üldkoosoleku otsusega esindaja määramine vaid juhul, kui õigusvaidlust peetakse mittetulundusühingu juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega. Nimetatud sättes on muu põhikirjaga ettenähtud organi liikme puhul tegemist MTÜS § 31 sätestatud muu organiga ehk organiga, kes määratakse teatud tehingute tegemiseks lisaks juhatusele ning mille pädevus ja moodustamise kord nähakse ette põhikirjas. Muu põhikirjas ettenähtud organi puhul ei ole tegemist üldkoosolekuga ning seega ei kohaldu MTÜS § 19 lg 1 p 4 juhul, kui õigusvaidlust peetakse mittetulundusühingu liikmega. Lisaks eelnevale ei nähtu käesoleval juhul äriregistri hageja registrikaardi andmete ajaloost, et kumbki kostjatest oleks kuulunud hageja juhatusse. Hageja põhikirjast nähtub, et kontrollorganina on võimalus moodustada revisjonikomisjon. Põhikirjaga ettenähtud organitesse kuuluvus ei ole avalik informatsioon ning kostjad ei ole esitanud ühtegi asjaolu selle kohta, kas ja millise organi liikmega nende puhul tegemist on või oli. Kostjad ei ole esitanud ühtegi asjaolu ega põhistanud, et käesoleval juhul oli vajalik MTÜS § 19 lg 1 p 4 alusel üldkoosoleku otsust esindaja määramiseks ning sellest tulenevalt põhistanud esindusõiguse puudumist. Seega ei saa kostjate väide olla aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et toimiku materjalidest nähtuvalt on kostjad korteriühistu liikmed ning korteriühistu liikmega õigusvaidluse pidamise osas näeb MTÜS § 22 lg 4 II lause ette vaid seda, et kui otsustatakse liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles õigusvaidluses esindaja määramist, siis ei või liige hääletada.
14.Ringkonnakohus märgib seoses hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud menetluskuludega järgmist. Kostjad ei ole määrusekaebuses põhjendanud, miks peaks kostjate põhjendatud menetluskulude suurus olema 3040 eurot. Maakohus vähendas kostjate menetluskulusid vaid ühe arve alusel tehtud kulu võrra ning ülejäänud osas leidis, et menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Arvestades seda, et maakohus on kostjate menetluskulude vähendamist selle ühe arve alusel tehtud kulu võrra põhjendanud ning kostjad ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et nimetatud põhjendus ja sellest tehtud järeldus on ebaõige, ei ole ringkonnakohtul alust kahelda maakohtu järelduse õigsuses ning ringkonnakohus leiab, et ka kostjate menetluskulud on kindlaks määratud õiguspäraselt.
15.TsMS § 178 lg 4 alusel ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.