Korteriühistu Paekaare 46 hagi AT vastu kahju hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.02.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
5825,55 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AT apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Korteriühistu Paekaare 46 (registrikood 80086560, asukoht Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Boriss Kitsjuk, lepinguline esindaja Riho Viik Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): AT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21.02.2014 otsus tühistada.
2.Jätta Korteriühistu Paekaare 46 hagi AT vastu kahju hüvitise saamiseks rahuldamata.
KÜ Korteriühistu Paekaare 46 poolt 25.03.2015 esitatud taotlus tõendite vastuvõtmiseks jätta rahuldamata ja esitatud tõendid tagastada.
5.Maakohtus, ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulud jätta Korteriühistu Paekaare 46 kanda.
1(12)
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Korteriühistu Paekaare 46 (hageja) esitas 30.01.2012 Harju Maakohtule hagi AT (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja 5825,55 eurot.
2.Kostja oli 17.11.2003 kuni 19.08.2011 hageja juhatuse esimees, kellel oli hageja ainuesindusõigus. Hageja sõlmis kostja esindajana OÜ-ga VEIDIKO (töövõtja) kaks töövõtulepingut – 30.06.2009 Tallinnas Paekaare 46 asuva korterelamu elektripaigaldise rekonstrueerimiseks töövõtulepingu nr 66 ja 01.02.2010 lisatööde tegemiseks töövõtulepingu nr 4.
3.Töövõtulepingu nr 66 järgi lepiti kokku korterelamu elektripaigaldiste rekonstrueerimises. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti järgi oli tehtud tööde maksumus 177 097,20 krooni. Selle summa on hageja töövõtjale ka tasunud. Kui hageja juhatus vahetus, kontrolliti lepingute ja nende järgi tehtud tööde vastavust. Kuna hagejal ei olnud dokumente, mille järgi saanuks kontrollida ehitustööde käiku ja kasutatud materjale, palus hageja uus juhatus AS-l Eesti Energia hinnata, kas töövõtulepingu nr 66 järgsed tööd on tehtud kooskõlas lepinguga. 01.11.2011 esitas Eesti Energia hagejale elektripaigaldise visuaalse ülevaatuse aruande, millest nähtuvalt ei ole tööd tehtud töövõtulepingu nr 66 kohaselt. 16.12.2011 saatis AS Eesti Energia hagejale pakkumise, mille järgi on vajalike (s.t tegemata) tööde ja materjalide maksumus 5300 eurot (koos käibemaksuga). Seega on kostja tekitanud hagejale 5300 euro suuruse kahju, sest ta on hageja esindajana töövõtjalt tööd vastu võtnud ja kogu lepingutasu välja maksnud, kuigi tegelikult oli vähemalt pool lepinguga kokku lepitud töödest tegemata või mittekvaliteetselt tehtud.
4.Töövõtuleping nr 4 sõlmiti korteriarvestite plommimiseks. Lepingu p 2.1 kohaselt oli töö hind koos käibemaksuga 12 000 krooni. Töövõtja esitas 15.02.2010 selle töö eest hagejale arve ja hageja tasus selle 26.03.2010. Kuid juba 21.01.2010 oli AS Eesti Energia hagejale esitanud elektripaigaldise plommimise eest 3777 krooni (käibemaksuga) suuruse arve. Kuna AS Eesti Energia oli enne töövõtulepingu nr 4 sõlmimist (ajavahemikus 08.01.2010 kuni 20.01.2010) juba teinud samal objektil plommimistöid, siis oli töövõtuleping nr 4 fiktiivne. Seega on kostja töövõtulepingu nr 4 sõlmimisega tekitanud hagejale juhatuse liikmena 8223 krooni ehk 525,55 euro suuruse kahju. Elektripaigaldis oli juba plommitud ja muid töid lepingust ei nähtu, samuti ei olnud muid töid vaja teha.
2(12)
5.Seega vastutab kostja hageja ees kahju eest, mille ta tekitas selliste tööde vastuvõtmise ja nende eest tasumisega, mida tegelikult ei tehtud, samuti tarbetute tööde tellimisega. Kahju suurus on kokku 5825,55 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Töövõtulepingu nr 66 sõlmimisel võisid pooled lepingu lisaks 1 olevat eelarvet muuta. Lepingu p 2.4 järgi tuli lõpparvestus teha, lähtudes faktiliselt paigaldatud seadmetest ja tehtud töödest. Lepingupooled allkirjastasid tööde lõppemisel kahepoolse üleandmise-vastuvõtmise akti ja kalkulatsiooni, milles on kajastatud faktiliselt tehtud tööd ja paigaldatud seadmed.
8.AS Eesti Energia aruandel ei ole tööde mahtude kontrollimisel tähendust, sest AS Eesti Energia analüüsis ja võrdles mitte aktiga allkirjastatud lõplikus kalkulatsioonis märgitud tegelikult tehtud töid ja seadmeid, vaid lepingu lisas 1 olevat esialgset eelarvet. Seda, et töövõtulepingu nr 66 järgi tehtud tööd ja paigaldatud seadmed olid korralikud, tõendavad 11.03.2010 hagejale väljastatud isolatsioonikaitse mõõtmise protokoll nr 59, kaitse rakendustagatise kontrolli protokoll nr 60, kaitse- ja PENjuhtide kontrollimise protokoll nr 61, elektrialaste kontrollmõõtmiste aruanne ja elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus nr VL 019. Viimati nimetatud tunnistusest nähtub, et 11.03.2010 kontrollis inspekteerimisgrupp hageja hoones asuvat elektripaigaldist ja see vastas täielikult seaduse nõuetele.
