lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-21894/28

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 31.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-21894/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2724
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-21894

Tsiviilasi

OÜ XXX hagi XXXOÜ vastu võla saamiseks

Tsiviilasja hind

29 977,76 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX); hageja lepinguline esindaja Aleksandra XXX (e-post: [email protected]) kostja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); kostja lepinguline esindaja Irina XXX (e-post: [email protected]).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja mõista hagejalt OÜ-lt XXX kostja XXXOÜ kasuks välja 1 550 (üks tuhat viissada viiskümmend) eurot.
4.Jätta rahuldamata kostja XXXOÜ taotlus menetluskulude väljamõistmiseks 3 156,50 euro (kolm tuhat ükssada viiskümmend kuus eurot ja 50 senti) ulatuses.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord

2-14-21894

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I Hageja nõue

1.Hageja esitas 11.03.2014 hagiavalduse võlgnevuse 28 126,79 euro ja viiviste 1 850,97 euro väljamõistmiseks. Hageja esitas kostjale arveid osutatud teenuste eest (I kd, tl 7-21). Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma kohustusi täitnud. Pooltevaheline koostöö toimus selliselt, et esialgne kauba saatja esitas transporditeenust osutavale firmale tellimuse, firma teostas osa tellimusest ning andis kauba üle järgmisele vedajale. Esimene firma esitab teisele arve tellijale osutatud teenuse eest ja teine vedaja väljastab omakorda kolmandale vedajale arve, mis sisaldab esimese vedaja kulud ja teise vedaja osutatud teenuse maksumuse. Lõplik hind, mis kujuneb kõikide firmade osalemisel, kuulub tasumisele saaja poolt kauba kättesaamise punktis. Kuna hageja ise ei teostanud transporditeenuseid, tellis ta need teistelt ettevõtetelt nagu XXXAS, XXX või muud. Hageja ja kostja koostöö praktika on selline, et kostja on pidanud tasuma temale väljastatud teenuste eest. Ettevõte XXXOÜ ja XXX on enda poolt seotud organisatsioon faktiliselt töötajatega, kes üheaegselt esindavad nii ettevõtet XXXOÜ kui ka XXX. Mõlemate firmade juhatusel on sama isik XXX. Ettevõte XXXOÜ oli loodud selleks, et teenindada ettevõtet XXX. XXXOÜ konsolideerib veoseid Baltimaades ettevõtte XXX jaoks, mis samuti peab läbirääkimisi kontrahentidega ning faktiliselt kes tegeleb finantssuhetega. Kõik arved olid suunatud XXXOÜ finantsosakonnale tasumiseks ning samuti olid need dubleeritud ettevõtte XXX finantsosakonna arve õigsuse kontrollimiseks ja aktsepteerimiseks. Hageja hinnangul tuleb aegumise kindlakstegemiseks kindlaks teha kostja poolt veoste kättesaamise päevad, kuna 11.06.2014 hagiavalduse kohaselt olid arved väljastatud ajavahemikus 15.07.2013-02.09.2013, seega on võimalik aegumine küsimuse all. Hageja 24.10.2014 menetlusdokumendi kohaselt ei vasta tõele kostja poolt öeldu, et ta näeb arveid esimest korda, kuna see, et kostja käes võib olla mõnede arvete kaks varianti, näitab, et kostja sai eelnevalt arved kätte. Tööprotsessi käigus mõned arved olid korrigeeritud vastavalt kostja poolt väljendatud arvamusele. Hagejal ei ole kunagi olnud ettevõttega XXXfinantssuhteid, kunagi ei ole toimunud ühtegi maksmist antud ettevõttelt hagejale. Tihti juhtus nii, et veosed väljastati enne arve tasumist nn võlgu. Hageja töötajad/esindajad ei ole kunagi isiklikult kohtunud kostja ega XXX ettevõtte töötajatega. Kõik suhtlemine toimus ekirjavahetuse teel.

