Skuba Eesti OÜ hagi Osaühingu Twen-Trans vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja Osaühingu TwenTrans vastuhagi Skuba Eesti OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.09.2015 kohtumäärus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse Skuba Eesti OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastuhagis kostja/määruskaebuse esitaja): Skuba Eesti OÜ (registrikood: 10715390, asukoht: Betooni 4, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siim Roode (e-post:XXX) Kostja (vastuhagis hageja): Osaühing Twen-Trans (registrikood: 10115193, asukoht: Masti 4-7, 11911 Tallinn), lepinguline esindaja: Marina SimhesKazakova (e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Skuba Eesti OÜ määruskaebus rahuldada.
2.Harju Maakohtu 14.09.2015 määrus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.
Harju Maakohtu menetluses oli Skuba Eesti OÜ hagi Osaühingu Twen-Trans vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja Osaühingu Twen-Trans vastuhagi Skuba Eesti OÜ vastu kahju hüvitamiseks.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-32858
2.07.11.2014 kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus Skuba Eesti OÜ hagi Osaühingu Twen-Trans vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, jättis rahuldamata Osaühingu TwenTrans vastuhagi Skuba Eesti OÜ vastu kahju hüvitamiseks ning menetluskulud kostja kanda. Kohus märkis otsuses, et hagejal on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
3.31.03.2015 kohtuotsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud kostja kanda.
4.29.07.2015 määrusega jättis Riigikohus kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega jõustus maakohtu otsus 29.07.2015.
5.12.08.2015 teavitas maakohus hagejat, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb esitada hiljemalt 28.08.2015.
6.Hageja tähtaegselt kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ei esitanud. Maakohtu määrus
7.Harju Maakohus määras 14.09.2015 kohtumäärusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis Osaühingult Twen-Trans välja Skuba Eesti OÜ kasuks menetluskulud summas 400,00 (nelisada) eurot.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.
9.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 11.02.2015 kohtuotsuse punktis 22 asunud seisukohale, et kehtivaid menetluskulude kindlaksmääramise sätteid tuleb tõlgendada selliselt, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
10.Kuna hageja kohtule tähtaegselt, st 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause alusel kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel.
11.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja 08.07.2013 hagiavalduse esitanud posti teel ning esitamisel tasunud riigilõivu 475,00 eurot. Riigikohtu 10.12.2013 lahendi kohaselt tsiviilasjas nr 3-4-1-20-13 on avalduse esitamise viisist sõltuvad riigilõivumäärad ebaproportsionaalsed. Riigikohtu lahendist tulenevalt oleks hagejal olnud proportsionaalne hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 400,00 eurot. Eelnevast tulenevalt ning TsMS § 174 lg 1 alusel määrab kohus kostja poolt hüvitatava menetluskulu suuruseks 400,00 eurot.
12.Kohus peab vajalikuks hagejale selgitada, et tulenevalt tsiviilasjas nr 3-2-1-140-12 Riigikohtu 02.04.2013 kohtumääruse p-st 20, ei ole hagejal võimalik esitada taotlust
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-32858 enamtasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel, kuna antud tsiviilasjas tehtud lõpplahend on 29.07.2015 jõustunud ning kohus ei saa peale menetluse jõustunud lahendiga lõppemist lõivu maksmise aluseks olevate sätete põhiseadusvastasust hinnata.
13.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Määruskaebus
14.Hageja esitas Harju Maakohtu määruse osas määruskaebuse ning palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada hageja menetluskulude väljamõistmise avaldus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 5232 eurot (riigilõiv summas 400 eurot ja õigusabikulu summas 4832 eurot).
15.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohtu määrus on seaduses sätestatud korras põhjendamata. Määruse kohaselt teavitati hagejat 12.08.2015 kohustusest esitada menetluskulude väljamõistmise avaldus hiljemalt 28.08.2015. Hageja kinnitab, et teda ei ole temale teadaolevalt 12.08.2015 eelnimetatud kohustusest teavitatud. Avalikus etoimikus ei nähtu 12.08.2015 koostatud dokumenti, millega on eelnimetatud tähtaeg määratud. Vaidlustatavast kohtumäärusest ei nähtu, kuidas nimetatud tähtaeg hagejale teatavaks tehti.
16.Hageja esitab menetluskulude nimekirja (koos arvetega) ja taotluse nende väljamõistmiseks. TsMS § 331 lg 1 järgi, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
17.Hageja põhistab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamisega hilinemist asjaoluga, et temale teadaolevalt ei ole talle kohtu poolt selle esitamiseks tähtaega määratud. Hageja leiab, et käesoleva avalduse esitamine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist ja see on võimalik ning põhjendatud pärast kohtu määratud tähtaega vastu võtta ja läbi vaadata. Hageja menetluskulud on 4832 eurot ja tasutud riigilõiv 400 eurot. Kliendile on esitatud 30 tunni ja 12 minuti eest õigusabiteenust, hinnaga 160 eurot tunnis. Nimetatud summa ei sisalda käibemaksu. Menetluse edasine käik
18.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas selle kostjale.
19.Kostja peab määruskaebust põhjendamatuks ja palub jätta selle rahuldamata.
