Skuba Eesti OÜ hagi OÜ Twen-Trans vastu võla saamiseks ja OÜ TwenTrans vastuhagi Skuba Eesti OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07. novembri 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Twen-Trans apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7881,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Skuba Eesti OÜ (registrikood 10715390), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode Kostja: OÜ Twen-Trans (registrikood 10115193), seaduslik esindaja Ivan Baranov, lepinguline esindaja Marina SimhesKazakova
Kohtuistungi toimumise aeg
10. märts 2015, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 07.novembri 2014 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad kostja, OÜ Twen-Trans kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Skuba Eesti OÜ esitas 17.02.2012 Harju Maakohtule hagi OÜ Twen-Trans vastu võla 7881,87 euro ja viivise 113 euro saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt ostis kostja hagejalt teenuseid, kuid jättis nende eest esitatud arved tasumata. Kostja vastus
3.Kostja ei vaielnud hagile vastu, kuid leidis, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, sest kostja tasaarvestab hageja nõude enda nõudega, mille kohta ta esitab vastuhagi. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
4.Kostja esitas 17.02.2012 kohtule vastuhagi OÜ Twen-Trans vastu kahjunõude 7881,87 euro tunnustamiseks, mille palus tasaarvestada hageja nõudega või alternatiivselt hagejalt kahjuhüvitise 7881,87 euro väljamõistmiseks kostja kasuks, määrates kindlaks poolte vastastikuste nõuete üheaegne täitmine.
5.Vastuhagiavalduse ja selle täienduste kohaselt oli poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping. Hageja teostas 10.04.2012 kostja sõiduki Mercedes-Benz (reg märk XXXX) korralise hoolduse, mille käigus tuli mh vahetada mootoriõli. Hageja esitas kostjale selle eest arve nr REM 6321516, mille kostja tasus. Pärast tehnohoolduse teostamist pidi sõidukil olema võimalik läbida 92 000 km.
6.2013. a märtsi alguses helistas sõiduki juht Venemaalt kostjale ja teavitas, et ei saa sõidukit käivitada. Kostja teavitas sellest Mercedes-Benzi esindust AS Silberauto. Esinduses lasti mootorist õli välja ja sealsed spetsialistid järeldasid, et mootoririkke põhjuseks võib olla ebakvaliteetse õli kasutamine. Kostja teavitas 11.03.2013 hagejat juhtunust. Hageja ei teinud omapoolseid ettepanekuid mootori taastamiseks, mistõttu pöördus kostja AS Realcom poole, kes teostas 15.03.2013 sõiduki diagnostika, võttis mootori lahti ja leidis, et rikke põhjustas õli määrdeomaduste puudumine ning õli konsistents, mis ei oleks tohtinud 78 953 km läbimise järel selliseks muutuda. Daimler AG labor teavitas õliproovi saamise järel, et proov sisaldab 15% tahma, kuid lubatud on 3%, selle põhjuseks võib olla pikk õlivahetusintervall või sõiduki tehnilise hoolduse teostamisel hooldusjuhendite mittejärgmine.
7.16.04.2013 esitas AS Realcom kostjale arve nr 13-0291 remonttööde eest 7881,87 euro tasumiseks. Kostja tasus arve. 13.05.2013 esitas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse, millele hageja ei vastanud.
8.Hageja tekitas kostjale kahju 7881,87 euro ulatuses sellega, et ei vahetanud hooldustööde käigus mootoriõli või kasutas ebakvaliteetset õli, mistõttu tekkis mootoris rike. Asjaolu, et mootoris oli ebakvaliteetne õli, on tõendatud tootja labori analüüsi tulemustega. Hageja teostatud tööde kvaliteet ei taganud sõiduki läbisõitu 92 000 km. Seega ei täitnud hageja lepingulisi kohustusi.
Vastus vastuhagile
9.Hageja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole pooltevahelist lepingut rikkunud ja täitis temale lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt, sh kasutas hooldustööde teostamisel kvaliteetset õli. Kostja esitatud tõenditest saab järeldada, et õli võis mootoris rikneda mh selle tõttu, et sõidukis kasutati ebakvaliteetset kütust või sõiduki läbisõitu oli manipuleeritud ja tegelik läbisõit oli oluliselt suurem võrreldes pardaarvuti poolt näidatuga. Kostja on ostnud Venemaalt kütust, mille väävlisisaldus on oluliselt suurem kui pardaarvutisse sisestatud määr. Väljavõte veakoodist viitab läbisõidu impulssanduri manipuleerimisele magnetiga. Kahju tekkis kostja ja tema autojuhtide süül. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega kahju ja teo vahelist põhjuslikku seost. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10.Maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
11.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjal on hageja ees põhivõlg 7881,87 eurot ja viivisevõlg 113 eurot.
12.Kutsetegevuses tegutsevate poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping selleks, et hageja teostaks 2012. a aprillikuus kostja sõiduki Mercedes-Benz korralise hoolduse, sh vahetaks mootoriõli. Asjas esitatud tõenditega, sh tunnistaja K N i ütlustega on tõendatud, et hageja selle ka teostas.
13.Vaidlust ei ole selle üle, et alates korralisest hooldusest 2012.a aprillis kuni sõiduki rikkeni 2013.a märtsis oli nimetatud sõiduk läbinud 78 953 km. Kostja ei ole tõendanud, et just hageja tegevus või tegevusetus 2012. a korralise hoolduse käigus põhjustas tekkinud kahju. Seda ei tõenda mh AS Silberauto Eesti kirjad, AS Realcom 25.06.2013 kiri ega poolte kirjavahetus. Nimetatud tõenditest nähtuvalt tekkis mootoris rike, kuid kostja ei ole tõendanud põhjuslikku seost rikke ja hageja tegevuse vahel. Ka poolte esitatud asjatundjate arvamuste järgi võis kahju tekkida erinevatel põhjustel, nt ebakvaliteetse kütuse, ebaõige õlirõhu, mootori mustuse või mootoriõli vahetuse liigpikas intervalli tõttu. Seega ei ole kostja tõendanud põhjuslikku seost 2013.a märtsis tekkinud kahju ja hageja 2012. a aprillikuise tegevuse või tegevusetuse vahel. Eeltoodust tulenevalt jääb vastuhagi rahuldamata. Pooltel ei ole vastastikuseid nõudeid, mida võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 alusel tasaarvestada ja hagi kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti vastuhagi rahuldamata ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise ning teha uus otsus, millega rahuldada vastuhagi, tasaarvestada põhihagi nõue vastuhagi nõudega ja tasaarvestusest tulenevalt jätta hageja poolt nõutav viivisnõue rahuldamata.
15.Tegelikkusele ei vasta maakohtu otsuses märgitu, nagu oleks kostja väitel kahju tekkinud mootoriõli mittevahetamise tõttu. Vastupidi, kostja rõhutas korduvalt, et ta ei tea, milliseid konkreetseid kohustusi hageja tehnohoolduse teostamisel rikkus, st kas õli ei vahetatud, õli vahetati ebakvaliteetse vastu vm. Hagejapoolset lepinguliste kohustuste rikkumist tõendab see, et sõiduk ei suutnud pärast tehnohooldust sõita ettenähtud 91 402 km. Milles rikkumine konkreetselt seisnes, on sekundaarse tähendusega. Seetõttu tugines kostja üksnes üldistele lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise normidele, eelkõige VÕS § 101 lg 1 p-le 3, § 115 lg-le 1 ja § 114 lg-le 4, mitte erinormidele.
16.Kohus kitsendas alusetult asjas lubatud tõendite ringi ja uuris tähtsust mitteomavaid tõendeid (I kd lk 135-142), millele rajas ka otsuse. Kohus ei hinnanud tunnistaja ütlusi
usaldusväärsuse ja tehnohoolduse nõuetekohase täitmise aspektist. Samuti ei hinnanud kohus kostja väiteid nende ütluste kohta.
17.Arusaamatuks jääb, kuidas sai kohus AS Realcom järeldusotsusest (I kd lk 72) teha järelduse mootori rikke tekkimise erinevate põhjuste kohta. Nimetatud dokument sisaldab kategoorilist järeldust selle kohta, et mootori rikke põhjustas õli määrdeomaduste puudumine ja konsistents, mis omakorda põhjustas kolvigrupi äärmusliku kulumise ja õlikanalite ummistuse.
18.Kohus ajas järelduses, et kahju võis tekkida ebaõigest õlirõhust, segamini põhjuse ja tagajärje. Õlirõhu näit võib viidata probleemi olemasolule, kuid õlirõhk ei saa olla mootori rikke põhjuseks. Mustus mootoris tähendab seda, et tehnohooldus teostati ebakvaliteetselt. Teine kohtu poolt eeldatud põhjus – mootoriõli vahetuse liigselt pikk intervall viitab samuti hageja kohustuste mittetäitmisele. Hageja kohustuseks oli sisestada pardaarvutisse õiged andmed õlivahetuse intervalli kohta.
19.AS Silberauto Eesti 11.03.2013 teatise (I kd lk 98) kohaselt võis mootoririkke põhjustada vaid mittekvaliteetne õli või korralise hoolduse mittenõuetekohane teostamine. Seega põhjustas rikke hageja, kelle kohustuseks oli tehnohoolduse nõuetekohane täitmine. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
22.Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et kohtuotsuse kirjeldavast osast nähtub ebaõigesti, nagu oleks kostja tuginenud vastuhagi esitades üksnes sellele, et kahju tekkimise põhjuseks oli hageja poolt hooldustööde käigus mootoriõli vahetamata jätmine. Tegelikult väitis kostja seda, et ta ei tea, milliseid kohustusi hageja konkreetselt rikkus, st kas ei vahetanud õli, vahetas õli ebakvaliteetse vastu vm. See ebatäpsus ei viinud ringkonnakohtu hinnangul aga ebaõige otsuse tegemiseni. Pooled esitasid oma seisukohti mitmete võimalike põhjuste kohta, mis võisid viia mootori rikkeni, neid arutati ka kohtuistungil ja kohus käsitles neid kohtuotsuse põhjendavas osas.