9.Töövõtulepingu nr 4 osas ei ole õige hageja väide, et nii AS Eesti Energia kui ka töövõtja on esitanud hagejale arved täpselt sama töö eest ja et töövõtjaga sõlmitud leping on seetõttu fiktiivne. Töövõtulepingu nr 66 järgi töid tehes avastas töövõtja, et korterelamus toimus elektrienergia vargus ja juhtmed ei olnud nõuetekohaselt ühendatud. Seepärast oli vaja elekter välja lülitada ja teha täiendavaid elektrimontaažitöid. Töövõtja ja hageja koostasid 25.01.2010, s.t enne töövõtulepingu nr 4 sõlmimist nende ettenägematute tööde tegemise kohta akti, milles kirjeldasid tööde eeldatavat mahtu. Töövõtulepingus nr 4 fikseeriti vaid varem kokku lepitud tööde lõpptulemus – elektriarvestite plommimine. 25.01.2010 aktist nähtuvalt sisaldab töövõtulepingu nr 4 järgne tasu muu hulgas elektriarvestite plommimist. Hageja ei tasunud topelt ühe ja sama töö eest, sest töövõtja tellis plommimise AS-lt Eesti Energia ja AS Eesti Energia väljastas plommimise eest 3777 krooni suuruse arve, mille tasus AS-le Eesti Energia töövõtja. Lisaks plommimisele on eelnimetatud aktis kirjeldatud ka muud tööd, mida töövõtulepingu nr 4 järgi tehti. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
10.Harju Maakohus 21.02.2014 otsusega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5825,55 eurot.
11.Elektripaigaldis peab selle rekonstrueerimise tulemusel vastama rekonstrueerimise ajal kehtivatele nõuetele. 01.11.2011 AS Eesti Energia koostatud elektripaigaldise visuaalse ülevaatuse aruande kohaselt ei ole elektritööd tehtud töövõtulepingu nr 66 kohaselt. Energiaring OÜ 29.11.2011 koostatud elektripaigaldise tehnilise kontrolli aruande järgi on tuvastatud olulisi puudusi vaidlusaluse korterelamu ühiskasutuses olevas elektripaigaldises. Samuti on eksperdiarvamusega tõendatud, et töövõtulepingu nr 66 lisas 1 kirjeldatud töid ja kasutatud materjale ei ole väidetavas mahus ega
3(12)
ettenähtud kvaliteedis tehtud. Eksperdiarvamuse kohaselt olid korrusekilbid korrastamata ja vastasid elektriohutusnõuetele üksnes mööndustega, peakilp oli olulises mahus rekonstrueerimata ega vastanud elektriohutusnõuetele. Keldris, liftiruumides ja tehnilistes ruumides oli valgustuse remont olulises mahus tegemata. Ühes tamburis oli valgusti vahetamata ja liikumisandur paigaldamata. Ehitusjäätmete väljavedu oli lõpetamata, tegemata olid rekonstrueeritud arvestikilpide kontrollmõõtmised ja vormistamata elektripaigaldise pass ning täitedokumentatsioon. Puudulik oli ka muu dokumentatsioon.
12.Seega on AS Eesti Energia elektripaigaldise visuaalse ülevaatuse aruandega, Energiaring OÜ elektripaigaldise tehnilise kontrolli aruandega ja riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse ning tema kohtuistungil antud ütlustega tõendatud, et kostja võttis hageja juhatuse liikmena töövõtjalt vastu elektripaigaldise rekonstrueerimistööd, mis olid ebakvaliteetsed ja osaliselt tegemata.
13.Samuti on eksperdiarvamusega tõendatud, et töövõtulepingu nr 4 järgi tehtud töid (v.a plommimine) ei oleks olnud vaja teha, kui varasemad tööd oleksid tehtud korrektselt. Ka lepingust ega arvest ei nähtu, et oleks tehtud muid töid peale plommimise. Tegemist ei saanud olla ettenägematute töödega. Tõendatud on, et töövõtja ei teinud töövõtulepingu nr 4 alusel mingeid lisatöid. Ettenägematute tööde kohta koostatud akt on vormistatud tagantjärele, et varjata fiktiivset töövõtulepingut nr 4.
14.Kostja sõlmis töövõtulepingu töövõtjaga, kes esitas kõige soodsama pakkumise. Töövõtja oli pädev elektritöid tegema. Seega täitis kostja töövõtulepingu sõlmimisel hoolsuskohustust. Kuna kostja on väitnud, et tal olid elektrialased teadmised, siis on tema hoolsuse määr suurem kui isikul, kellel sellised eriteadmised puuduvad. Olles hageja juhatuse liige, tegutses kostja töövõtulepingu nr 66 alusel tehtud tööde vastuvõtmisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 620 lg 2 tähenduses majandus- ja kutsetegevuses tegutseva käsundisaajana, millest tulenevalt oleks ta pidanud toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel ehk ilmutama piisavat hoolsust elektritööde vastuvõtmisel. Kostja ei pöördunud enne töövõtja tehtud tööde vastuvõtmist tulemuse kontrollimiseks eriteadmistega isiku poole. Tegelikult ei olnud kostjal piisavalt kaasaegseid teadmisi elektrivaldkonnas ja ta hindas oma teadmisi üle. Kostja oleks pidanud kaasama tööde vastuvõtmisele eriala asjatundja. Seda tegemata jättes rikkus kostja hoolsuskohustust.