2-14-21894

Hageja on 06.02.2015 esitatud hagiavalduse terviktekstis välja toonud, et hageja sai tellimusi otseselt vene ettevõttelt XXX, hageja osutas teenuseid vene ettevõtte jaoks ning hageja korraldusel veosed olid välja antud kostjale. Hageja ja kostja seadusliku esindaja XXX vahel oli kirja panemata kokkulepe, et kõik arved, mis olid seotud teenuse osutamisega vene ettevõttele, tasus kostja. Kuna hageja ja XXX vahel oli kokkulepe, mille raames pooled pika aja jooksul korraldasid oma koostöö, ei olnud vajadust vormistada iga veose jaoks eraldi lepingut või läbi rääkida muud tingimusi. Kostjalt ehk Eesti ettevõttelt ei tulnud vastuväidet kostja seaduslikule esindaja XXX saadetud meeldetuletuses toodud võlgnevuse suuruse ega aluse kohta. Hageja hinnangul on hageja ja vene ettevõtte vahel ekspedeerimislepingu iseloomuga võlaõiguslikud lepingulised suhted, mille kohaselt vene ettevõte XXX kohustus tasuma hagejale kostja vahenditest. Kostja võttis endale kohustuse täita tellitud teenuse tasumise kohustust. Hageja ei esita hagi võlgnevuse sissenõudmiseks vene ettevõtte XXX vastu, kuna antud firmal ei ole majanduslikke vahendeid võlgnevuse tasumiseks ja võlgnevuse sissenõudmise sellelt firmalt oleks perspektiivitu. Seda, et hageja ja kostja vahel eksisteeris võlasuhe, kinnitab asjaolu, et hageja andis igakordselt loa veoste üleandmiseks kostjale.

II Kostja vastuväited

2.Kostja vaidleb vastu nii asjaolule, et hagejal oli alust kostjale arvete esitamiseks kui ka sellele, et kostjal oleks võinud tekkida kohustus arvete tasumiseks. Kostja pole hagejalt mistahes teenust tellinud ja ei oma hageja ees mingeid kohustusi. Kostja on 12.09.2014 menetlusdokumendis avaldanud seisukohta, et hagi on esitatud mittekohase kostja vastu, hageja poolt esitatud kirjavahetus on toimunud Vene Föderatsioonis Moskva linnas asuva firmaga XXX. Hageja ajas asju Venemaa firmaga XXX, mitte XXXOÜga. Hageja ei ole tõendanud teenuse tellimist kostja poolt. Kaup väljastatakse mitte tellijale, kelleks võiks olla ka saatja, vaid saajale. Saaja aga ei võrdu tellijaga ja saajal ei teki automaatset tasumise kohustust. Hageja ei võinud põhimõtteliselt olla transporditeenust osutavaks firmaks, kuna tal puudub mistahes õigus transporditeenuste osutamiseks. Kui hageja osutas kolmandatele isikutele teenuseid, siis need olid ekspedeerimisteenused, mistõttu on asjaolu, et saatja tasub teenuse eest kauba kättesaamisel, on vastuolus seadusega. Kostja ei ole tellinud hagejalt hagiavalduses toodud teenuseid ning ei ole andnud garantiid või käendust kolmanda isiku kohustuste täitmise tagamiseks. Kostja on ka seisukohal, et nõuded on suuremas osas aegunud VÕS § 802 lõike 1 kohaselt. Kui ekspedeerimisteenust on tellitud XXX poolt, siis see ei tähenda, et arve peab tasuma XXXOÜ. Hageja esitas kõik arved Moskva firmale ja nüüd korduvalt ja alusetult püüab saada raha kostjalt. Hageja viited kostja poolt tasutud arvetele ei oma arutatavas asjas mingit tähtsust, kuna ei puuduta hagi eset. Ekspedeerimisleping sõlmitakse igale veosele eraldi. Kostja ei ole kätte saanud neid veoseid, mille eest tasumist hageja nõuab hagis, need veosed ei olnud üldse kostjaga seotud ja hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kostja 14.11.2014 seisukoha järgi kostja ei osalenud läbirääkimistes ega tellimuse andmises ega hagejaga mingi lepingu sõlmimises. Hageja ei ole esitanud lepingut tellijaga ega kauba tellijale väljastamise tõendamiseks dokumenti. Juhul, kui kostja tasus mingi arve, tähendab see,

2-14-21894 et selleks oli põhjus, kas ta sai teenust või leppis kokku tasaarvestuses või muus kolmanda isikuga. Viited XXXAS arvetele, mis olid väljastatud hageja nimele, ei ole kostjaga seotud. Kostja jäi 25.02.2015 menetlusdokumendis seisukohale, et arve esitamine ei tekita arve saamise poolel selle tasumise kohustust. Kostja oli asutatud 13.04.2013, esitatud arvetest kolm kuud varem, ja hageja oli asutatud 20.06.2013, seega ei saanud hagejaga olla mitmete aastate jooksul koos töötamise kogemust.

