Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja avaldus 29.12.2014.a esitas võlgnik avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul vara kokku summas 236 611.59 euro ulatuses. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 315 174.51 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 28.01.2015.a nimetas kohus Osaühingu XXXajutiseks pankrotihalduriks Veli Kraavi. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 330 416,98 eurot, vara on 952,62 euro väärtuses. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2014. aasta lõpus. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise pankrotimenetluse käigus tuvastatu põhjal ei ole halduril andeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Maksejõuetuse tekkimise peamine põhjus oli 2014. aastal Venemaal alanud majanduskriis ja Vene Föderatsiooni vastu kehtestatud sanktsioonid, mis langetas Venemaa valuuta väärtust ning mille tõttu jäid võlgniku deebitorid makseraskustesse. Kuivõrd kaubaveo turul tekkis raske ja ebasoodne olukord, jäi Venemaa Föderatsioonis resideeruvatel partneritel tasumata hulgaliselt arveid, mis omakorda põhjustas võlgnevuste tekkimise võlgniku enda võlausaldajate ees. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Võlgniku arvelduskontode analüüsimisel on ilmnenud sularahatehingud, mida ei saa pidada võlgniku ettevõtluses täiesti tavapäraseks. Tegemist võib olla võlausaldajate huve kahjustavate tehingutega, millele tuleks hinnang anda edaspidises pankrotimenetluses. Tagasivõidetavaks tehinguks võib osutuda ka sõiduki võõrandamine ca 3 kuud enne pankrotiavalduse esitamist. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul vahendid pankrotimenetluse kulude katteks puuduvad. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. 2(4)

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 990 eurot ja kulutuste hüvitiseks 35,04 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 ja § 150 lg 5 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused Veli Kraavi kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku olemasolev dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule XXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

3(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.