15.Töövõtulepingust nr 66 tuleneva kahju suurus on 5300 eurot, sest hageja peab selle summa ulatuses tegema lisakulutusi, et teha tegemata jäänud tööd või parandada mittekvaliteetsed tööd. Töövõtulepingust nr 4 tulenev kahju on 525,55 eurot, sest selles ulatuses oli leping fiktiivne.
16.Hageja ei pidanud töövõtjaga sõlmitud lepingutest tulenevat kahju nõudma esmalt töövõtjalt, nõude võib esitada ka kahju põhjustanud endise juhatuse liikme vastu. Kostja rikkus oma kohustusi, kui võttis töövõtulepingu alusel vastu tegelikult tegemata tööd või puudulikult tehtud tööd ja korraldas nende eest tasumise. Selle tulemusel vähenes hageja vara alusetute maksete tõttu. Kostja pidi ette nägema, et ta vastutab alusetute väljamaksete tõttu hagejale tekkinud kahju eest. Isegi kui hageja oleks pöördunud töövõtja poole, ei oleks töövõtja tema nõuet rahuldanud, sest alates 2010. aastast ei ole töövõtjal majandustegevust. 26.06.2012 on töövõtja äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel äriregistrist kustutatud.
4(12)
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
18.Ekspert võttis arvesse üksnes hageja seisukohti. Eksperdi väited 05.11.2013 kohtuistungil äratavad kahtlust. OÜ V.L. Tehnoekspert koostatud tunnistus ja protokollid vormistati hiljem kui nende koostamise aluseks olnud toimingud. Ekspertiis ei saanud kajastada adekvaatselt 4 aastat tagasi kehtinud olukorda.
19.Ekspert avaldas 05.11.2013 kohtuistungil, et tavainimene eeldaks, et kõik tööd on teostatud, kui lugeda tunnistust. Kostja oli õigustatud arvama, et OÜ Veidiko oma ülesande täitnud.
20.Maakohus ei ole arvestanud, et ekspert leidis 25.07.2013 aruande punktis 5.2, et kalkulatsioonis esitatud materjalide käibemaksuta hind on tuvastatud materjalide 2009. aasta hinnast suurem ligikaudu 1590 eurot. Maakohus ei ole arvestanud, et töövõtulepingu nr 4 järgi OÜ-le Veidiko tasutud summa kandis OÜ Veidiko üle AS-le Eesti Energia elektrikilpide plommimise eest, seega topelt plommimise eest pole makstud. Maakohus ei ole arvestanud Elkon Elekter OÜ 22.02.2012 arvamust, mille kohaselt OÜ Veidiko poolt „faktiliselt teostatud tööd ja materjalide maksumus vastavad Töövõtulepingu nr 66“ ja AS Eesti Energia poolt esile toodud tööde ja materjalide maksumus 5300 eurot ei ole seotud töövõtulepingu nr 66 järgi tehtud töödega.
21.Kui lepingu lisaks oleva eelarve ja töövõtja poolt esitatud arvete summad langevad kokku ja täiendavaid akte esitatud ei ole, võib järeldada, et töövõtja pidas eelarves kirjeldatud tööde ja materjalide mahte tegelikkusele vastavaks. Energiaring OÜ 29.12.2011 aruandest nähtub, et korteriühistu elektrivarustuse suhtes olid toimunud vandalismi ja elektrivarguse teod. On ilmne, et selliseid defekte ei saanud olla tööde valmimisel. AS Eesti Energia 01.04.2011 vastuse kohaselt ei koostanud plommimist teostanud elektrikud akte ega ettekirjutusi elektritöid teinud firmale või korteriühistule. Vastustaja seisukoht
22.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Vahepealne menetlus
23.19.09.2014 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 21.02.2014 otsuse muutmata. 04.03.2015 otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb otsus TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha tsiviilasjas uus otsus, millega tuleb jätta hagi rahuldamata.
5(12)
25.Hageja esitas kostja kui endise korteriühistu juhatuse liikme vastu nõude kahju hüvitamiseks. Hageja tõi esile, et kostja oli ajavahemikus 17.11.2003 kuni 19.08.2011 hageja juhatuse esimees. 30.06.2009 sõlmis kostja hageja nimel OÜ-ga Veidiko töövõtulepingu nr 66 korterelamu elektripaigaldise rekonstrueerimiseks, mille alusel koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti järgi oli tehtud tööde lõplik maksumus 177 097 krooni 20 senti (käibemaksuga) ja hageja on selle summa töövõtjale tasunud. 01.02.2010 sõlmis kostja hageja nimel töövõtjaga OÜ-ga Veidiko täiendava töövõtulepingu nr 4, mille järgi oli töö hind koos käibemaksuga 12 000 krooni ja ka selle summa on hageja töövõtjale tasunud. Hageja leidis, et kostja on töövõtulepingu nr 66 järgi tööde vastuvõtmisel rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ja võtnud vastu tööd, mida tegelikult täies mahus ei teostatud ja osaliselt olid teostatud puudustega. Töövõtulepingu nr 4 järgi tegelikult OÜ Veidiko töid ei teinud, elektripaigaldise plommimise oli teostanud eelnevalt Eesti Energia AS. Selliselt tegutsedes on kostja tekitanud hagejale kahju. Kostja ei vaielnud vastu hageja väidetele, et ta oli hageja juhatuse liige, töövõtulepingud sõlmiti ja nende aluselt tasuti tehtud tööde eest OÜ-le Veidiko. Kostja ei nõustunud hageja väidetega, et töövõtja poolt tehtud tööd ei olnud kokkulepitud kvaliteediga või neid ei teostatud. Samuti vaidles vastu kostja hageja väitele, mille kohaselt kostja kui juhatuse liige oli oma kohustuste täitmisel hooletu.
