2-15-928
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
07. aprill 2015. a. Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-15-928
Tsiviilasi
XXX MTÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised
Võlgnik (avaldaja): XXX MTÜ (registrikood XXX asukoht XXX); juhatuse liikmed XXX(IK XXX) ja XXX(IK XXX, e-post XXX); Võlgniku lepinguline esindaja: Riho XXX (e-post [email protected]) Ajutine pankrotihaldur: Indrek Lepsoo ( asukoht Roseni 7 10111 Tallinn, e-post [email protected]). 02. märts 2015. a.
Kohtuistungi toimumise aeg
Resolutsioon 1.Lõpetada XXX MTÜ (registrikood XXX endine ärinimi XXXMTÜ) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
2.Likvideerida XXX MTÜ ja kustutada see Tartu Maakohtu registriosakonna registrist. XXX MTÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele haldurile Indrek Lepsoole.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse
Tallinna Ringkonnakohtule kättetoimetamisest.
Harju
Maakohtu
kaudu
päeva
jooksul
pankrotimääruse
Asjaolud ja avaldus 20.01.2015.a esitas võlgnik avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik varatu, võlgnikul on kohustusi kokku 34 990.00 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
03.03.2015. a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad 34 992,99 eurot, vara puudub. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2014. aasta lõpus. Võlgnik on selgitanud, et tegevust planeeriti alustada vastavalt asutajate suulistele konsultatsioonidele ja eelläbirääkimistele sponsorite toel. Kahjuks keeldusid Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Kultuurkapital jt toetusi eraldamast. Kuna toetuste saamiseks oli vajalik tegevusega alustada, siis sõlmiti töötajatega (kokku 19 inimest, peamiselt tantsijad) 2014.a. augustis töölepingud esimese kontsertprogrammi harjutustega alustamiseks. Publikule kavandati kontsert korraldada 15. ja 18. oktoobril 2014.a. Nordea Kontserdimajas, mille kasutamiseks sõlmiti ka vastav leping. Seoses tekkinud olukorraga s.t saadud keeldumistega ja töötasu väljamaksmiseks vahendite puudumisega oldi sunnitud tegema tantsijatele ettepanek minna palgata puhkusele. Seoses etenduste ära jäämisega teavitati sellest ka Nokia Kontserdimaja, kuid vastavalt sõlmitud lepingule oli võlgnik kohustatud tasuma kontsertsaali üüri täielikult, s.o 9 690,00 eurot. Võlgnikul õnnestus tasumist pikendada kuni 2015.a. alguseni lootuses olukorra paranemisele. Juhatus võttis ette asjatuks jäänud katseid toetusi leida võlgade tasumiseks ja tegevuse taasalustamiseks, kuid see ebaõnnestus. Olukord 2015.a. alguses ei paranenud, raha ei leitud. Aja möödudes sai selgeks, et kohustuste täitmiseks loodetud sponsoritelt kultuuriürituste korraldamiseks toetust ei teki. Võlgniku hinnangul olid asutajad oma plaanides ilmselt liiga idealistlikud, uskudes suusõnalisi toetusavaldusi. Kuigi püüti leida teisi tegevusvaldkondi kulutuste katmiseks, ei toonud see loodetud raha, puudus ka muuks tegevuseks vajalik algkapital. Ajutine haldur ei ole olemasolevate andmete alusel tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega teod või rasked juhtimisvead pankrotiseaduse tähenduses. Ajutise halduri hinnangul tuleb võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda tegevusplaani mitterealiseerumine, vead rahavoogude prognoosimises ja riskide hindamises. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt tuleb maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda käesolevas menetlusstaadiumis seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et antud menetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110 – 114. Arvelduskontode üle vaatamise juures ajutine pankrotihaldur ebaharilikke või tavapärasest kõrvalekalduvaid ülekandeid ei tuvastanud. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja 2(4)
või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Kohus avaldas üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 864 eurot ja kulutuste hüvitiseks 43 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS §§ 23 ja 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused summas 907 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Indrek Lepsoole hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
3(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.