20.Vaidlustatava määruse kohaselt, pole hageja esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja, mis tõttu on kohus määranud tema menetluskulud kindlaks toimiku materjalide põhjal.
21.Määruskaebusest lähtuvalt võtab hageja omaks menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja möödalaskmise fakti, kuigi peab seda vabandatavaks selle asjaoluga, et temale teadaolevalt, ei ole talle kohtu poolt selle esitamiseks tähtaega määratud. Menetluskulude kindlakstegemise avalduse esitamise tähtaja ennistamise taotlust kostja esitanud ei ole.
22.Menetlus käesolevas asjas on alustatud 2013 aastal ning on lahendatud esimese astme kohtuotsusega 2014 novembri kuus. Vastavalt kuuluvad käesolevas menetluses menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2015 kehtinud
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-32858 protsessuaalsed sätted ning tähtajad, milliste kohaselt tuli esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse lahendi jõustumisest, ehk siis arutataval juhul kolmekümne päeva jooksul alates Riigikohtu poolt 29.07.2015 kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest. Seega hageja on esitanud mainitud avalduse selleks sätestatud tähtaja enam, kui ühekuise möödalaskmisega, jättes siinjuures esitamata tähtaja ennistamise taotluse.
23.Kuna e-toimikust tõepoolest pole nähtav, kellele ja mil moel oli saadetud menetluskulude esitamise tähtaega määrav kohtudokument, samuti arvestades hageja poolt määruskaebuses korduvalt tehtud viiteid sellele, et vahetult hagejale pole olnud see dokument saadetud, lähtub kostja hageja vastavasisulisele väitele vastuväite esitamisel eeldusest, et see oli saadetud hageja esindajale, mis on käsitletav esindamist reguleerivate menetluslike sätete kohaselt, dokumendi kättetoimetamisena vahetult hagejale. Seega ka käesoleval juhul puudus hagejal tähelepanuvääriv põhjus avalduse esitamise tähtaja rikkumiseks.
24.Hageja poolt protsessuaalse tähtaja rikkumisega esitatud menetluskulude kindlakstegemise avalduse tuleb jätta tähelepanuta.
25.Kostja palub võimaldada temale tähtaeg põhjendatud seisukoha esitamiseks kostja esindaja kulude kindlaksmääramise avaldusele juhul, kui määruskaebus rahuldatakse.
26.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
27.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
28.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohtu määrus on seaduses sätestatud korras põhjendamata ning vaidlustatavast määrusest ei nähtu, kuidas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks kohtu poolt antud tähtaeg hagejale teatavaks tehti.
29.Iseenesest on õige maakohtu määruses tehtud viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-14714 punktile 22, mille kohaselt pidi maakohus käesolevas asjas andma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks hagejale mõistliku tähtaja. Seadusele ei vasta aga maakohtu tegevus tähtaja andmisel.
30.Praegusel juhul esindas hagejat vandeadvokaat. Tsiviilasja toimikust nähtub, et maakohus on 12.08.2015 saatnud hagejat esindanud vandeadvokaadi e-postile kirja, milles antakse menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaeg kuni 28.08.2015 (II kd, tlk 66). Toimikus ja kohtute infosüsteemis puuduvad andmed eelnimetatud e-kirja kättetoimetamise või kättesaamise kohta.
31.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 3111 lg 6 kohaselt võib advokaadile, notarile, kohtutäiturile, pankrotihaldurile ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele menetlusdokumendi muul viisil kui elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu kätte toimetada üksnes mõjuval põhjusel. TsMS § 63 kohaselt on ka kohtu korraldav määrus menetlusdokumendiks.
32.Eeltoodust järeldub, et seadusandja on eelnimetatud isikutele menetlusdokumentide kättetoimetamise osas kehtestanud erinormi. Seega oleks maakohus ringkonnakohtu hinnangul pidanud 12.08.2015 korraldava määruse hagejat esindanud vandeadvokaadile edastama esmalt e-toimiku (TsMS § 601) kaudu, menetlusdokumendi kättetoimetamine muudel tsiviilkohtumenetluse seadustikus
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-13-32858 sätestatud viisidel (antud juhul e-postiga) oleks olnud lubatav vaid mõjuval põhjusel, mille esinemist toimikust aga ei nähtu.
33.Eelviidatud põhjusel ei saa ka 12.08.2015 määrust lugeda hagejale kättetoimetatuks. Seega puudus maakohtul õiguslik alus menetluskulude kindlaksmääramiseks ainult tsiviilasja materjalide põhjal.
34.Määruskaebuse esitaja on koos kaebusega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse summas 5232 eurot. Kuna asi tuleb saata tagasi maakohtule, tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks anda kostjale tähtaeg hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja osas seisukoha andmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 177 lg 2 puudub ringkonnakohtul pädevus menetluskulude esmaseks kindlaksmääramiseks.
35.Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust esmakordselt hindama hakata. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas õigusabi osutamise konkreetsed kulud ja töömaht on mõistlikud ning põhjendatud ja vastata kostja vastuväidetele, juhul, kui need esitatakse.
36.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
37.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom Ande Tänav
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.