26.Hageja nõue kostja vastu on korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Kuna korteriühistu on mittetulundusühing (KÜS § 1 lg 2), siis on hageja nõude õiguslik alus MTÜS § 32 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud MTÜS § 32 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude eelduseks on, et juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35), ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb viisil, kus korteriühistu peab tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju. Juhatuse liikmel on võimalik tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
27.Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas 04.03.2015 tehtud otsuses selgitanud, et korteriühistu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühistu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte vahel sõlmitud kokkulepetest. Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes liikmete ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Riigikohus selgitas, et korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab, et juhatuse liige peab
6(12)
tegutsema heas usus ja korteriühistu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühistule võtta põhjendamatuid riske. Korteriühistu juhatuse liige peab toimima kooskõlas üldkoosoleku otsustega, põhikirja ja seaduse nõuetega. Lepingute sõlmimisel peab ta arvestama nii korteriühistu huvide kui ka ühistu käsutuses oleva raha ja muude vahenditega. Hageja on esile toonud, et kostja rikkus hoolsuskohustust töövõtulepingu nr 66 järgi tehtud tööde vastuvõtmisel ja nende eest tasumisel, kuna tehtud tööd ei olnud kooskõlas lepinguga ja ei vastanud elektritöödele kehtestatud avalikele nõuetele, ning töövõtulepingu nr 4 osas sõlmis kostja töövõtulepingu tööde teostamiseks, mida tegelikult ei olnud vaja teha. Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et hageja väited kostja poolt hoolsuskohustuse rikkumise kohta on leidnud tsiviilasja lahendamisel tõendamist. Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna.
28.Ringkonnakohus hindab esmalt, kas kostja rikkus 30.06.2009 sõlmitud töövõtulepingu nr 66 järgsete tööde vastuvõtmisel hoolsuskohustust. Selleks tuleb esiteks tuvastada, kas töövõtulepingu nr 66 järgi tehtud tööd vastasid kokkulepitule. Tööd, mida töövõtja kohustus tegema, olid hageja ja OÜ Veidiko vahel kokku lepitud lepingu lisas nr 1 toodud eelarves. Töövõtulepingu p 2.4 järgi pidi tööde vastuvõtmine ja lõpparvestus toimuma faktiliselt paigaldatud seadmete ja teostatud tööde eest. Hageja ja OÜ Veidiko on koostanud tööde üleandmise kohta 2010. aastal ilma kuupäevata akti (I kd lk 17, 55-56), millele hageja esindajana on alla kirjutanud kostja.
29.Hageja esitas oma väidete, et tööd ei vastanud kokkulepitule, tõendamiseks Eesti Energia AS 01.11.2011 elektripaigaldiste visuaalse ülevaatuse aruande, mille kohaselt ei olnud OÜ Veidiko poolt elektritööd teostatud vastavuses töövõtulepingu nr 66 lisas 1 kokkulepitule, ja Energiaring OÜ 29.12.2011 elektripaigaldise tehnilise kontrolli aruande nr 11-643, mille kohaselt on elamu Paekaare 46 elektripaigaldistes olulisi puudusi, tuues ära ka konkreetsed vead, mis on takistuseks elektripaigaldisele nõuetekohasuse tunnisuse väljastamisele (I kd lk 147- 148). Maakohus määras 21.06.2013 ekspertiisi töövõtulepingute järgi tehtud tööde vastavuse tuvastamiseks. Ekspert ML on 04.07.2013 objekti üle vaadanud ja 25.07.2013 vormistanud akti (II kd lk 48 – 68). Eksperdi arvamusest nähtub, et tehtud tööd ei vasta seaduse nõuetele ja on tehtud puudustega. Kostja väitis, et tööd olid teostatud kohaselt, mida kinnitab see, et Eesti Energia AS plommis 18.01.-20.01.2010 arvestid (I kd lk 29), OÜ V.L. Tehnoekspert andis korterelamu elektripaigaldisele tehtud kontrolli ja mõõtmiste põhjal 11.03.2010 välja nõuetekohasuse tunnistuse (I kd lk 57-62). Hageja poolt esitatud tõendid on koostatud kaks aastat pärast tööde teostamist ja ekspert on vaadelnud tehtud töid kolm ja pool aastat hiljem, mistõttu ei ole nende tõendite põhjal võimalik hinnata tehtud töid ja nende kvaliteeti OÜ Veidiko poolt üleandmise ajal.
30.Maakohus leidis, et hageja väited teostatud tööde mittevastavuse kohta on tõendatud Eesti Energia AS 01.11.2011 elektripaigaldiste visuaalse ülevaatuse aruandega, Energiaring OÜ 29.12.2011 elektripaigaldise tehnilise kontrolli aruandega nr 11-643, eksperdi arvamusega ja tunnistaja GM ütlustega.
31.Kolleegium leiab, et vaidlustatud otsuses ei ole maakohus andnud hinnangut kostja vastuväidetele ja hinnanud kostja väiteid põhjendavaid tõendeid. Sellega on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise ja tõendite igakülgse hindamise kohustust. TsMS § 232 lg 1 järgi kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud
7(12)
väide on tõendatud või mitte ja lõige 2 järgi ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus peab otsuses oma hinnangut ka jälgitavalt selgitama. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas eksperdiarvamusest, Eesti Energia AS 01.11.2011 ülevaatuse aruandest ja Energiaring 29.11.2011 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandest tulenevate puudustega elektripaigaldis Eesti Energia AS poolt plommiti ja OÜ V.L Tehnoekspert väljastas sellele vastavustunnistuse.