III Kohtu põhjendused

3.Tsiviilasjas puudub vaidlus selle üle, et hageja osundab oma majandustegevuse raames teenust veoste transpordi korraldamiseks ja hageja on täitnud kolmanda isiku XXX tellimusi ekspedeerimislepingust tulenevalt. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli lepinguline suhe ja kas kostja on jätnud lepingust tulenevad arved tasumata. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
4.Hageja pidi oma 06.02.2015 menetlusdokumendi kohaselt täitma kolmanda isiku XXX tellimust ja osundama teenust. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on hagejale teinud makseid, et osaliselt või täielikult tasuda XXXOÜ nimele väljastatud arvete eest, mis on seotud XXX tellimusel osutatud teenusega (I kd, tl 22, 99, 104, 175, 179). Hageja on viidanud asjaolule, et hageja ja kostja koostöö praktika on selline, et kostja on pidanud tasuma temale väljastatud teenuste eest, samas on kostja esitanud vastuväite, et poolte vahel puudub kokkulepe arvete tasumiseks ja juhul, kui kostja tasus mingi arve, tähendab see, et selleks põhjus, kas ta sai teenust või leppis kokku tasaarvestuses või muus kolmanda isikuga. Hageja on asutatud 20.06.2013, kostja on asutatud 10.04.2013, vaidlusalused arved on väljastatud 15.07.2013-02.09.2013 ja kuna kostja vaidleb vastu sellele, et pooltevahelisest praktikast tuleneb kostja kohustus arveid tasuda, siis tuleb kohtu hinnangul pidada põhjendamatuks hageja väidet, et tava alusel (TsÜS § 2 lg 2, VÕS § 25 lg 1) on tekkinud kostja kohustus arvete eest tasuda. Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole poolte vahel olnud pikaajalist koostööd ja kostja ei ole pidanud tavast lähtuvat tõlgendust enda jaoks siduvaks.
5.Kohus on hagejale 27.01.2015 kohtunõudes (I kd, tl 217-218) välja toonud, et hagejal tuleb selgitada ja tõendada pooltevahelise võlasuhte olemasolu, samuti on kohus selgitanud hagejale tema tõendamiskoormist nõudeõiguse olemasoluga seonduvalt. Hageja ja kostja vahel puudub kirjalik leping ja VÕS § 854 lg 1 kohaselt kohustub saatja (tsiviilasja asjaoludest ja hageja väidetest tulenevalt XXX) maksma ekspedeerijale tasu, mistõttu on hageja kohustus tõendada, et sõlmitud on kokkulepe, mille kohaselt tasub teenuse osutamise eest kostja, mitte VÕS § 854 lg 1 alusel saatja XXX.

2-14-21894 Kohus leiab, et tsiviilasja materjalide hulka lisatud e-kirjad (I kd, tl 59, 76, 78, 85) tõendavad asjaolu, et hageja poolt korraldatud veoste üleandmine toimus Tallinnas asuvale ettevõttele XXXOÜ, kuid e-kirjadest ei nähtu kokkulepet, millega kostja ja hageja vahel oleks lepinguline suhe teenuse eest tasumiseks. Ekspedeerimislepingu regulatsiooni kohaselt on ekspedeerijal tasu nõudmise õigus alates veose üleandmisest vedajale. Juhul, kui pooled on kokku leppinud seaduses sätestatust erinevalt, tuleb sellele väitele tugineval poolel ka vastavat asjaolu tõendada. Kohus selgitab, et asjaolu, et hageja on kostja nimele väljastanud arved (I kd, tl 7-21, 96-98, 101-103, 120-121, 123-124, 129-131, 174, 176-178), ei tõenda pooltevahelise kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1) olemasolu selle kohta, et XXX poolt tellitud teenuse eest tasumise kohustus on kostjal. Kohus leiab, et tsiviilasjas esitatud e-kirjadest (I kd, tl 59, 66, 76, 78, 85) ei ole võimalik tuvastada, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud üldine või konkreetseid arveid puudutav kokkulepe ekspedeerimistasu maksmise kohta. Hageja poolt vastava kokkuleppe tõendamatuse korral puudub lepinguline alus kostja nimele arvete väljastamiseks. Kohus peab võimalikuks, et kostja on täitnud XXX kohustuse VÕS § 78 mõistes kolmanda isikuna ja hagejal puudub ilma pooltevahelise kokkuleppe tõendamiseta alus nõuda kostjalt muude XXX osutatud ekspedeerimisteenuse tasude maksmist.