24.Lepingutingimustele mittevastava töö tegemine kujutab endast töövõtulepingust tulenevate kohustuste rikkumist (vt VÕS § 100 ja § 641), mis annab tellijale juhul, kui töövõtja töövõtulepingu rikkumise eest vastutab, õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 ja § 649 järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei tõendanud hagejapoolset lepinguliste kohustuste rikkumist, st et hageja tegevus või tegevusetus 2012.a sõiduki korralise hoolduse käigus põhjustas õli kõlbmatuks muutumise ca 1 aasta hiljem, selle tõttu mootori rikke ja mootori remondikulu näol kostjale kahju tekkimise.
25.TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte ning lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 436 lg-te 2 ja 3 ning § 438 lg 1 järgi peab kohus rajama otsuse asjas esitatud ja kogutud
tõenditele ning kohus peab otsust tehes tõendeid hindama. Maakohus on eelnimetatud kohustusi täitnud. Asja materjaliga ei ole kooskõlas kostja väide, nagu oleks kohus kitsendanud asjas lubatud tõendite ringi ja uurinud tähtsust mitteomavaid tõendeid.
26.Kostja leiab ebaõigesti, nagu tõendaks hageja lepinguliste kohustuste rikkumist iseenesest see, et sõiduk ei läbinud pärast tehnohooldust ettenähtud 91 402 km, vaid 78 953 km ja nagu ei oleks tähtsust sellel, milles hageja rikkumine konkreetselt seisnes. Kostja kohustus oli esile tuua ja tõendada, milliseid lepingust tulenevaid kohustusi hageja rikkus. Kostja ei ole seda teinud, vaid esitas nii maakohtus kui ka apellatsioonimenetluses üksnes oletuslikke ja piiritlemata väiteid.
27.Maakohus leidis õigesti, et Silberauto Eesti AS 11.03.2013 ja 29.08.2013 kirjadest, AS Realcom järeldusotsusest, asjatundjate arvamustest, samuti õli analüüsiaktidest ei saa teha järeldust hageja lepinguliste kohustuste rikkumise kohta. Kostja leiab ekslikult, nagu tõendaks seda just AS Realcom otsus. Ka sellest tõendist nähtub üksnes asjaolu, et mootori rikke põhjustasid õli omadused (õli konsistents ja määrdeomaduste puudumine), kuid seda, mis põhjusel õli omadused aasta jooksul muutusid, nimetatud tõendist ei nähtu. Õli omaduste muutumist ei ole võimalik seostada hagejaga tegevuse või tegevusetusega.
28.AS Realcom otsusest nähtub ka asjaolu, eelnevad õlivahetuse intervallid olid vahemikus 92 000-99 000 km läbisõidu järel. Seega ei ole võimalik teha järeldust, et hageja määras 10.04.2012 sõiduki korralisel hooldusel liiga pika mootoriõli vahetuse intervalli. Tõendid puuduvad ka selle kohta, et hageja oleks sisestanud pardaarvutisse õlivahetuse intervalli kohta ebaõiged andmed. Kostja käsitleb Silberauto Eesti AS 11.03.2013 kirja sisu ebaõigesti ning jätab seejuures arvestamata sama ettevõtte 29.08.2013 ja 11.02.2014 kirjades täpsustatud seisukohad (I kd lk 73,188).
29.Maakohus pidi otsuse tegemisel hindama muu hulgas ka hageja tõendeid, millest järeldub, et välistatud ei ole mootoriõli omaduste muutumine Venemaalt ostetud ebakvaliteetse kütuse ja sõiduki juhi poolt võimaliku hooldusvälba reguleerimata jätmise tõttu.
30.Kohtul puudus alus kahelda tunnistaja K N i ütluste õigsuses. Tunnistaja ütlustega on tõendatud kostja sõidukil õli vahetamine 2012.a aprillis toimunud tehnohoolduse käigus ja asjaolu, et õlivahetusel kasutati uut õli. Kasutati õiget marki õli. Tunnistaja ütlused on usutavad, sest kui õli oleks jäetud vahetamata või oleks pandud sisse kasutatud või ebakvaliteetset õli, ei oleks eeldatavalt olnud võimalik sõidukit kasutada pärast õlivahetust aasta aega ja läbida ligi ca 80 000 km, sh sõitudeks Venemaal. Kuna puuduvad tõendid, mille alusel saaks teha ühese järelduse, et mingi hageja tegu või tegevusetus põhjustas õli riknemise, mis viis omakorda mootori rikkeni, jättis maakohus kostja tasaarvestusele suunatud vastuhagi õigesti rahuldamata.
31.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu otsustas maakohus. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud TsMS 171 lg 1 alusel kostja kanda..
32.Menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 - vt Riigikohtu 11.02.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 p 22). Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.