32.Kolleegium, hinnates töövõtulepingu nr 66 järgi tehtud tööde vastavuse kohta esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hageja väited, selle kohta, et kostja juhatuse liikmena võttis vastu puudustega tehtud tööd, on usaldusväärselt tõendamata. Vaidluse lahendamisel on oluline tuvastada, kas tööde üleandmise ajal olid tööd teostatud vastavalt lepingule või mitte. Pooled ei vaidle selle üle, et töid teostanud OÜ Veidiko ja hageja, keda esindas kostja, on tööde üleandmise kohta vormistanud kirjalikud aktid. Töövõtulepingu nr 66 p 2.4 järgi pidi tööde vastuvõtmine ja lõpparvestus toimuma faktiliselt paigaldatud seadmete ja teostatud tööde eest. Faktiliselt teostatud tööde kohta on koostatud dokument, kus on fikseeritud kasutatud materjalid ja teostatud tööd (I kd lk 55). Kolleegium leiab, et vastuvõtuaktis toodud materjalid ei kattu üksüheselt töövõtulepingule lisatud kalkulatsiooniga. Nii näiteks oli kalkulatsiooni kohaselt ette nähtud pindvalgusteid Wega 60 tükki, kuid faktiliselt on neid paigaldatud 85, liikumisandureid 360o oli ette nähtud paigaldada 22 tükki, kuid paigaldati 18 jne. Töövõtulepingu p-st 2.4 tulenevalt ei olnud sellised muudatused lepinguga vastuolus ja tasuda tuli hagejal vastavalt tegelikult tehtud töödele. Vastuseks hageja juhatuse järelepärimisele teatas Eesti Energia AS, et tarbimiskohas Paekaare 46 plommiti arvestid ajavahemikul 18.01.2010-20.01.2010 ja töid teostanud firmale ning korteriühistule ei tehtud ettekirjutusi ega koostatud akte. Eeltoodust saab kolleegiumi arvates järeldada, et elektripaigaldised pidid vastama nõuetele, kuna Eesti Energia AS töötajad ei oleks plomminud ilmsete rikkumiste korral arvesteid. OÜ V.L. Tehnoekspert elektripaigaldiste nõuetekohasuse tunnistuse kohaselt on elamu Paekaare 46 elektripaigaldisele 11.03.2010 tehtud korraline tehniline kontroll ja elektripaigaldis vastab kehtestatud nõuetele. OÜ V.L. Tehnoekspert töötajad on mõõtnud isolatsioonitakistust, kontrollinud kaitse rakendustagatist, kaitset ja PENjuhte ning vormistanud selle kohta vastavad dokumendid (I kd lk 59-62). OÜ V.L. Tehnoekspert töötajad on kontrollinud elektripaigaldisi vahetult pärast OÜ Veidiko poolt tööde tegemist. OÜ V.L. Tehnoekspert poolt kontrolli teostamise ajal kehtinud elektriohutusseaduse § 26 lg 1 järgi tehniline kontroll tuleb teostada igas elektripaigaldises enne selle kasutuselevõttu ja § 22 lg sätestab, et elektripaigaldise tehniline kontroll on menetlus, mille käigus hinnatakse visuaalkontrolli ja elektripaigaldise dokumentatsiooni, samuti labori mõõtmis- ja katsetustulemuste alusel elektripaigaldise ning selle käidu vastavust elektriohutusseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ja tõendatakse nõuetekohasuse tunnistusega elektripaigaldise vastavust seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Kolleegium järeldab eeltoodust, et lepingu alusel tehtud tööde tulemusena valminud elektripaigaldised vastasid seaduse nõuetele ja neid võis kasutada. Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks Eesti Energia AS 01.11.2011 kirja elektripaigaldiste visuaalse ülevaatuse kohta, mille eesmärgiks oli tuvastada tööde vastavus 30.06.2009 töövõtulepingule ja Energiaring OÜ 29.11.2011 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruande. Lisaks tugineb hageja ka kohtu poolt määratud eksperdi poolt 25.07.2013 antud arvamusele. Tulenevalt TsMS § 232 lg-st 1 hindab kolleegium eeltoodud tõendeid koosmõjus nendega, mis käsitlevad olukorda vahetult pärast tööde
8(12)
tegemist. Kolleegiumi arvates ei ole võimalik usaldusväärselt määratleda teostatud tööde kvaliteeti dokumentide põhjal, mis on koostatud kaks kuni 3,5 aastat pärast tööde üleandmist. Elektripaigaldised asuvad elamus, kus neile võib olla ligipääs mitmetel isikutel. Samuti on tegemist seadmetega, mida tuleb aeg-ajalt vahetada uute vastu või remontida. Eksperdi poolt maakohtus antud selgituste kohaselt ei ole tal võimalik määratleda, millal tema poolt aktis märgitud puudused on tekkinud (II kd lk 114). Energiaring OÜ dokumendis toodud puudusi ei ole võimalik seostada töövõtulepingu nr 66 järgsete töödega ja samuti ei tulene sellest, millal aruandes loetletud puudused on tekkinud. Eesti Energia AS 01.11.2011 ülevaatuse aruande järgi on aruande koostanud isik võrrelnud töövõtulepingu nr 66 lisas 1 kirjeldatud töid tegelikult tehtud töödega. Eelnevalt on kolleegium tuvastanud, et lisas 1 toodud tööd ei kattunud osaliselt üleandmisaktiga tegelikult kasutatud materjalide osas. Kolleegiumi arvates ei tulene ka tunnistajate AY ja GM ütlustest (II kd lk 173-175), et töövõtulepingu järgseid töid ei teostatud või need ei vastanud kokkulepitule. Tunnistajad on korteriomanikud, kes elasid töövõtulepingu täitmise ajal majas Paekaare 46. Tunnistaja AY ütluste kohaselt oli tööde lõpetamisel kohe näha, et tööd ei vasta lepingutingimustele, kuid tunnistaja ütlusest ei tulene, millest ta seda järeldab ja millised tööd täpselt mittevastavad olid. Tunnistaja GM ütluste kohaselt ei tehtud keldris mingeid töid. Samas on ta selgitanud, et temal sissepääs keldrisse puudus ja võti asus ainult ühistu esimehe käes. Eeltoodu tõttu on tunnistaja ütlused vastuolulised. Lisaks ei väida ka hageja, et mingeid töid ei tehtud, vaidlus on tööde kvaliteedis ja mahus. Hinnates tunnistajate ütlusi koosmõjus teiste tõenditega, ei tõenda need kolleegiumi arvates veenvalt hageja väiteid. Eeltoodut arvestades leiab kolleegium, et tõendamata on hageja väited selle kohta, et hageja ja OÜ Veidiko vahel 30.06.2009 sõlmitud töövõtulepingust nr 66 tulenevad tööd, mis olid kostja poolt vastuvõetud, olid teostamata või polnud teostatud vastavalt lepingule.
33.Kolleegium märgib, et töövõtulepingu nr 66 alusel tehtud tööde eesmärgiks oli viia korterelamu elektrisüsteem seisundisse, mis tagaks, et seda on võimalik elektriohutusseaduse kohaselt kasutada. OÜ Veidiko poolt teostatud töö selle eesmärgi täitis, kuna Eesti Energia AS plommis arvestid ja OÜ V.L. Tehnoekspert poolt on antud välja elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus. Kostja valis tööde teostamiseks esitatud pakkumiste hulgast kõige odavama ja lepingu sõlmimise eesmärgiks oli teha ära vajalikud tööd, mis tagaks elektrisüsteemi vastavuse seaduse nõuetega, minimaalsete kulutustega.
34.Järgnevalt hindab kolleegium, kas 01.02.2010 sõlmitud töövõtulepingu nr 4 (I kd lk 23-25) järgsed tööd, mille oli hageja, keda esindas kostja, vastu võtnud, olid OÜ Veidiko poolt vastavalt lepingule tehtud. Pooled olid lepingus kokku leppinud, et lepingu esemeks on korterite elektriarvestite plommimistööd, mille maksumuseks on lepingu p 2.1 järgi 10 000 krooni, millele lisandub käibemaks 2000 krooni. Lepingu p 3.2 järgi tulid tööd vormistada üleandmise-vastuvõtuaktiga. 15.02.2010 on OÜ Veidiko poolt esitatud hagejale arve (I kd lk 26) 12 000 krooni tasumiseks, mille hageja on tasunud 26.03.2010 (1 kd lk 27). Hageja väidete kohaselt teostas plommimise Eesti Energia AS, kes esitas selle eest hagejale arve koos käibemaksuga 3 777 krooni tasumiseks. Arve tasus OÜ Veidiko. Kostja neile asjaoludele vastu ei vaielnud. Hageja leidis, et töövõtulepingu nr 4 järgi tööde tegemiseks, va elektripaigaldiste plommimine, puudus vajadus. Kostja väitis, et töövõtulepingu nr 4 esemeks lisaks plommimisele olid ka ettenägematud tööd, mille tegemise vajadus sai teatavaks töövõtulepingu nr 66 täitmisel. Selliste tööde osas lepiti kokku 25.01.2010
9(12)
aktis (I kd lk 65), mille järgi olid lisaks plommimisele töödeks ehitusmustast (krohv, kivid jne) elektrikilpide puhastamine, korrusekilpidele uksehingede kinnitamine summas 2400 krooni ja kommunaal-, korterite ja rentnike elektrivarustuse jaotamine summas 4452 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt avastati töövõtulepingu nr 66 järgsete tööde tegemisel, et korterelamus toimub elektrienergia vargus ja selle tõttu oli vaja juhtmed lahti ühendada ja teha täiendavaid ettenägematuid töid (I kd lk 48). Hageja on esitanud 26.02.2010 akti tööde vastuvõtmise kohta (I kd lk 145), väites, et see on arusaamatu ja sellel toodud tööd on kas tehtud eelnevalt lepingu nr 66 järgi või on tegemist töödega, mille tegemiseks polnud vajadust. Hageja väitis, et akt on koostatud tagantjärele, et õigustada OÜ-le Veidiko tehtud väljamakseid.
35.Järgnevalt tuvastab kolleegium, kas töövõtulepingu nr 4 järgsed tööd olid vaidlustatud osas tehtud ja vastuvõetud. Vaidlust ei ole, et elektriarvestite plommimine, milles on lepingus nr 4 kokkulepitud, on tehtud. See, et tegelikult tehti töö enne lepingu sõlmimist, ei tähenda, et tööde eest ei oleks tulnud tasuda. 25.01.2010 aktis kokkulepitud töö, mida nimetati „kommunaal-, korterite ja rentnike elektrivarustuse jaotamine“, on kostja vande all antud seletuse kohaselt ebaseaduslike elektriühenduste, millega rentnikud kasutasid elektrit tasuta, likvideerimine, kuna kontrollimisel oleks sellest tulnud hagejale suured pahandused ja trahvid. Lisaks tuli teha ka keevitustöid ja prügi veeti pärast tööde lõppu keldrist välja (II kd lk 177-178). OÜ Veidiko töötaja YT on tunnistajana üle kuulatud ja tema ütluste kohaselt (II kd lk 175-177) selgus tööde käigus, et rentnikud olid valesti elektrisüsteemi ühendanud. Sellest asjaolust teatati hageja juhatusele, kes andis korralduse ühendused korda teha. Probleem oli selles, et rentnikud tasusid ühistule, kuid elektrit neile ei arvestatud. Samuti oli keldris sauna kilp, mida ei kasutatud. Tunnistaja selgitas, et seoses elektripaigaldistele plommide paigaldamisega tuli teha Eesti Energia AS-le avaldused ja leppida kokku nende töötajatega, millal ja kuidas plomme paigaldada. Tunnistaja ülesandeks oli Eesti Energia AS töötajad vastu võtta, näidata arvestid ja tööd vastu võtta. Nendeks tegevusteks kulus ca 4 päeva. Eesti Energia AS töötajatel plommimisel elektripaigaldiste osas pretensioone ei olnud. Ekspert on arvamuses leidnud, et selline töö võib olla põhjendatud. Tunnistaja ütluste kohaselt viis ta iga tööpäeva lõpus prahi kilekotiga ära ja tööde lõpetamisel oli tellitud firma, kes viis suurema prahi minema. Kostja vande all antud ütluse kohaselt oli kelder pärast tööde tegemist korras ja seal ei olnud prügi. Eesti Energia AS 01.11.2011 ülevaatuse akti kohaselt ei ole akti koostajal võimalik hinnata, kas jäätmed olid tööde lõpetamisel koristatud või mitte. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole ehitusprahi koristamist lõpule viidud, samuti on puhastamata elektrikilbid. Ekspertiisiaktile on lisatud foto (II kd lk 63) ehitusjäätmetest. Tunnistaja GM ütluste kohaselt olid keldris lambid ja praht maas kindlasti viis aastat. Millal praht sinna tekkis, ei oska tunnistaja öelda. Tema arvamuse kohaselt sellest ajast, kui lampe vahetati. Kolleegiumi arvates ei saa tunnistaja ebamäärastest ütlustest ja eksperdi neli aastat hiljem tehtud ülevaatusest tõsikindlalt tuvastada, et ehitaja oli jätnud enda järelt ehitusjäägid koristamata. Lisaks on 26.02.2010 tööde üleandmise aktis fikseeritud elektrikilpide kividest ja krohvist (akti sõnastuse kohaselt „ehitusmustast“) puhastamine. Eksperdi arvamuse kohaselt olid kilbid koristamata ja seal vedeles installatsioonitööde jääke, kuid kivide ja krohvi ja muude ehitusjäätmete olemasolu fotodelt ega ekspertiisiaktist ei tulene. Eeltoodu tõttu ei ole kolleegiumi arvates tõendatud ka see, et 01.02.2010 lepingu järgi töid ei tehtud. See, et töövõtuleping nr 4 on vähemalt osaliselt vormistatud pärast tööde tegemist ja samuti tööde üleandmise- ja vastuvõtmise akt vormistati pärast arve esitamist, ei anna alust veel järelduseks, et
10(12)
tööd oleks tegemata või mittevajalikud. Arve alusel tasumine on toimunud pärast akti vormistamist.
36.Eeltoodut kokku võttes leiab kolleegium, et tõendamata on hageja väited, et töövõtulepingute nr 66 ja nr 4 alusel oli osa töid tegemata ja osa tehtud töödest ei olnud kohase kvaliteediga.
37.Kuigi kolleegium on eelnevalt leidnud, et tõendamata on see, et kostja oleks võtnud vastu OÜ Veidiko poolt tegemata või mittekvaliteetsed tööd või sõlminud lepingu tööde tegemiseks, mida tegelikult ei tehtud, mistõttu ei ole hagejale kahju tekkimine tõendatud, leiab kolleegium, et ebaõige on ka maakohtu järeldus kostja poolt hoolsuskohustuse rikkumise kohta.
38.Maakohtu vaidlustatud otsuse kohaselt oli kostjal kui korteriühistu juhatuse liikmel kõrgendatud hoolsuskohustus. Maakohus järeldas seda asjaoludest, et kostjal olid tema enda väitel olemas elektrialased teadmised ja juriidilise isiku juhatuse liikmelt tavapäraselt ka eeldatakse, et ta on oma kohustuste täitmisel hoolsam kui samasuguses situatsioonis tegutsev füüsiline isik.
39.Kolleegium eeltooduga ei nõustu. Juriidilise isiku juhatuse liikme hoolsusstandardi määramisel tuleb arvestada, et eri juriidiliste isikute liikide jaoks võib selle juhatuse liikme hoolsusstandard olla mõnevõrra erineva sisuga. Samuti võib see standard erineda tulenevalt juriidilise isiku tegevusalast ja tegevuse ulatusest. Korteriühistu juhatuse liikme hoolsusstandard mingi töö tellimiseks lepingu sõlmimisel ja selle täitmisel üldjuhul ei saa olla samasugune, nagu selles valdkonnas tegutseva ettevõtja enda hoolsusstandard. Korteriühistu eesmärgiks ei ole elektritööde tegemine ja seega ei saa ka korteriühistu juhatuse liikmele üldjuhul omistada elektriettevõtja hoolsusstandardi järgimise kohustust. Korteriühistu juhatuse liige peab järgima kõigi juriidiliste isikute juhatuse liikmete minimaalset hoolsusstandardit. Õige on maakohtu järeldus, et juhul, kui juriidilise isiku liikmel on mingist valdkonnast süvendatud teadmised ja teda saab pidada selle valdkonna asjatundjaks, on tema hoolsusstandard kõrgem. Eeltoodud tingimuse täitmiseks tuleb kohtul tuvastada, et isik tõepoolest omab vastavaid teadmisi ja kogemusi ning on selles valdkonnas asjatundja, olles näiteks elektrialal ettevõtja või töölepingu alusel elektrifirmas töötaja. Kostja on avaldanud, et tal on kõrgharidus ja ta on omandanud majandus- ja sideteenuste inseneri kutse (II kd lk 177), mis ei ole otseselt seotud elektrivaldkonnaga. Ekslik maakohtu seisukoht, et kuna kostja on väitnud, et tal olid elektrialased teadmised, siis on tema hoolsuse määr suurem kui isikul, kellel sellised eriteadmised puuduvad. Maakohtu otsus on seejuures ka vastuoluline, sest ühelt poolt luges maakohus kostja enda ütluste alusel tuvastatuks, et kostjal olid elektrialased teadmised, teisalt aga järeldas, et kostja elektrialased teadmised ei olnud piisavad ega kaasaegsed. Samuti on maakohus viidanud kostja enda vastusele, kus kostja on märkinud, et ta ei ole elektritööde spetsialist. Kolleegium möönab, et kostjal võivad tavalise inimesega võrreldes olla elektrialal suuremad teadmised, kuid isikuna, kes sellega igapäevaselt ei tegele, ei saa eeldada, et tema teadmised on võrreldavad selle ala ettevõtjaga. Kolleegium leiab, et sellises olukorras ei saa kostjale kui hageja juhatuse liikmele omistada elektriettevõtja hoolsusstandardit.
40.Kuna kostja on sõlminud tööettevõtulepingu äriühinguga, mis on elektritööde tegemisele spetsialiseerunud ja omab vastavaid lubasid, siis ei ole alust väita, et kostja
11(12)
on lepingute sõlmimisel rikkunud hoolsuskohustust. Tööde vastuvõtmisel ei pidanud kostja kolleegiumi arvates sõlmima lepingut elektritööde vastuvõtmisele spetsialiseerunud isikuga tööde kontrollimiseks, kuna tööde eesmärgiks oli tagada elektrisüsteemidele vastavate kasutuslubade saamine ja elektripaigaldise plommimine ning kuna selle eesmärgi tehtud töö täitis, siis ei olnud kostjal alust arvata, et töös oleks esinenud olulisi puudusi. Tööde vastuvõtmiseks spetsialisti palkamine oleks korteriühistult nõudnud täiendavaid kulutusi. Tööettevõtja poolt oli antud töödele ka garantii. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei tegutsenud kostja vajaliku hoolsusega, kuna ta tasus arve nädal aega enne OÜ-lt V.L Tehnoekspert tehnilise kontrolli akti kättesaamist. Arvestades, et arve tasumise ajaks oli Eesti Energia AS paigaldise plomminud, võis kostja eeldada, et tööd olid tehtud korrektselt. Seega on kostja poolt isiklikult tööde vastuvõtmisel täitnud kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust.
41.Eeltoodut kokkuvõttes leiab kolleegium, et hagi kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.
42.Vastustaja esitas 25.03.2015 ringkonnakohtule taotluse uute asjaoludega arvestamiseks ja tõendite vastuvõtmiseks. Kolleegium leiab, et esitatud tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda. Samuti pole ringkonnakohtul alust arvestada uute asjaoludega. TsMS § 642 lg 2 järgi tuleb apellatsioonkaebusele esitatud vastuses nimetada uued asjaolud ja tõendid, mida soovitakse esitada ringkonnakohtule ja tuleb esitada taotluses põhjendused, miks ei olnud neid võimalik esitada maakohtu menetluses. Pärast vastuse esitamise tähtaja möödumist ei ole vastustajal üldreeglina võimalik enam uusi asjaolusid ja tõendeid esitada. Tulenevalt taotlusest on vastutaja põhjendanud uute tõendite esitamist Riigikohtu otsuses toodud seisukohtadega. Kolleegium leiab, et vastustaja poolt esiletoodud asjaolud on aset leidnud enne maakohtu poolt otsuse tegemist ja nende tõendamiseks oli võimalik tõendeid esitada maakohtu menetluses. Riigikohtu poolt otsuse tegemine ei anna põhjust uute asjaolude ja tõendite vastuvõtmiseks. Muid põhjendusi vastustaja taotluses esile toonud ei ole. Seega tuleb jätta esitatud asjaolud tähelepanuta ja tõendite vastuvõtmisest keelduda.
43.Kuna maakohtu otsus on tehtud enne 01.01.2015, siis kolleegium jagab käesolevas lahendis menetluskulud, kuid ei määra kindlaks nende suurust. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb maakohtu menetluskulud seoses hagi rahuldamata jätmisega jätta hageja kanda. Kuna kostja apellatsioonkaebus rahuldati ja maakohtu otsus kuulu tühistamisele, siis apellatsioonimenetlus kulud tuleb samuti kanda hagejal. Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas 04.03.2015 tehtud otsuse p-s 25 jätnud menetluskulude jagamise ringkonnakohtule. Ringkonnakohus leiab, et seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb Riigikohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda.
44.Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
11.veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22). Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.