6.Kohus märgib, et isegi olukorras, kus kostja ja kolmanda isiku XXX esindajad ja juhtorganite liikmed kattuvad (XXX) (I kd, tl 32, 162), tuleb hagejal välja tuua, et kostja poolt kohustuste täitmise osas on menetlusosalised saavutanud kokkuleppe. Kuivõrd hageja on 24.10.2014 menetlusdokumendis kinnitanud, et kõik suhtlemine toimus e-kirjavahetuse teel, siis ei ole hageja kohtu selgitustele vaatamata tõendanud TsMS § 230 lg 1 kohaselt asjaolusid, millest tulenevalt hageja ja kostja vahel oleks VÕS § 9 lg 1 kohane kokkulepe selle kohta, et XXX poolt tellitud teenuse eest tasub XXXOÜ. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõude alus on TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendamata ja nõue tuleb jätta rahuldamata.
7.Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe ja hageja ei ole tõendanud nõudeõiguse olemasolu, siis puudub kohtu hinnangul vajadus eraldi käsitleda nõude aegumisega seonduvat.

Menetluskulud

8.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, kuna hagiavaldus jäeti rahuldamata. Kohus on 09.03.2015 kohtunõudega palunud menetlusosalistel esitada menetluskulude nimekirjad hiljemalt 19.03.2015. Kostja esitas kohtule oma menetluskulud 19.03.2015, millele hageja esitas 20.03.2015 vastuväite. Kostja on 19.03.2015 menetluskulude nimekirjaga palunud kulude hüvitamist 44,35 tunni ulatuses (tunnihinnaga 100 eurot), kokku summas 4706,50 eurot. Kostja menetluskulud koosnevad järgnevalt: • Hageja 05.03.2014 pretensiooniga tutvumine, kliendiga kohtumine, arutelu, konsultatsioon, 26.03.2014.a. vastuse pretensioonile koostamine - 3,30 tundi:

2-14-21894 • Hageja 10.04.2014.a. täpsustatud informatsiooniga pretensiooni juurde koos lisadega tutvumine, kliendiga kohtumine, dokumentide analüüs, kliendiga arutelu, konsultatsioon - 2,45 tundi; • 30.06.2014.a. kohtule kirja koostamine - 0,10 tundi; • Hagiavalduse lisadega analüüs, kliendiga kohtumine, arutelu - 4,20 tundi; • Vastuse hagiavaldusele koostamine - 0,40 tundi; • 22.08.2014.a. hageja seisukoha suure mahusile lisadega tutvumine, analüüs, kliendiga kohtumine, küsitlemine, arutelu - 7,15 tundi; • Seadusandluse ja kohtupraktika uurimine, võrdlemine ja analüüs - 1,15 tundi; • Dokumentaalsete tõendite kogumine, kliendiga kohtumine, vastuse hageja seisukohale 9-dal leheküljel koostamine, lisade tõlkimine eesti keelde - 8,45 tundi; • Hageja 13.10.2014.a. seisukohaga tutvumine, analüüs - 1,20 tundi; • Hageja 24.10.2014.a. täiendava seisukoha lisadega analüüs - 2,50 tundi; • Kostja seisukoha hageja täiendavatele vastustele koostamine, dokumentaalsete tõendite hankimine, kliendiga kohtumine, arutelu - 6,40 tundi; • Kohtuistungiks ettevalmistamine - 2,15 tundi; • 18.11.2014.a. kohtuistungist osa võtmine; • 27.01.2015.a. kohtunõudega tutvumine, analüüs - 0,25 tundi; • 06.02.2015.a. hageja vastusega kohtunõudele tutvumine - 1,20 tundi; • Dokumendi 11.02.2015.a. kohtukirja nõuete täitmiseks koostamine - 2,20 tundi; • 09.03.2015.a. kohtukirja analüüs - 0,10 tundi; • 09.03.2015.a. kohtumääruse analüüs - 0,15 tundi; Hageja on 20.03.2015 esitanud vastuväite kostja menetluskuludele, tuues välja, et kostja menetluskulude aluseks oleva ajakulu 47,065 h on liiga suur arvestades asja iseloomu, pikkust ja keerukust. Kostja põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 47,065 h asemel 11,5 h. Vaidlus ei olnud keskmisest keerukam. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tasu suurus 100 eurot tunnis ei ole hageja poolt vaidlustatud, on kohtupraktikas tavapärane ja TsMS § 175 lg 1 kohaselt põhjendatud. Samuti ei ole kohtu hinnangul tegemist tavapärasest keerukama võlanõudega. Pooled ei ole läbinud enne tsiviilasjas nr 2-14-21894 hagiavalduse esitamist seaduses sätestatud kohtueelset menetlust, mistõttu ei pea kohus TsMS § 144 p 4 kohaselt põhjendatuks kostja neid kulutusi, mis on tekkinud enne 11.06.2014 (3,3 tundi ja 2,45 tundi) ja jätab need rahuldamata. Kohus peab 30.06.2014 esialgse teate ajakulu 0,1 tundi TsMS § 144 p 1 alusel põhjendatuks. Kohus peab 4-leheküljelise hagiavalduse ja selle lisadega tutvumise (4,2 tundi) ja 1leheküljelise 25.07.2014 vastuse (0,4 tundi) ajakulu põhjendatuks TsMS § 144 p 1 alusel 1 tunni ulatuses, võttes arvesse, et kohtupraktikas professionaalse lepingulise esindaja puhul võib pidada tavapäraseks ühe lehekülje sisulise seisukoha koostamise ajakuluks 1 tund, mis sisaldab endas ka eelnevate seisukohtade analüüsi ja tutvumist. Kostja 12.09.2014 seisukoha koostamisele eelnenud materjalidega tutvumise (7,15 tundi), seadusandluse uurimise (1,15 tundi) ja 8-leheküljelise vastuse koostamise (8,45 tundi) kulusid peab kohus kohtupraktikast tulenevalt põhjendatuks kokku 8 tunni ulatuses, kuivõrd eelnevate seisukohtade ja kohtupraktika analüüs sisaldub dokumendi koostamise arvestuslikus ajakulus. Kohus peab kostja poolt 16.10.2014 edastatud dokumentide tõlke põhjendatudesindaja poolt kantud kuluks TsMS § 144 p 1 alusel 10 eurot lehekülje kohta ja kokku ligikaudu 4 lehekülje eest 40 eurot.

2-14-21894 Kohtu hinnangul võib hageja 13.10.2014 (1,2 tundi) ja 24.10.2014 (2,5 tundi) menetlusdokumentidega tutvumise põhjendatud kuluks kokku pidada 1 tundi. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul kostja 6-leheküljelise 14.11.2014 seisukoha koostamise (6,4 tundi) tegelik põhjendatud ajakulu 2 tundi, võttes arvesse, kostja 14.11.2014 menetlusdokumendis esitatud väited ja põhjendused korduvad osaliselt 12.09.2014 menetlusdokumendis esitatuga. 18.11.2014 kohtuistung kestis 45 minutit ja ei vajanud kirjalike seisukohtade olemasolu tõttu kohtu hinnangul täiendavat põhjalikku ettevalmistust (2,15 tundi), mistõttu peab kohus 18.11.2014 kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise põhjendatud ajakuluks kokku 1 tundi. Kostja esindaja poolt 27.01.2015 kohtunõudega tutvumise ajakulu 0,25 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud. Hagiavalduse 06.02.2015 terviktekstiga tutvumise (1,2 tundi) ja 3-leheküljelise 25.02.2015 vastuse koostamise (2,2 tundi) põhjendatud ajakuluks peab kohus kokku 1,5 tundi, kuivõrd menetlusdokumendis sisalduvad osaliselt eelnevalt esitatud seisukohad ja põhjendused. Kohus peab 09.03.2015 kohtumääruse (0,1 tundi) ja kohtunõudega (0,15 tundi) tutvumise ajakulu põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on TsMS § 175 lg 1 alusel kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku (0,1 + 1 + 8 + 1 + 2 + 1 + 0,25 + 1,5 + 0,1 + 0,15) 15,1 tunni ehk (15,1 x 100) 1 510 euro ulatuses, millele lisandub tõlkekulu 40 eurot. Kokku on põhjendatud mõista TsMS § 175 lg 1 alusel hagejalt kostja kasuks välja (1 510 + 40) 1 550 eurot. Kuivõrd kostja ei ole TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust lisanud, siis õigusabikuludelt arvestatud käibemaks hüvitamisele ei kuulu. Välja mõistetud menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis TsMS § 177 lg 4 kohaselt. Rahuldamata tuleb jätta kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks summas (4706,50 – 1550) 3 156,50 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja